Ehitusekspert-Eesti

Esten OÜ poolt teostatud tööd.

2012-01-24T09:43:00.000+02:00

Mõningad Esten OÜ poolt teostatud tööd:

Aasta	Objekt	Tehtud töö	Tellija
1996	Järve haigla	Tehniline ekspertiis ja torutööd	Järve haigla
1994-2002	Tagastatavad hooned	Ehitustehnilised ekspertiisid	Tallinna Linnavalitsus
2002	Soolepa talu	Vesi- ja kanalisatsioon.Trasside ehitus	Soolepa talu
2002	Koidu tn.	Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine	Saniotek
2002	Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine Maleva tn.	Teostatud remonttööde maksumuse ekspertiis	Saniotek
2002	Taludevahe t.	Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine	Lexteron
1999-2002	Valdeku kohvik	Omanikujärelevalve	Ranissa
2003	Kuressaare Raekoda	Ehitustehniline ekspertiis	Kuressaare Linnavalitsus
2003	Saue Gümnaasium	Gümnaasiumi raamatukogu linoleumpõranda katte tasasuse eksperthinnang	AS Renover ehitus
2003	Tartus Lai t.33 paiknev hoone	Tartus Lai t.33 paikneva hoone alusmüüride-ja aluspinnase tehnilise olukorra ning probleemide lahendamiseks pakutavate lahenduste analüüs	OÜ Famila Kinnisvara
2003	Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paiknev saunahoone	Jõgeva Maakonnas Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paikneva sauna hoone väärtuse eksperthinnang	Jõgeva Maakohus
2003	Tallinnas Soo t.30 paiknev elamu	Tallinnas Soo t.30 paikneva elamu kivifassaadide viimistluse olukorra eksperthinnang	KÜ Soo-30
2003	Maardus Keemikute t. jalgtee	Maardus Keemikute t. rajatud jalgtee olukorra eksperthinnang	SCE Grupp OÜ
2003	Elamu Nõmmel	Elamu sise- ning haljastustööde maksumuse tuletamine	Tallinna Linnakohus
2003	Põllu tn. vee- ja kanalisatsioonitrassid	Ehitustööde järelevalve teostamine	OÜ Remo Group
2004	Viimsil Pärtle elamurajoonis paikneva tüüpelamu 105P lamekatuse ja projekti eksperthinnang	projekti eksperthinnang	OÜ Moodne Kodu
2004	Harju Maakonnas Saue Vallas Pilliroo tn.paikneva elamu elektripaigaldise olukorra eksperthinnang	projekti ja teostuse eksperthinnang	Harju Maakohus
2005	Tallinnas Heldri tn. paikneva elamu laminaatparkett põrandate olukorra eksperthinnang	projekti ja teostuse eksperthinnang	kohus
2006	Jõhvis paikneva Kivi Tn.5 viiekorruselise elamu tehnilise olukorra eksperthinnang	projekti ja teostuse eksperthinnang	AS EVOptiva
2006	Paarismaja 2004 omaniku ehitusjärelevalve	Ehitustööde järelevalve teostamine	OÜ Forting Invest
2006	Harju Maakonnas Saue vallas Laagri alevikus aadressil Põdratuka tn.X kinnistu turuhinnaleidmine eri aegadel	Turuhinna määramine eri aastatel	Harju Maakohus
2006	Patikal paiknevate endise Muuli Farmi koosseisus olnud hoonete tehnilise olukorra eksperthinnang	hoonete tehnilise olukorra eksperthinnang	AS EV Optiva
2006	Ekspertarvamus Tallinnas ehitatava elamu esimese korruse parklapealse monoliitse raudbetoonvahelae läbipainde kohta	hoone monoliitse vahelae tehnilise olukorra eksperthinnang	Filbi Grupp
2006	TALLINNAS MAGASINI TN.PAIKNEVA TELLISVOODRIGA SÕRESTIKTÄIDISSEINTEGA ELAMU TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Evetom Grupp AS
2006	TALLINNAS KOIDU TN.68B PAIKNEVA PALKELAMU OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise seisukorra eksperthinnang	KÜ Koidu 68
2006	TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI VÄLISRÕDUDE TEHNILISE SEISUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Merko Tartu AS
2006	LAGEDIL LINNU TEE 16 PAIKNEVA elamu TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	omanik
2006	EKSPERTHINNANG ÕISMÄE TEE 82 ELAMU KORTERITE SISEKLIIMA OLUKORRA JA DEFEKTIDE KOHTA	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	KÜ Õismäetee 82
2006	EKSPERTHINNANG HARJUMAAL,RAE VALLAS,PEETRI KÜLAS, KALJUVEE MAAÜKSUSEL ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISEKS KOOSTATUD EHITUSPROJEKTI JA EHITUSE TEOSTUSE VASTAVUSE KOHTA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGULE NR. 777,06.06.2006.A.	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Rae Vallavalitsus
2006	HARJUMAAL,HARKU VALLAS LAABI KÜLAS;LAABI TN.14 PAIKNEVA KAHEKORRUSELISE ELAMU VUNDAMENDI OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	omanik
2006	EKSPERTARVAMUS HARJUMAAL, KOHILA VALLAS, VILIVERE KÜLAS, LEPA PÕIK 2 EHITAMISEL OLEVA ELAMU PROBLEEMIDE KOHTA KVALITEEDIGA, KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU, - EHITUSLOA- JA KOMMUNIKATSIOONIDEGA	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	omanik
2007	TALLINNAS KOTKA TN. PAIKNEVA PALKELAMU TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Tallinna Linnavalitsus
2007	TALLINNAS PÄRNU MNT. PAIKNEVA PUITMAJA TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Tallinna Linnavalitsus
2007	HARJUMAAL SAKU VALLAS KIISAL KUUSE TN. PAIKNEVA ELAMU KORTERI NR.1 VEEKAHJU UURIMISE EKSPERTHINNANG	VEEKAHJU UURIMISE eksperthinnang	Omanik
2007	EKSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE KOHTA NING RAHALISE SUMMA TUVASTAMINE,MILLE VÕRRA KORTERI NR.2 TURUVÄÄRTUS ON SUURENENUD SEOSES ELAMU KATUSEVAHETAMISEGA AASTAL 2002	KSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE KOHTA	Halduskohus
2008	EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA	EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA	omanik
2008	TALLINNAS SUUR-AMEERIKA TN.31 PAIKNEVA ELAMU KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE EKSPERTHINNANG	KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE EKSPERTHINNANG	Omanik
2008	Eksperthinnang Tallinnas Ehitajate 108 Oscarrehvid OÜ-le kuuluvasse bürohoonesse paigaldatud klaasvaheseinte vastavuse kohta ehitisele ettenähtud nõuetele ja töövõtulepingu nr.1003 /26.03,16.06.2007.a. tingimustele.	klaasvaheseinte paigaldamise vastavus nõuetele ja töövõtulepingu tingimustele	AS Malmerk Fassaadid
2009	Ekspertarvamus Harju maakonnas, Rae vallas, Lagedi alevikus, Kingu tn 4 paikneva elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta	elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta	vandeadvokaat Raul Ots
2009	Sakala 7 ekspertiis ja ehitaja kahju tuletamine	Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	Künnap Holding
2009	Ekspertarvamus Roosikrantsi tn.4a paiknevas elamus, kus uurime maja niiskuskahjustusi.	maja niiskuskahjustuste uurimine	KÜ Roosikrantsi 4a
2009	(Orienteeruv)Hinnakalkulatsioon Tallinnas Ranniku tee 37 paikneval kinnistul teostamisele kuuluvate tööde kohta ,et ehitis vastaks ettenähtud nõuetele.	Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	omanik
2009	HARJUMAAL MAARDUS KARJÄÄRI TN.13 PAIKNEVA ELAMU KORTERI NR.6 VEEKAHJU UURIMISE EKSPERTARVAMUS	kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	Harju Maakohus
2009	EKSPERTARVAMUS HARJUMAAL, RAE VALLAS, RAE KÜLAS, LOOPERA TEE 28 PAIKNEVA MAJA ESIMESEL KORRUSEL PÕRANDA VAJUMISE PÕHJUSED JA NIMETATUD PÕRANDA TAASTAMISE MAKSUMUS	kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	IF Kindlustus
2009	EKSPERTARVAMUSE HARJUMAAL, RAE VALLAS, PEETRI KÜLAS, SUUREKIVITEE 48 PAIKNEVA MAJA OLUKORRA KOHTA TULENEVALT LIIGNIISKUSEST KRUNDIL JA NIISKUSKAHJUSTUSTEST TULENEVA TAASTUSMAKSUMUSE	kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	Martina Proosa
2009	ARVAMUS HARJUMAAL TALLINNAS TAMMSAARE TEE 99 PAIKNEVALE ELAMULE K-KATE KATUSETÖÖD OÜ POOLT ESITATUD KATUSEINSPEKTSIOONI RAPORTI JA HINNAPAKKUMISE KOHTA	olukorra analüüs	KÜ Tammsaare tee 99
2010	EKSPERTARVAMUS TARTUMAAL TARTUS VAHI KÜLAS PAIKNEVALE ELAMULE	olukorra analüüs	pr.M.Motin
2010	EKSPERTARVAMUS TALLINNAS ÕISMÄEL SUURPANEELMAJAS PAIKNEVA KORTERI VEEKAHJUDE KOHTA	EKSPERTHINNANG	HARJU MAAKOHUS
2010	EKSPERTARVAMUS MÄRJAMAAL KINNISVARA HINDAMINE	EKSPERTHINNANG	HARJU MAAKOHUS
2011	Ekspertarvamus Tallinnas Luise tn. 11 a asuva hoone ehitustehniline seisukord seisul september 2011.a.	EKSPERTARVAMUS	Krishna Teadvuse Eesti Kogudus

tagasi pealehe juurde

Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud.

2011-12-26T03:23:00.000+02:00

Ebakindlus maailma finantsturgudel rõhus paljusid varaklasse. Teravilja hinnad langesid novembris 2011.a. sarnaselt enamike varadega, Spekulatiivsed investorid vähendasid panuseid põllumajanduslike toorainete suhtes. Nõudluse poole pealt suurendas USDA selle hooaja globaalse teraviljatarbimise prognoosi. Üldiselt on teraviljavarude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv peaks prognooside kohaselt varusid keskpikas perspektiivis veelgi madalamale lükkama.
Novembris langesid
arenevate turgude ja Uue Euroopa indeksid.

Mõned arenevate turgude finantssektori fondid langesid novembris üle 7 %. November oli mitmetele finantssektori aktsiatele erakordselt negatiivne kuu, kuna mure Lääne pankade tugevuse üle kandus üle ka arenevate turgude finantssektori aktsiatele, mis oli ka Fondi tootluse üldisele indeksile alla jäämise peamiseks põhjuseks. Arenenud turgude pankade väljavaade on oluliselt kehvem kui reaalmajanduse oma, kuna seadusandjad töötavad üha karmimate regulatsioonide ja kõrgemate kapitalinõuete rakendamise nimel ning samal ajal on pangad haavatavad nende omanduses olevate riigivõlakirjade tõttu. Kahjuks kandus arusaam riskantsest pangandussektorist üle arenevate turgudele, mistõttu sealse finantssektori aktsiad langesid samuti rohkem kui teiste ettevõtete omad. Selliste paralleelide tõmbamine on alusetu, kuna fundamentaalnäitajad ei viita sellele, et arenevate turgude pangad oleks reaalmajandusest riskantsemad. Need pangad on alates eelmisest kriisist üles ehitanud tugevad kapitalipuhvrid ja kogunud reserve, samas on nad jätkuvalt vägagi kasumlikud. Lisaks ei oma arenevate turgude pangad üldiselt erinevaid „toksilisi varasid“ (s.h. kriisi all kannatavate riikide võlakirjad).
Novembris olid aktsiaturud jätkuvalt äärmiselt volatiilsed, samal ajal tõusid enamuste riikide võlakirjade tootlused, kuna poliitikud demonstreerisid taaskord oma suutmatust jõuda kokkuleppele, mis rahustaks turge. Makromajanduslikud näitajad vastasid enamasti analüütikute ootustele ning vahel ka ületasid neid, kuid tavapärane uudisvoog mõjutas varahindasid marginaalselt, kuna investorid on praegusel ajal pea täielikult eurotsooni võlakriisile keskendunud.

Võlakriisi venides valitseb turgudel volatiilsus

Ootame volatiilsuse jätkumist turgudel vähemalt veenva ajutise lahenduse leidmiseni järjest ägenevale võlakriisile. Otsustades eurotsooni perifeeriariikide võlakirjade tootluste tõusutempo järgi, on selge, et neile küsimustele tuleb vastused leida varem kui paari kuu eest arvati. Kuigi lõpptulemus on ebaselge, usume, et tegevusetuse ränk hind sunnib eurotsooni liidreid ja Euroopa Keskpanka vastu võtma otsuseid, mis lõhuks praeguse nõiaringi. Võimalikud ulatuslikud kasinusmeetmed mõjutavad Lääne majandusi kahtlemata negatiivselt. Samas võivad riskantsemad varaklassid totaalse finantskrahhi vältimisest kasu lõigata, seda hoolimata arenenud turgude äärmiselt nõrgast majanduskasvust.

Võib arvata, et arenevate turgude investeerimisvarad võidavad võimaliku turgude rahunemise tagajärjel märkimisväärselt, kuna viimasel ajal on need tugevalt kannatanud ohutumate varade eelistamise tõttu. Kuna enamik arenevaid riike näitavad jätkuvalt korralikku majanduskasvu ning ettevõtete kasumid suurenevad, on neil aktsiatel väga head võimalused oluliseks hinnatõusuks, kui investorid hakkavad taaskord fundamentaalnäitajatele tähelepanu pöörama. Kõigist arenevatest turgudest kaupleb Venemaa hetkel kõige atraktiivsematel hinnatasemetel; seda eriti arvestades kõrget toornafta hinda, mis on praegustes ebakindlates oludes püsinud peaaegu muutumatuna.
Venemaa majandus jätkas hoogsat kasvu – SKP kasv 2011. aasta kolmandas kvartalis oli 4,8%. Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud ja lõplikku heakskiitu Riigiduumalt on oodata järgmisel kevadel. Teine positiivne sündmus Venemaal oli kauaoodatud RTS ja Micex börside ühinemine. Selle tulemusena võeti vastu uus seadus luua keskne süsteem, mis hõlbustaks ligipääsu suurele osale välisinvestoritest ja suurendaks tehingumahtusid. Mitmed investorid on kuu jooksul suurendanud Venemaa kõige likviidsemate positsioonide osakaalu portfellis, kuna valuatsioonide tase ja likviidsus avasid võimaluse märkimisväärset kasu saada võimalikust aastalõpu rallist.
Lääne-Euroopa aktsiaturud jäid novembris 2,6% miinusesse, Põhja-Ameerika aga 2,8% plussi. Eesti aktsiad kaotasid oma väärtuses 4,6%, samas kui Venemaa tõusis 3,2%. Novembrikuu suurte kõikumiste taga on juba teist aastat kestev Euroopa valitsuste võlakirjakriis. Kriisi lahendamine on siiski
aeglane ning sellepärast pinged pidevalt kasvavad.

Novembris jõudis Euroopa valitsuste võlakirjakriis Euroopa äärealadelt ka Euroopa rahaliidu tuumikriikidesse. Järsult tõusid Prantsusmaa ja Belgia võlakirjade intressimäärad, kuid veelgi ehmatavam oli selliste konservatiivse eelarvepoliitikaga riikide nagu Soome ja Saksamaa intressimäärade tõus. Euroopa Keskpank on seisukohal, et nemad saavad vaid pingeid alandada, kuid Euroopa probleemidele peavad leidma lahenduse Euroopa valitsused läbi eelarve puudujäägi ja valitsuse võlakoormuse alandamise.

Inimeste elu on praegugi raske

2011-10-13T15:37:00.000+03:00

Ajal,mil Eurotsooni võlakriis on muutumas süsteemseks ning riskid finantssüsteemile ja majandusele kasvavad kiiresti,Eesti,Läti ja Leedu majanduse taastumine ei ole tööpuudust likvideerinud.
Sellepärast suur osa kolme riigi leibkondadest majanduskasvust pole kasu saanud.
Reaalpalk kasvas teises kvartalis 2011.a. võrreldes aastatagusega ainult Lätis.
Võrreldes aastatagusega kasvas Eestis ekspordimaht augustis 2011.a. 321 miljoni euro võrra-seda vaatamata üha ärevatele teadetele maailmamajanduse ebakindlast seisust ja võimalikust uuest kriisist.
Siin peab ütlema ,et ekspordi näitajad arvestatakse jooksevhindades ning viimase aasta hinnatõus mängib tugevas kasvus oma osa.
Samas Eesti ettevõtete kindlustunne on juba kahanemas.
Paljud ettevõtted tunnetavad praegu,et ekspordi tellimusi jääb lähitulevikus järjest vähemaks.
See ebakindlus,kui ka olulisel määral kõrgem võrdlusbaas tõestavad , et tulevastel kuudel sünnib ekspordi kasvumäärade aeglustumine .
Selle tagajärjel on oodata töötuse määra järjekordsed kasvu ning Eesti inimeste heaolu kahanemist.
Paljude inimeste elu on praegugi raske,neid peaks rohkem toetama ka omavalitsused,kuid Postimehe hiljutine küsitlus näitab,et 72 % küsitutest ei ole rahul oma koduomavalitsustega.
Näiteid ei ole kaugelt otsida – Tallinna Linnavalitsusest on tihti peale raske elulistele probleemidele lahendusi saada, omavalitsuse tegelased ei vasta alati isegi kodanike avaldustele .
Nii et õiguskantsleril oleks siin võimalik oma nõudlikust üles näidata.

Lääne Euroopas elatustase on viiskorda kõrgem kui Eestis.

2011-09-22T15:29:00.000+03:00

Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.

Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.

2011-09-04T14:42:00.000+03:00

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.

on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

2011-08-16T11:47:00.000+03:00

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poors alandas USA pikaajalise suveräänse krediidireitingu AA + üleeelmisel nädalal reedel hilja õhtul. See on klassi tasemelt veidi alla seni USAl olnud reitingut AAA. Kõrge reiting USAs püsis 70 aastat, nüüd aga kukkus see tagasi aastasse 1941, kui reitinguagentuur S & P alustas reitingute määramisi maailma riikides.
Põhjendusena nimetab Standard & Poor’s loomulikult USA ebamõistlikult kõrget ja kindlasti mitte jätkusuutlikku negatiivset eelarvepositsiooni ning üha kasvavat laenukoormust.

S & P ütles, et kongressi ja administratsiooni üleeelmisel nädalal pakutud USA kavandatav eelarve kava on"väiksem",kui oleks see, mida tema analüütikud usuvad, on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

USA majandusteadlane Paul Dales arvas et tekkinud olukorras kasumite vähenemine ja dollari nõrgenemine peaks siiski olema suhteliselt lühiajaline.
Analüütikud Barclays Capitalist ei oota turule järgnev šokk kulgeks väga sügavalt.
Samas toetus Barack Obama tööle USA presidendina on langenud alla 40 protsendi.

Projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena

2011-08-07T15:52:00.000+03:00

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele=.tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.
Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.
Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam. Hoones on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides. Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %. Eelpool toodud probleeme saab ennetada.Küllaldlane ventilatsioon ja piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.

Eesti rahva taskust riik võtab varjatud maksu, eestlasel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

2011-07-31T06:35:00.000+03:00

Eesti Energia taotleb jätkuvalt elektrihinna tõusu,olgu et 2011.a.teise kvartali puhaskasum kasvas aastaga 45 protsendi võrra.
Teise kvartali puhaskasum kerkis 21,2 miljoni euroni, poolaasta kasum aga vähenes 37,4 protsendi võrra, 63,6 miljoni euroni.
«Suur osa kasumist on tulnud ühekordsest tehingust, mida järgmistes kvartalites enam sellisena ei tule,» märkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Ettevõte müüs 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot. Eesti Energia osalus Jordaania tütarfirmas langes 65 protsendile.
Lisaks kasvatas Kaasiku sõnul tulusid õlimüük, millest teeniti kvartaliga kuus miljonit eurot enam. «Kogused suurenesid märkimisväärselt, hinnad olid palju paremad kui aasta tagasi,» kommenteeris ta.
Paranes ka elektri müük avatud turgudel, millel oli samuti kuue miljoni euro suurune mõju kvartali ärikasumile. Kui mullu tuli 56 protsenti esimese poolaasta ärikasumist avatud turult, siis tänavu 69 protsenti, teise kvartali sama näitaja oli aga tervelt 90 protsenti.
«Avatud turgudelt teenitud ligi 90 protsenti ärikasumist on tähelepanuväärne tulemus, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturuettevõtteks,» lisas Kaasik.
Avatud jaeturgudel oli kvartali keskmine müügihind 47 eurot megavatt-tunni kohta ja on nelja protsendi võrra tõusnud. Eesti Energia hõlmas 75 protsenti Eesti, 14 protsenti Läti ja seitse protsenti Leedu avatud turust.
Ometi ei loobu ettevõte hinnatõusuplaanidest ka veel suletud koduturul. Konkurentsiametile on esitatud hinnatõusutaotlus, mille rahuldamisel kerkiks elektrihind 29 eurolt megavatt-tunni kohta 33 eurole.
Liive põhjendas taotlust olukorraga, kus tootmissisendid on kallinenud enam kui tootmisest teenitav tulu. Tema hinnangul on ettevõttele praegusest populaarsusest olulisem olla konkurentsivõimeline kahe aasta pärast, kui elektriturg täielikult avaneb.
«Populaarne oleks öelda, et me praegu ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» lausus Liive. «Aga 2012 on keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29ga.»
Samas siiani pole piisavalt infot, miks on vaja elektri hinda tõsta ja kas see hinnatõus on õigustatud.Kahjuks elektrihinna tõusuga kaotame osa oma palgast, pensionist ja ettevõtete konkurentsivõimest.
Jääb arusaamatuks miks elektrihinna tõusu ei saa katta Eesti riik ise,tagastades Eesti mitmest ettevõttest juba varem võetud dividendide arvelt?
Eesti Energiast hakati dividende võtma siis, kui Eestil oli vaja teha ettevalmistusi eurole üleminekuks ning hoida riigieelarve defitsiit alla 3% piiri. Sellega Eesti valitsus päästis hetkeolukorda,mõtlemata sellele mis inimeste heaolust edaspidi saab.
Peaks olema elementaarne, et väljavõetud dividendide võrra võiks omanik Eesti Energiasse raha tagasi panna,ennäe -Euroopa Liit seda ei luba.
See näitab,et eurole üleminekuga kaasnevad ülemäärased kulutused. Selle eest on meil nüüd "suur rõõm" - omame eurotsooni raha, kuid oleme siiski vaesemad kui krooni ajal.On muidugi kurb, et meie riiki juhitakse A.Ansipi käe all ühepäevaprobleeme lohakalt lahendades, mitte veerandsada aastat ette vaadates. Mida see kaasa toob, näeme kunagi hiljem.Igal juhul midagi head siin oodata ei tule.
Momendil Eestis on Euroopa kõrgeim hinnatõus, eurole üleminekuks ja valimiste aegu tuli valitsusel hinnatõuse pikalt edasi lükata. Need hinnatõusud, mis meie hindu Euroopa tasemega võrdsustavad, toimuvad praegu,kuna oleme eurotsoonis ühisest katlast kallist suppi rööpamaas - ise ju tahtsime,ütlevad rikkad Eesti riigi juhid.
Praegu võib öelda,et Eestis toimub varjatud maksukoormuse kasv elektrihinna tõusu kaudu.
Nii et Eesti riigi valitsejate heaolu tuleb Eesti rahva, lihtsa tarbija taskust, kellel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

Eesti praegused pinged ja probleemid.

2011-07-21T06:48:00.000+03:00

Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles,et pinged ja probleemid tulenevad mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest riikide endi poolt: neil on esmane vastutus.
Hea valitsemine on globaalse konkurentsivõime üks peamisi eeldusi, lisaks sellele on muidugi tähtsad ka fiskaalne tasakaal, ja avatud innovaatiline majanduskeskkond, sedastasid OECD esindajad Eesti riigivalitsemise kohta käivat raportit 18.03 Teaduste Akadeemia saalis tutvustades.
Kokkuvõtteks esitlusel kõlanud mõtetest ja vähem refereering raporti sisu põhjal võiks öelda,et Eestis on vaja kõigi valitsustasandite terviklikku, koordineeritud ja tulemuslikku toimimist – praegu see puudub.
Väikeriigile omaselt toimib Eestis muidugi hulk mitteformaalseid töövorme, nagu ametnike omavaheline tihe suhtlemine, ad hoc töörühmad või praktikad, kellega mingis küsimuses nõu pidada.
See kõik on Eesti valitsemiskultuuri puhul vajalik ja väärtuslik, kuid sellest ei piisa. Mitteformaalsed koostööviisid sõltuvad tugevalt isikutest ning kipuvad kaduma või murenema isikute vahetumisega.
OECD selge hinnang on, et Eesti vajab muutusi killustumisest ülesaamiseks ja valitsuse tervikuna tööle panemiseks.
Samuti nõuab see ressursside targemat kasutust – olgu selleks siis inimpotentsiaal või eelarvesummad – ning võimekust pidada ühiskondlike partnerite ja huvipooltega sisukas dialoog.
Valitsuse kui terviku toimimisviisidega paralleelselt tuleb tegelda sellega, et riigil oleks kindel arengusiht ja ühtne tegevuskava, mille nimel pingutada.
Paljude teiste riikidega võrreldes kasutatakse Eestis nii sisuliste kui ka rahaliste otsuste tegemisel vähe tulemusjuhtimise ja -eelarve põhimõtteid.
OECD leidnud, et Eesti peab tugevdama ka ametkondade analüüsivõimekust ja parandama poliitika kujundamise oskusi.
Eesti riigivalitsemise ees seisvad probleemid ei lahene iseenesest, nende ignoreerimine ainult süvendab killustumist ja lükkab edasi lahendusi.
“Riigi röntgen” on tehtud, diagnoosid pandud ning antud mõtteainet lahenduste leidmiseks.
Nüüd tuleb Eestil endal aktiivselt edasi tegutseda.
Poliitikavaatlejad ja opositsioonipoliitikud valitsuse esimese saja päeva töös kahjuks midagi uut ja ootamatut valitsuse tegemistest aga ei leidnud.
Andrus Ansipi kolmandal valitsusel täitus eelmisel neljapäeval märkamatult sada päeva ametisolekut.

Nii politoloogid kui ka opositsioonipoliitikud leidsid, et valitsus pole midagi ootamatut või täiesti uut teinud, kuid see ei olnud ka üllatuv – valitsuses on muutunud vaid mõned näod ja portfellid.

Põhimõtteliselt on ju tegemist juba kokkutöötanud partneritega, kes tunnevad teineteist suurepäraselt, mõne ministri vahetumine ei muuda oluliselt tervikpilti.
Valitsus ei vajanud sisseelamisaega, vaid sai kohe tegutsema hakata.
Kuid tulemused on seni kesised.

Ratas kritiseeris valitsust initsiatiivipuuduse eest, eriti ühiskonna jaoks olulistes küsimustes, nagu hinnatõusud.
Tema sõnul näitab olukorra totrust asjaolu, et osa toidukaupu on Eestis kallimad kui Soomes, vaatamata mitmekordsetele palgaerinevustele.

Keskerakondlase hinnangul pole valitsus hinnatõusu pidurdamiseks midagi ette võtnud ega seda isegi tunnistanud. «Minu heatahtlik soovitus valitsusele on, et valitsus peaks panema tööle tarbijakaitse nii nagu kord ja kohus,» pakkus ta lahenduse.

Tegevusetust heitis valitsusele ette ka Tarand.
Talle oli negatiivselt silma jäänud majandusminister Juhan Partsi passiivsus riigi kui ainuaktsionäri esindamisel Eesti Energias.
«Eesti Energiat ei valitseta muidugi endiselt.
Mitte ainult hindade tõus, vaid ka selline seiklusliku joone pidamine varem kokkulepitu kinnistamise asemel,» ei olnud ta rahul firma
piiritaguste ettevõtmistega.
Üldiselt pidas Tarand valitsuse tööd keskpäraseks – pole olnud suuri eksimusi, mis teravat hukkamõistu vääriks, aga samas pole tehtud ka midagi erilist.
Nii et leiab kinnitust Euroopa Keskpanda presidendi seisukoht,et mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest tulenevad ka Eestis praegused pinged ja probleemid,mis omakorda tekitavad inimestes rahulolematust
Eestis väljakujunenud vaesest elust.

Sisetarbimine Eestis on endiselt maas

2011-07-12T15:51:00.001+03:00

2011.a.esimene poolaasta maailmamajanduses oli nõrk.
Juunis jätkus maailma aktsiaturgude langustrend. Lisaks eurotsooni perifeeriariikide võlaprobleemidele survestas turge kasvav mure ülekuumeneva Hiina majanduse pärast ja nn kvantitatiivse leevendamise programmi teise vooru lõpetamine USA-s (quantitative easing 2 ehk rahapakkumise suurendamine raha juurdetrükkimise teel). Kuu viimastel päevadel kosusid turud mõnevõrra, kuna Kreeka parlament kiitis heaks uue kasinusmeetmete programmi, mis kindlustas Euroopa Liidu ja IMF-i finantsabi jätkumise.
Selliste institutsioonide nagu Eesti Pank, SEB, Danske, Nordea prognooside kohaselt kõige tugevam SKP kasv käesoleval aastal tuleb Hiinas +9.5 %,sellele järgneb venemaa + 4.7 % ,Eesti + 3.9 % ning Soome +3.8 %..Euroala kasv moodustab tänavu kõigest 2 %.
Eesti tööpuuduse kahanemine saab olema aeglane ning järgneval paaril aastal jääb tööpuudus vahemikku 13 – 15%.See asjaolu takistab Eesti kiiremat majanduskasvu.
Eestis tehti 2010 aastal 31 428 kinnisvaratehingut kogukäibega 1,233 miljardit eurot. Seejuures on aastaga tehingute maht kasvanud 18,3%.
Samas ei ole senine kinnisvara hinnatõus (ega ka 2011
prognoositav tõus) veel toonud leevendust ega tegutsemisvabadust nendele
klientidele, kelle laenujääk ületab hinnalanguse tulemusena tagatisvara
maksumuse. Selline sunnismaisus jääb paljusid rõhuma veel vähemalt 2-4
aastaks.

Samas paranev SKT kasvu dünaamika koos langeva tööpuudusega ja suurenenud välisinvesteeringutega Euroopa regioonis soodustab pankade müügitulu kasvu ja madalamat mittetoimivate laenude osakaalu.

Majandusarengut takistavad probleemid Eestis on kahjuks järgmised:
Tööpuudus 7.7 punkti üheksast võimalikust,
nõudluse vähesus 6.6, kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,3 , rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 5,9 inflatsioon 5.4, kapitali vähesus 3,2
ning Eesti valitsuse majanduspoliitika ebatäiuslikkus 3.0 punkti üheksast võimalikust.
Sisemajandus on endiselt nõrk, sest inimesed ei julge veel tarbida,olukord enne, kui eestlaste tööpuudus väheneb. Vaja oleks,et sisemine tarbimine hakkaks majandust vedama,
Eesti sisemajanduse koguprodukti 8.5 protsendiline kasv esimeses kvartalis oli parem tulemus, kui välisanalüütikud julgesid prognoosida,kuid see baseerub põhiliselt ekspordil.Sisetarbimine aga on endiselt maas.

Eesti inflatsioon on juba liiga kaua kõrge.

2011-07-08T11:39:00.000+03:00

Peaaegu sama tähtsad makromajandusnäitajad kui majanduskasv on inflatsioon ja tööhõive.

Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus ning selle kõrge taseme poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide seas esirinnal.
Inflatsioonimäär (sageli nimetatakse sedagi lihtsalt inflatsiooniks) näitab tõusu kiirust.
Inflatsioonimäära iseloomustavad mitmesugused hinnaindeksid, millest tähtsamad on tarbijahinnaindeks ja tootjahinnaindeks.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%.
Kaubad olid 2010. aasta juuniga võrreldes 6,5% ja teenused 2,2% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 5,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,8%.
Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole.
Kuuendiku tõusust andsid eluasemele tehtavad kulutused ning kaheksandiku alkohoolsed joogid ja tubakas.
Mullu sama kuuga võrreldes on endiselt enim kallinenud kartul (82%), millele järgnevad suhkur (62%) ja kohv (48%).
Üle 30%-lise tõusu on läbi teinud veel tangained (40%), õunad (39%) ja taimeõli (39%).
Munad olid aga 16,9% odavamad.
Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase, mille mõjust indeksile andis soojusenergia 2,6%-line hinnatõus ligi 60%.
Suuremat mõju avaldasid veel värske köögivilja 14,3%-line, värske puuvilja 5,6%-line ja mootorikütuse 1,1%-line odavnemine ning kaugliinibussipiletite 7,1%-line kallinemine. Võrreldes maiga oli hiina kapsas 45%, paprika 36%, tomat 22%, värske kapsas 21% ja banaan 19% odavam.
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2011
Kaubagrupp Juuni 2010 –
juuni 2011, % Mai 2011 –
juuni 2011, %
KOKKU 4,9 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid 11,5 -0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,8 -0,3
Riietus ja jalatsid 2,8 0,7
Eluase 4,6 1,2
Majapidamine 0,3 0,7
Tervishoid 0,1 0,1
Transport 3,6 -0,8
Side -6,0 0,5
Vaba aeg 0,9 0,2
Haridus ja lasteasutused 2,3 0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 5,4 -0,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,2 -0,4

Inflatsioon on oluline sellepärast, et ta mõjutab tulude jaotust majanduses (sest mõned hinnad ja sissetulekud on paindlikumad kui teised - näiteks pensionid ei pea sageli hinnatõusuga sammu).
Teiseks tekitab kiire inflatsioon ebakindlust, muutes raskemaks äriplaanide ja investeeringute tegemise, samuti ei julgusta ta inimesi säästma.
Ülalpool toodud näitajate põhjal mitmel põõl on tekkinud seisukoht,et Eestis inflatsioon on pidurdanud.
Kui maailma majanduse käik näitab,et Eestis inflatsioon jäeb endiselt kõrgeks ja läheb ikka tõusu teed ja seda üsna varsti.

Eesti töötuse määr on kõrge

2011-06-28T11:38:00.000+03:00

Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele.
On kuulda,et kui Narva uus jaam valmis saab, kasvab konkurents paberipuidu pärast, sest Narva uus jaam võib tahta suurt osa Eesti paberipuidust.
Elektrijaam saab valmis 2015. aastaks ja on valmis kasutama küttesegu, millest poole moodustab hakkpuit ja teise poole põlevkivi.
Arvutuste kohaselt kulub jaamas kuni neli miljonit tihumeetrit puitu aastas, see on umbes pool tänavusest eeldatavast raiemahust Eestis.
Arusaamatu miks Eestis ei täideta vastav arengukava ja seda halvem tingimustes kus Eestis töötuse määr on 2011.a. esimese kvartali aruande kohaselt on kohutav ningmoodustab üle 14 % ?
Vaatleme millised on puitkütuste varud Eestis?
Statistilise metsainvesteerimise (SMI)andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm aastas.
Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal.
Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse
arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid.
Sortimentide järgi võiks traditsiooniline küttepuu hõlmata raiemahust ligikaudu 2,6 mln. tm ja raiejäätmed 2,4 mln. tm – kokku umbes 5 mln. tm ehk 9,6 TWh (34,6 PJ).
Võrdluseks: Soomes hinnatakse ainuüksi raiejäätmete raiemahuks 10–15 mln. tm aastas, mis võrdub 20-30 TWh (Timperi, 2000).
Nii suur mahuline vahe ei ole tingitud ainult Soome suuremast metsatagavarast, vaid suuresti ka vähesest harvendusraiete mahust Eesti metsades.
Eesti võsapuidu tagavaraks hinnatakse 15 mln. tm. Taastuvenergeetika nõukogu hinnangul (2001) saaks aastas raiuda vähemalt 0,7 mln. tm ehk 1,3 TWh (4,8 PJ).
Puidutööstusjäätmete kasutamist ametlik statistika adekvaatselt ei kajasta, kuid palgi prognoositavat väljatulekut vaadates võib jäätmete energiavaruks hinnata vähemalt 3,5 TWh (12,6 PJ).
Eesti statistikaameti (ESA) andmetel on puitkütuste (küttepuud, hakkpuit ja puidujäätmed) toodang olnud alates 1997. aastast küllaltki stabiilselt 3 mln. tm piires. 2002. a. toodeti puitkütuseid 3,2 mln. tm ehk 6,2 TWh (22,6 PJ), mis hõlmas kogu Eestis toodetud primaarenergia varust 16%.
Eespool esitatud puiduenergia bioloogilise potentsiaali põhjal saaks puitkütuste tootmist koguni kolmekordistada, mis kataks kogu Eesti kütte- ja tehnoloogilise soojuse vajaduse ning jääks ülegi.
Seega on Eestil laialdased bioenergiavarud puidu biomassina, kuid oleme selle efektiivsest utiliseerimisest veel kaugel.
Kasutusaste on tooraine valdkonniti väga erinev.
Puidutööstused kasutavad jäätmeid (hakmed, saepuru, laastud, pinnud ja koor) juba niigi võimalikult ratsionaalselt, seepärast arvestatavat kasvuruumi siin oodata ei ole.
Kui, siis ainult imporditava puidu ja puittoodete kõrgema väärindusastme arvelt. Traditsioonilise küttepuidu osatähtsus arvatavasti väheneb, sest raiutavat puitu hinnatakse üha rohkem. Järelikult tuleb aktiivsemalt võtta tarvitusele seni vähe kasutatud raiejäätmed ja heinamaadel, teepervedel ning elektriliinide all mühav võsapuit.
Nii seisab kasutult 25–35% Eesti puiduenergia varust!

Eestis on raske elu - vaesus ootab meid kõiki.

2011-06-18T14:24:00.001+03:00

Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3 protsenti, teatab statistikaamet.
Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest.
I kvartali keskmist palka mõjutasid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.
Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2 protsenti.
Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9 protsenti.
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot , veebruaris 785 eurot , märtsis 843 eurot.

Kahjuks siin nimetatud kenad brutopalga numbrid käivad ainult tööd omavate inimeste kohta ehk nende õnnelikke kohta, kel tööd on.
Statistikaamet tõdeb,et käesoleva aasta esimeses kvartalis tervelt 14.4 protsenti Eesti inimestest olid töötud.
Ning see töötuse määr siiski vähe erineb vastavast näitajast esimeses kvartalis 2010.a.,kui töötuse määr oli koguni 16.9 protsenti.See on liig,mis liig.
Normaalne oleks kui töötuse määr oleks 4 protsenti.
Mis aga peavad tegema pensionärid, kelle pension pole ammu tõusnud, küll tõusevad kosmilise kiirusega hinnad?

Hiljuti Tartus,reformierakonna juhiks taas valitud A.Ansip oma telekõnes ei unustanud taas kiitma,kui suure edu osaliseks on saanud Eesti oma rahandusküsimuste lahendamisel.
Kui tõuseb tootlikus,siis varsti hakkab Eesti elanik saama paremat palka ning tõusevad pensionid,ütles ta.
Samas meenub kuidas seesama mees vahetult enne märtsivalimisi jagas iga päev suuri lubadusi,et tuleval aastal Eestis tõusevad pensionid.
See lubadus oli tehtud ilma,et tootlikkuse tõusu vajaduse tingimust nimetataks,sest peaministril oli oht oma hästi makstud töökohast ilma jääda.
Mida me näeme praegu riigi majandusarengus ja inimeste heaolu seisus?
Jah, majanduskasv SKP 8.5 protsendilise kasvu näol on riigis saavutatud ja seda põhiliselt tänu euroala arengule –mitte valitsuse pingutustele.
Kuid see kasv on saavutatud põhiliselt ekspordi kasvu arvelt,riigi sisemajandus on endiselt madalal tasemel,inflatsioon on 5.5 protsendi tasemel,hinnad Eestis kasvavad ülikiiresti ja Euroopa Liidu maade omadest kasvavad hinnad peaaegu kaks korda kiiremini.
Kuid valitsus mingeid meetmeid hinnatõusu pidurdamiseks ei ole rakendanud!Miks?
Keskmine brutopalk, ehk siis palk, mille välja teenime, kuid millest maksud maha võetakse, oli esimeses kvartalis 792 eurot (Saksamaal võrdluseks 2700 eurot) ja brutotunnipalk 4,87 eurot, on inimeste ostujõudu näitav reaalpalk rohkem kui kaks aastat on olnud languses.
See tähendab, et rahva elatustase langeb endiselt, kuigi valitsus ei hoia kokku ülistavaid sõnu oma tegevuse kohta.
Samas kardavad asjatundjad majanduse uut võimalikku langust, ehk siis majandusteaduses nõnda nimetatud surnud kassi põrget, mis võib talvekuudel majanduse taas langusse viia.
Kriiside puhul kipub selline järelnähtus ehk järellainetus tekkima.

Küllap valitsus teab,et keskmine palk on väga vähestel!
Kuid probleemi lahendamisega ei tegele.
Sama lugu on ka keskmise pensioniga!
On küll neid,kes saavad 200 eurot kuus, kuigi on töötanud üle 40. aasta.
On see normaalne nähtus?
Kindlasti mitte!
Neist, kelle pension on ainult 200 € ringis - enamus on maal elavatest, kes olid sunnitud tööpuudusel eelpensionile jääma.
On küül neid,kes käivad küll tööl ja saavad alla keskmise,millest neljandik läheb töölesõitmise peale. On ka neid kel pensionini jäänud veel 5-7 aastat ja kellele tööandja on vihjanud, et juba liig vana, et tööd teha.
Uut töökohta mitmes Eesti piirkonnas noortelgi raske saada, mis veel vanadest, kõrgeealistest rääkida.
Kui inimene on ka sunnitud eelpensionile jääma, siis saaks ta vaevalt 250€ (sest näiteks 18% võetakse ju ta
Vanaduspensionist maha).
Kõige nõmedam nende madalate palkade juures on see, et toiduainete hinnad on suuremad kui Soomes!
Näiteks Soomest ostetud salatid ja kohvi jms on palju odavamad ja kvaliteetsemad kui Eestis. Eesti rahvas ,valitsuse poolt peale surutud eurorahaga, on pandud tõesti raskesse seisu, mida siis Eesti inimene sellisest olematust palgast ja pensionist veel säästa saaks, kui ei saa isegi lastele tervislikku toitugi osta.

Samas palgad on tõusnud riigikogul,valitsusel ja muudel tegelastel,rahvale on aga tõusnud hoopis hinnad ja aktsiisid.

Kokkuvõttes olemegi vägisi liikumas viie vaesema riigi hulka.
Nii et muud midagi ei jae,kui siit orjariigist jalga lasta,sest siin läheb kõik järjest
hullemaks.

Eesti sisemajanduse kokkukuivanud olek jätkub.

2011-06-11T16:46:00.000+03:00

Eesti siseturg on alates 1992. aastast pidevalt arenenud. Kaupade müük suurenes kuni 1997. aastani. 1998. aastal seoses majanduskeskkonna halvenemisega vähenes elanike tarbimine, mis tõi kaasa jaekaubandusettevõtete jaemüügi 2%-lise languse püsivhindades, tegelikes hindades kasvas jaemüük 4%. Jaekaubandusettevõtete jaemüük moodustas 1998. aastal 18,7 mld krooni (ilma käibemaksuta).
1992–1995. a. müüdi suurem osa kaubandusettevõtetest erakätesse.
Eraettevõtete osa moodustas jaekaubanduses 1. jaanuari 1999. a. seisuga 94,4%, välisriikide omand 3%.
Alates 1992. aastast kaotati riiklik kontroll hindade üle ja käesoleval ajal sõltuvad paljud siseturu hinnad maailmaturu hindadest.
Jae- ja hulgimüük moodustas 1996–1997. a. SKP-st vastavalt 15,3 ja 15,7%, 1998. aasta 9 kuuga 15,9%.
Kaubanduse osa SKP-s on alates 1994. aastast pidevalt tõusnud.
Seoses jaemüügi arengu pidurdumisega 1998. aasta III ja IV kvartalis jae- ja hulgimüügi osatähtsus SKP-s 1998-l aastal mõnevõrra langes.
Kaubanduses on üheks tähtsaks suunaks suurte kaubanduskeskuste tekkeks. 1998. aastal kasvas linnades üle 1000 m² suuruste kaupluste arv 37,8%, kaupade müük nendes kasvas 42,2%.
Eesti kaubandusarengu eesmärk on kaupade müügi stabiilne areng, mis parandab riigi elanike elukvaliteeti ja tagab põhiliste eluvajaduste rahuldamise.
Vajalik on nõudluse mõjutamine turunduse ja reklaamiga, müügiprotsessi täiustamine ning personali koolitus.
Kaubanduspoliitika peab tagama kaubandusettevõtetele ühtse soodsa majanduskeskkonna.
Euroopa Liidu ühinemisnõuetest tulenevalt siseturu ja tarbijakaitse õigusliku aluse arendamiseks on välja töötatud hulk õigusakte.
Eesti seadusandluse vastavusseviimist EL-i "Valges raamatus" esitatud soovituslike nõuetega alustati juba mitu aastat tagasi.

2008. –2009. aasta talvel langes maailma majandus kriisi, mida peetakse
rängimaks pärast Teist maailmasõda.
Euroopa Liidus oli kõige raskem olukord Balti riikides, kus üleilmsele finantskriisile oli eelnenud majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum, millele omakorda järgnes sisemajanduse
nõudluse kokkukukkumine. Eesti majandus langes järsult kogu
2009. aasta vältel. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes sisemajanduse
koguprodukt (SKP) 13,9%. Majanduslanguse madalseis jäi II kvartalisse, seejärel
SKP vähenemine tasapisi aeglustus.
Majandustegevust pärssisid väike sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse
nõudlus vähenes 2009. aastal 22% ning selle osatähtsus SKP-s oli
vaid 93%.
Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli sisemajanduse nõudlus
aastaarvestuses SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli
toodetud SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude
kogusummast.
Keeruline olukord tööturul vähendas kodumajapidamiste
sissetulekuid ning seetõttu ka nende tarbimiskulutusi. Ebakindlus tuleviku
suhtes ning väike nõudlus toodetele ja teenustele pärssisid omakorda
ettevõtete investeerimisotsuseid.
Koos sisemajanduse nõudluse langusega vähenes reaalarvestuses umbes
kolmandiku võrra ka kaupade ja teenuste import. Sisemajanduse nõudlus
vähenes ka kõigis Eesti peamistes ekspordi sihtriikides, mistõttu meie
kaupade ja teenuste väljavedu kahanes reaalarvestuses 19%.
Kuna eksport
vähenes aeglasemalt kui import, paranes 2009. aastal Eesti väliskaubanduse
tasa kaal.
Netoekspordi suhe SKP-sse oli 6,1%, mis on aastaarvestuses viimase
15 aasta parim näitaja.
Et sisemajanduse nõudlus taastub aeglaselt, on Eesti
majanduse peamine kasvuallikas eksport.
Eesti ekspordi konkurentsivõimet
välisturgudel pärsib suhteliselt madal tööjõu tootlikkus võrreldes teiste EL-i riikidega.
Euro stati andmetel oli tööjõu tootlikkus Eestis 2009. aastal 62% EL-i
keskmisest.
Selle näitajaga paigutub Eesti 24. kohale EL-i liikmesriikide seas.
2009. aastal vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus.
See suurenes
vaid hankivas sektoris ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende
tegevusalade osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses on väike.
Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses ja finantsvahenduses, kuid suurimat mõju SKP-le avaldas töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemine. Viimase kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ning kodumaiste
tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Eesti tööstusettevõtted sõltuvad suuresti välisnõudlusest, sest üle poole toodangust
eksporditakse.
Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult
töötleva tööstuse toodangu eksport.

Tähelepanuväärne on olukord,kus soomlased andsid mullu 11% Eesti sisekaubanduse käibest, mis tähendab, et ilma Soome turistideta kaoks Eesti poodide käibest pea 1,5 kuu müük.
Soome Kaupan Liitto andmetel ostsid soomlased mullu Eestist kaupu 390 miljoni euro eest, see number suurenes aastaga 11%.
Statistikaameti andmetel oli Eesti jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2010. aastal 3,5 miljardit eurot, vähenes 2009. aastaga võrreldes püsivhindades 4%.
Vaadates tänavust reisi- ning majutusstatistikat, võib arvata, et tänavu tõotab põhjanaabrite abi Eesti kaupmeestele ja tootjatele veel suurem olla.

Palka peab saama iga töövõimeline inimene.

2011-06-04T14:35:00.000+03:00

Ettevõtluse “probleem on tööjõukulude kiire kasv – kiirem, kui seda võimaldaks tootmismahtude ja tööviljakuse tõus.
Ettevõtjatel on järjest kasvavate väljaminekud tööjõule ja konkurentsis püsimiseks seda aspekti peab rohkem teadvustama.
Üleeelmise aasta lõpus ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitluse järgi on palgakasvu prognoos keskeltläbi üksnes 5%.
Käärid tulenevad sellest, et kvalifitseeritud tööjõule, mida on Eestis niigi vähe, tuleb palka maksta paraku vastavalt meie tööjõuturu situatsioonile, mitte aga vastavalt olukorrale näiteks meie
eksporditurgudel.

Mitmed ettevõtted jõuavad välja kahjumisse.
Mis aitaks? Tööviljakust aitab tõsta investeerimine moodsasse tehnoloogiasse.
Sisenõudlus Eestis on nõrk ja palkade liigkiire kasv viib meie toodangu konkurentsivõimetuks ja toob kaasa tööpuuduse kiire kasvu. Muidugi kiirendab palkade kasv ka inflatsiooni.

Mõned aastad tagasi ületas tootlikkus palga kasvu ja siis probleemi ei olnud, nüüd on vastupidi ja probleem on.
Ühest küljest sõltub ettevõtte tootlikkus majanduskeskkonnast ja töötajatest, teisest küljest ettevõtjatest endist.
Mida saavad ettevõtjad praeguses situatsioonis ära teha, et tootlikkust tõsta?

Tootlikkuse tõstmine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Päris suur osa Eesti ettevõtteid kasutab eelmise põlvkonna tootmisseadmeid ega olegi võimelised neid niipea välja vahetama.

Mida siis ette võtta? Moodsa tehnoloogia arengu ja uute rakenduste juurutamisega käib kaasas ka teadmiste ja oskuste areng, mitte vastupidi
Riigisektori tootlikkus tuleb siis,kui
teha sama töö ära väiksema ametnike hulgaga.
Nii nagu erasektor kogu aeg on teinud.

2006. aastal määras Eesti tööturul esimest korda hinna eelkõige tööjõu pakkuja. Palgad tõusid kiiremini kui mitmel varasemal aastal. Keskmine brutokuupalk on alates 1995. aastast tõusnud igal aastal nii avalikus kui ka erasektoris.
Palga kasv on olnud kiirem kord erasektoris, kord avalikus sektoris, kuid kuni 2006. aastani ei ületanud erasektori keskmine brutokuupalk ühelgi aastal avaliku sektori keskmist brutokuupalka.
2006. aastal tõusis erasektoris keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aastaga 17,9% ning avalikus sektoris 12,8%.
Tulemuseks oli, et esimest korda ületas erasektori keskmine brutokuupalk (9430 krooni) avaliku sektori keskmise brutokuupalga (9345 krooni). Vahe oli 85 krooni.

Erasektoris oli keskmine brutokuupalk 2006. aastal 4,3 korda kõrgem kui 1995. aastal, avalikus sektoris 3,8 korda kõrgem.
Olgu siinkohal rõhutatud, et avalik sektor ei ole ainult Riigikogu, ministeeriumid, ametid, linna-, valla- ja maavalitsused.
Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõupuudusega tööturul kaasnes paljude majanduslikult mitteaktiivsete inimeste naasmine tööturule ja töötute arvu vähenemine.
2006. aastal suurenes 15–74-aastaste hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes 38 900 võrra — see on suurim kasv eelmisel kümnendil.
Demograafiline olukord on aga selline, et kui majandus vajab oma arenguks ka edaspidi sama palju uusi hõivatuid kui mullu, siis selleks puuduvad arvestatavad riigisisesed reservid.

2006. aastal oli täistööajale taandatud keskmine palgatöötajate arv 518 000. Erasektoris oli 379 000 ja avalikus sektoris 139 000 palgatöötajat. Täistööajale taandatud töötajate arvu jagunemisest era- ja avaliku sektori vahel aastate kaupa on näha, et pidevalt on vähenenud avalikus sektoris töötavate inimeste osatähtsus.
Kui 1995. aastal töötas 49% töötajatest avalikus sektoris, siis 2006. aastal vaid 27%.
Avaliku sektori palgad ületavad erasektori palku 21.09.2007.
Ajal, mil eksportivatel ettevõtjatel on tõsiseid probleeme tootlikkuse kasvatamisega, tõstab valitsus mitmes avaliku sektori valdkonnas palka 20-30 protsenti, mis kergitab need tööandjate pahameeleks erasektori palkadest üha kõrgemaks.

Veel kevadiste koalitsiooniläbirääkimiste ajal toonitas peaminister Ansip, et uue valitsuse käe all tõusevad avaliku sektori palgad proportsionaalselt ühiskonna tootlikkusega.
Hiljutisel valitsuse pressikonverentsil selgitas Ansip, et tema kevadel antud lubadust tuleb kindlasti vaadelda nelja aasta kontekstis.

«Mõned palgakasvud on järgmisel aastal tõesti tavaoludes üüratud, millest keegi ei osanud isegi unistada,» tunnistas peaminister.

2007. aasta II kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 11 549 krooni ja tunnis 66,50 krooni.
Keskmine brutokuupalk 2009.aastal oli 784 eurot (12 264 krooni),mis oli
võrreldes 2008.aastaga -5 % väiksem.

Esimeses kvartalis 2011.aastal keskmine brutopalk oli 792 eurot
(12 397 krooni),mis oli -2.6 % väiksem,kui 2010.aasta esimeses kvartalis.
Euroopa Komisjon otsib võimalusi kuidas vältida olukorda,kus näiteks Kreeka juhtumi puhul
on riik pankroti äärel,sest oli rikutud majandusseaduse nõue,et palga kasv ei ennetaks
tootlikkuse kasvu,mille rikkumise puhul tekib ka riigi majanduskriis.

Kirjastaja:

Esten http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8249

http://www.facebook.com/pages/Esten-O%C3%9C/194122617278024

Eestis elu ei parane.

2011-05-28T10:22:00.000+03:00

Eesti elamistingimusi 1994.aastal iseloomustas keskmine elutubade arv,mis oli ühe leibkonnaliikme kohta 0.68. Kõige rohkem ehitati eluruume aastatel 1970 – 1974,kui valmis 76000 uut eluruumi.
Riigikorra vahetuse perioodist alates ehitati kõigest 20000 eluruumi. Aastatel 1995 – 2000 ehitati ainult 8000 eluruumi.
Aastatel 2005 – 2009 Eestis ehitati valmis 30000 eluruumi.
Eluruumide arv Eestis oli aastal 1995 618.3 tuhat.
Aastaks 2010 eluasemete arv oli 653.6 tuhat,seega tõus 15 aastaga kõigest 35,3 tuhat.
Elamureformi mõjul 41% Tallinna elanikel 2006.aastal elamistingimused olid jäänud samaks või teatud osal elanikest isegi halvenesid.
Põhiosa eluasemetest käesoleval ajal (2010.aasta keskpaik) ehitati eluasemelaenu või liisingu abil.
Ca 25 % leibkondadest omab kohustusi pankade ees.
2006 -2007 aastate vahel,kui keskmine brutokuupalk oli veidi üle 11000 krooni ostetud-müüdud korteriomandi ruutmeetrihind oli 18000 krooni. 2009.aasta esimesel poolel keskmine ostetud – müüdud korteriomandi ruutmeetrihind oli juba veidi üle 10000 krooni ning keskmine brutokuupalk veidi üle 12000 krooni.
Eluruumide arv Eestis ühe elaniku kohta 2003.aastal oli 1.5,mis oli veidi kõrgem kui praegu.
Majanduskoostöö- ja arenguorganisatsiooni (OECD) 50. aastapäeva puhul hiljuti avaldatud 34 liikmesriigi võrdlus 11 valdkonnas näitab, et «rikaste riikide klubis» on Eesti veel mahajääjate seas.
Eesti on OECD liige alles eelmisest aastast, kuid siiski juba laialdasse võrdlusse arvatud.
Neljas võrreldud valdkonnas – keskkond, haridus, turvalisus ning töö- ja pereelu ühtesobitamine – on Eesti näitajad OECD koostatud indeksis heal tasemel, ent ülejäänud seitsmes valdkonnas kaunistame tabeli tagumist otsa.

Näiteks elamistingimuste võrdluses asub Eesti pingereas eelviimasel kohal, kusjuures märgitakse, et Eesti eluruumides on 1,2 tuba riigis elava inimese kohta, samas kui OECD keskmine näitaja on 1,6 tuba.
Märgitakse ka, et 12,2 protsendil Eesti eluruumidest ei ole vesiklosetti – OECD keskmine näitaja on 2,8 protsenti.
Ka üldise eluga rahulolu poolest on Eesti kehvemate seas.
Meist tagapool on vaid Ungari ja Portugal.
Meie inimestest on oma eluga rahul ligikaudu neljandik ehk 24 protsenti, ning 60 protsenti Eesti elanikest leiab, et ühe päeva jooksul saavad nad rohkem häid elamusi kui halbu. Viimane on märgatavalt kehvem näitaja kui OECD keskmine – 72 protsenti elanikest.

Kirjastaja:

Esten http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8249

http://www.facebook.com/pages/Esten-O%C3%9C/194122617278024

Eesti majanduse struktuurne areng on vildakas ja rahvale jõukust ei too.

2011-05-21T16:23:00.001+03:00

Eesti SKP kasv esimeses kvartalis 2006.a. võrreldes 2005.a esimese kvartaliga oli 11%,kuid see kukus sama aasta teises kvartalis 1% võrra.Kuni 2006.a .neljanda kvartalini see 10& SKP kasv püsis peaaegu muutumata.Ja siis hakkas järsk SKP kukkumine kuni neljanda kvartalini 2007,kui SKP kasv oli
5%.Sellest hetkes SKP hakkas väga järsult kukkuma ning 2008.aasta esimeses kvartalis SKP langes juba minus 2.5 protsendini.
Alles kolmandas kvartalis 2009.aastal Eesti SKP hakkas järsult kasvama ning juba teises kvartalis 2010.aastal SKP kasv võrreldes 2009.aasta sama ajaga oli pluss 2.5 %.
Peale seda esialgsetel andmetel SKP kasv oli esimeses kvartalis 2011.aastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga pluss 8 %.

Seni majanduskasvu veab jätkuvalt töötleva tööstuse tugev eksport.
SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse kiire kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu mõjutas enim raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide ning metalltoodete tootmine.
Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt ekspordi toel. Samas vähenes töötleva tööstuse panus SKP kasvu. SKP kasv muutus I kvartalis laiapõhjalisemaks mitmete teiste tegevusalade mõju suurenemise tõttu.
I kvartalis kasvas kaupade eksport hinnamõjusid arvestades 53%. Enim suurenes raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide, elektrimasinate ning metalltoodete väljavedu.
Töötleva tööstuse toodangu osatähtsus kaupade ekspordis oli veidi üle poole.
Valitsemissektori lisandväärtus kasvas pärast kuus kvartalit kestnud langust. Oluliselt mõjutas SKP suurenemist netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksude kasv.
Põllumajanduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning finantsvahenduse tegevusala lisandväärtus vähenes. Põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustas põllumajandussaaduste kiire hinnatõus (jooksevhindades põllumajandustoodang suurenes). Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse lisandväärtus langes peamiselt elektrienergia ekspordi kasvu vähenemise tagajärjel. Finantsvahenduse lisandväärtus langes kindlustuse tegevusala toodangu vähenemise ning kindlustuse kahjunõuete suurenemise tõttu.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 2,1%.
Kahjuks Eesti siseturg ei jõua ekspordile järele.riigis valitseb suur tööpuudus ja üle määra kõrge inflatsioon.
Tarbijahinna kasv on liiga suur.
Üks liiter bensiini 95 maksis 24.01.2011.a. 1.170 eurot,praegu aga 1.204 eurot – kasv 3%.Kasvas ka elektri hind.Tarbijahinnaindeks aprillis 2011.a.oli 5.4 % kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kaubad olid 2010. aasta aprilliga võrreldes 6,9% ja teenused 2,6% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 5,4% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 5,4%.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 12,3%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sellest omakorda ligi neljandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 17% kallimad piimatooted, ligi viiendiku 14% kallimad jahutooted ning viiendiku köögivilja ja kohvi hinnatõus. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud kartul (86%), kohv (55%), suhkur (45%) ja õunad (42%). Üle 30%-lise tõusu on läbi teinud veel tangained (37,5%) ja taimeõli (31%).
Märtsiga võrreldes olid aprillis tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogumuutusest ligi kolm neljandikku. Toidu ja mittealkohoolsete jookide mõjust indeksile andsid omakorda üle neljandiku 2,3% kallinenud lihatooted, üle viiendiku 3,7% kallinenud köögivili ning ligi kuuendiku 2% kallinenud jahutooted. Võrreldes märtsiga oli hapukapsas 20%, hiina kapsas 19%, taimeõli 17% ja suhkur 15% kallim.
Aprillis 2011.a.Haigekassa maksis 4.98 miljonit eurot hüvitisi kahekümnele protsendile arvel töötutele,ehk 280 eurot
Ühele töötule.Ülejäänud 80 % töötuid ei saanud midagi.
Nii et Eestis vaesus aina kasvab.

Kirjastaja:
Esten

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8249
http://www.facebook.com/pages/Esten-O%C3%9C/194122617278024

Paistab et töötuse poolest on Eestil esikoht Euroopas!

2011-05-15T14:56:00.000+03:00

Lähtudes majanduskriisist tööpuudus on jõudnud Eestis rekordiliselt kõrgele tasemele. Töökohtade vähesus ja töötute pidev lisandumine alates 2008. aasta lõpust tänaseni on viinud selleni, et tööd otsitakse üha kauem ja paljud pered on sattunud suurtesse toimetulekuraskustesse.
Kiiresti kasvab pikaajaline töötus ehk nende inimeste hulk, kes on tööd
otsinud aasta või kauem. 2010. aasta esimeses kvartalis ulatus pikaajaliste töötute arv Eestis juba 51 000-ni, mis prognooside kohaselt tõuseb lähiajal veelgi.

2011. aasta I kvartalis töötuid oli 99 000 ja töötuse määr 14,4% - see on liig mis liig.Paistab oleme jälle esikohal Euroopas.Kahju!
Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem.
Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis jälle kasvas.
Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis 2010.a. vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra.
2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, tänavu aasta alguses tõusis aga 14,4%-ni.

I kvartalis kasvas pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute arv tõusis 56 000-ni, neist 27 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud).
Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas I kvartalis 57%-ni. Samal ajal alla aasta tööta olnute arvu vähenemine jätkus.
Aastaga on nende arv vähenenud kaks korda — 86 000-st 43 000-ni.

Tööga hõivatuid oli I kvartalis 591 000, mis on 2000 ehk 0,3% vähem kui eelmises kvartalis.
2010. aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 38 000 ehk 6,8% rohkem. Aastaga on tööhõive kasvanud enamikul tegevusaladel.
Kõige rohkem mõjutasid hõive kasvu töötlev tööstus ja ehitus, kus 2010. aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid vastavalt 22 000 ja 9000 rohkem.

Võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga kasvas töötus veidi tööhõive vähenemise tõttu, peamiselt aga rahvastiku majandusliku aktiivsuse suurenemise tõttu.
15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi oli tänavu I kvartalis 339 000, mis on 9000 vähem kui eelmises kvartalis. Mitteaktiivsete hulgas vähenes õppijate, koduperenaiste ja pensioniealiste arv, sest tööturu olukorra paranemine on neid innustanud tööd otsima.
Õppijate arv väheneb lisaks ka õppimisealiste noorte arvu vähenemise tõttu.
Heitunuid ehk tööotsingutest loobunuid oli I kvartalis alla 10 000, mis on samuti veidi vähem kui eelmises kvartalis.

Pikaajalisteks töötuteks loetakse tavaliselt neid inimesi, kes on olnud tööta kauem kui aasta ning kes otsivad tööd ja soovivad tööle tagasi pöörduda.
Tegemist on riskigruppi kuuluvate inimestega, kuna nende konkurentsivõime tööturul langeb kiiresti ja oluliselt.
Pikaajaliselt tööta olnud inimesed minetavad reeglina oma eelneva tööoskuse ning pikaajalise sotsiaalse tõrjutuse tõttu väheneb ka nende motivatsioon tööd otsida ja tugevneb nn õpitud abitus.
Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks
nii isiku passiivset kohanemist (passiivse tööpoliitika meetmed, sotsiaaltoetused) kui
tema aktiivset arenguvõimet (aktiivse tööpoliitika meetmed).
Selleks, et tehtavad
investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning
võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset
infot pikaajalise töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui
subjektide tasemel.

Analüüsi läbiviimisel on tuginetud Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele.
Töötuteisikutunnuste analüüs põhineb ETU 99 andmebaasil, millega koguti informatsiooni
inimese seisundi kohta Eesti tööturul 1998. aasta algusest kuni 1999. aasta II kvartalini.
Valimisse kuulus 6310 leibkonda. Leibkonnaliikmeid intervjueerides saadi vastused 12 703 inimeselt vanuses 15–74 eluaastat.
ETU 99 koosnes küsitlusnädala
osast, mis sisaldab andmeid küsitletu tegevuse kohta küsitlusele eelnenud nädalal,ning tagasivaatelisest osast, milles fikseeriti küsitletu seisund tööturul küsitlusmomendil
(töötav, töötu või mitteaktiivne) ning ka seisundi muutused ajavahemikul
1998. aasta algusest kuni küsitlusnädalale eelnenud nädalani 1999. aastal.
Andmete statistilisel analüüsimisel on kasutatud tarkvarapaketti Stata.
Ülevaates pikaajalise töötuse olukorrast on märgitud järgmist:

pikaajalise töötusega seonduvad probleemid on viimastel aastatel tõusnud teravaltpäevakorda enamuses Euroopa Liidu riikides. 1999. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 4,3% tööjõust pikaajalised töötud (kõrgeim määr oli Hispaanias ulatudes 7,4%)
ning madalaim Taanis – 1,0%). Töötutest 46% on olnud hõivest väljaspool enam kui aasta.
Inimeste hulk, kes on olnud töötud kaks ja enam aastat on kasvanud 62%-ni
kõigist pikaajalistest töötutest, mis on enam kui 5 miljonit inimest
Eestis oli 2001. aastal keskmiselt ligi 100 tuhat töötut: sellest üle 40 tuhande inimese on olnud töötud rohkem kui aasta, mis moodustab ligi 4% tööealisest elanikkonnast
ning enam kui 6% tööjõust.
Jälgides Eesti tööturu arengut eelmise aastakümne jooksul (1991–2000), näeme, et töötute arv on kasvanud 8 korda ning pikaajaliselt töötute arv (töötud üle 12 kuu) ligi 16 korda.

Tegemist on olnud väga suurte muudatustega Eesti tööturul ning tööturu tasakaalustamatuse olulise
suurenemisega.
Üldise tööpuuduse kasvu taustal on oluliselt pikenenud töötusperioodi
kestus ning suurenenud pikaajaliste töötute osakaal.
Kui 1992.aastal oli üle 12 kuu tööd otsinuid 20% kõigist töötutest, siis 1994. aastaks tõusis see
näitaja 39,6%-ni ning 2000. aastal juba 44,3%-ni. Märkimisväärne on nende töötute
arv, kes on tööta olnud rohkem kui kaks aastat. 1999. aastal oli selliseid inimesi 22,8 tuhat ning 2000. aastal enam kui 25 tuhat ehk rohkem kui veerand töötute arvust.
Tegemist on väikese riigi seisukohalt väga suure riskirühma moodustavate
inimestega, kellede aktiivse arenguvõime saavutamine (või taastamine) on ilmselt
juba väga raske kui mitte võimatu ülesanne.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et pikaajaliste töötute arvu pidev suurenemine
on toimunud olukorras, kus nii tööjõus osalemise määr kui ka tööhõive määr on oluliselt langenud ning samas on tööturul mitteaktiivsete tööealiste inimeste arv märkimisväärselt
kasvanud (aastatel 1991–2000 on mitteaktiivsete arv kasvanud üle 40%).
Töötute osakaal vastavalt töötuse kestusele Eestis aastatel 1991–2000
(aastakeskmine, %)
Kestvus 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000

Kuni 6 kuud 57,2 58,1 43,7 38,8 40,2 29,6 32,9 34,8 34,3 41,5

7–12 kuud (20,7) 21,8 28,2 21,6 28,0 15,1 21,3 18,2 19,8 14,2

Üle 12 kuu (22,1) 20,1 28,1 39,6 31,8 55,3 45,8 47,0 45,9 44,3

Üle 24 kuu ... … (7,1) 14,0 15,5 21,5 27,0 25,8 26,5 26,3

Märkus: Punktiiriga esitatud andmed põhinevad vähem kui 20-isikulisel valimil, sulgudes
esitatud andmed 20–39-isikulisel valimil.
Mitteaktiivsuse põhjusteks on lisaks pensionieale, õppimisele, haigusele ja invaliidsusele
ning laste ja/või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajadusele ka see, et
inimesed on kaotanud eneseusu ja ei otsigi enam tööd. Selliseid inimesi ei loeta
enam töötuteks ega ka tööjõu hulka kuuluvateks. Tegemist on heitunud isikutega,
kelle arv on Eestis pidevalt kasvanud. 2000. aastal loeti heitunute hulka juba 24 tuhat inimest ning see arv on perioodil 1991–2000 kasvanud ligi kuus korda moodustades
6% mitteaktiivsetest (1991. aastal vaid 1,4%). Samal ajal on teiste mitteaktiivsuse põhjuste osakaal (pensioniiga, õppimine, haigus või invaliidsus) olnud suhteliselt
stabiilne, vaid lapse või mõne teise pereliikme eest hoolitsemise vajaduse osakaal on aastatega vähenenud.
Heitunud isikute arvu kiire kasv on otseselt seotud pikaajalise töötuse kasvuga, kuna suur osa pikaajaliselt töötuid liigub pigem mitteaktiivsusesse kui tööturule tagasi, tingides sageli passiivset kohanemist võimaldavate sotsiaaltoetuste suurendamise vajadust.
See kinnitab veelkord vajadust omada võimalikult täpset
infot nende inimeste kohta, kes on Eestis jäänud pikaajaliselt töötuteks, et leida võimalusi riskirühma kuuluvate isikute aktiivse arenguvõime sihipärasemaks toetamiseks ning paljudes arenenud turumajandusega riikides laialt levinud nn õpitud abituse sündroomi kiire leviku pidurdamiseks Eestis.
Analüüsist selgub kes on pikaajalised töötud.
Peamisteks isikutunnusteks, mille võimalikku mõju inimese tööhõive seisundi muutumisele tööturul on püütud hinnata, on inimese sugu, vanus, rahvus ja haridus.
Teiste riikide uuringute alusel võib üldistavalt öelda, et reeglina on tõenäosus jääda pikaajaliselt töötuks meestel mõnevõrra suurem kui naistel, samuti on see oht suurem
vanematel tööjõu hulka kuuluvatel inimestel.
Pikaajaliselt töötuks jäänud naised liiguvad sageli mitteaktiivsusesse, leides vajalikku rakendust
väljaspool tööturgu (näiteks hoolitsemine pereliikmete eest). Mehed üritavad töötu seisundist leida rohkem väljapääsu liikudes uuesti tööhõivesse.
Erinevused pikaajaliste töötute haridustasemetes on vähem olulised. Enamikes tööjõu-uuringutes on siiski leitud, et madalama haridustasemega inimesed on kauem töötud, kuid need
erinevused on suhteliselt väikesed. Samuti on teistes riikides tehtud uuringud näidanud,et mitmed teised isikutunnused (näiteks tervis, rahvus jm) võivad mõjutada pikaajaliselt töötuks jäämise tõenäosust.
Enamikes Euroopa Liidu riikides kuuluvad pikaajaliselt töötute hulka rohkem naised kui mehed. Pikaajaliste töötute analüüs Euroopa Liidu riikides, tuginedes Euroopa
Liidu majapidamispaneeli andmetelele, näitas, et noored (16–24aastased) ja vanemad
inimesed (50–64 aastased) tunnetavad suuremat ohtu kuuluda pikaajaliste töötute hulka kui vahepealsetesse vanusegruppidesse kuuluvad inimesed.
Inimesed, kes kaotavad töö on tavaliselt madalama haridustasemega.
Haritumate inimeste osakaal
töötuse perioodi pikkuse kasvades reeglina langeb.
Uuringutest nähtub, et nii pika- kui lühiajaliste (töötuse periood on kestnud vähem kui 12 kuud) töötute hulgas on mehi rohkem kui naisi, kuid ka meeste osakaal tööjõus on
suurem (52%).
Kuni kuuekuulise töötuse perioodiga töötute seas on eestlaste osakaal
suurem, kui on nende osakaal tööjõus.
Töötuse perioodi pikenedes hakkab muulaste osakaal töötute seas ületama nende osakaalu tööjõus. Seega saab teha järelduse,
et töötuse perioodi pikenedes on muulastel tööhõivesse tagasipöördumine
mõnevõrra raskem kui see on eestlastest töötutel.

Kirjastaja:
Esten

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8249
http://www.facebook.com/pages/Esten-O%C3%9C/194122617278024

Hinnad kasvavad nii siin kui seal.

2011-05-07T11:07:00.001+03:00

ELiga liitumine on andnud paljudele Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks.
Nii praegustes kui ka potentsiaalsetes uutes liikmesriikides alandab integreerumisprotsess regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühtlustumise. Madalamad intressimäärad koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad nendel majandustel näidata arenenud Euroopaga võrreldes kõrgemaid pikaajalisi kasvumäärasid.
Suurimad kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus, jaekaubandus ja ehitus.
Samas endiselt probleemseks kujuneb välja maailma põllumajandustoodete turg.
Pärast veebruari keskel alanud langust aprillis enamike põllumajandustoodete hind tõusis. Ilmastikuolud Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas on siiani olnud üsna keerulised.
Kevad on põhjapoolkera põllumeeste jaoks kriitilise tähtsusega aeg – halval ilmal on tugev mõju maailma kogusaagile.
Lääne-Euroopa riikides on sademeid sel aastal olnud vähem kui tavaliselt, samas kui Ameerika Ühendriigid (maailma suurim toiduainete eksportija) on viimase paari kuu jooksul kannatanud nii suure põua kui ülemäärase vihma all. Põual on olnud laastav mõju lõunaosariikide saagile – analüütikute prognooside kohaselt langeb USA kõrge kvaliteediga nisu toodang aasta lõikes 25-30%.
Samal ajal lükkavad põllumehed USA kesk- ja põhjaosas liigsete sademete tõttu jätkuvalt maisi külvi edasi.
Maisi hinnad on viimase 12 kuu jooksul kahekordistunud ja varud on kriitilise piiri lähedal.
Selle eest ilmastikuolud Venemaal ja Ukrainas on sel aastal olnud soodsad; selliste tingimuste jätkudes on tõenäoline, et sealsed teraviljatootjad saavutavad sel aastal oma läbi aegade parimad tulemused.
Enamik arenenud maade majandustest (samuti paljud arenevad maad) on tõusvate toormehindade tõttu ebasoodsas olukorras.
Riigid, mis on suured fossiilkütuste ja toidu eksportijad, saavad tõenäoliselt hindade tõusust kasu.
Keegi saab lähimal ajal jätkuvalt suurt kasu ka elektrihinna tõusust Eestis.
Eesti rahandusministeerium prognoosib, et elektri hind kasvab täielikult avaneva turu ja võrgutasude tõttu kolme aastaga ligi 20 protsenti.
. Konkurentsiameti juht Märt Ots on väitnud, et kõik hinnad on kulupõhised.
Peaminister Andrus Ansip algul on korduvalt öelnud, et talle ka ei meeldi elektri hinna tõus, kuid selle kehtestamine on konkurentsiameti asi.
Viimati aga tema suust oli kuulda,et see olevat niivõrd väike elektrihinna kasv,mis on praeguste keskmiste sissetulekute tõttu vastuvõetav.
Kuid A.Ansip ei täpsustanud mida see elektri hinna tõus toob töötutele ja madalapalgalistele peredele.
Mujal Euroopas on samuti elektrihinda kergitatud.
Tšehhi energiafirma CEZ on kasu lõiganud Saksa tuumajaamade ajutisest sulgemisest, mille tulemusel on regiooni elektrihinnad tõusnud 15%.
Aprillis kallines CEZ aktsia 7,2%, aasta algusest saati on hind kasvanud juba 24,2%.
Tšehhi turu head tootlust on toetanud tugev kroon, mis on aasta algusest saati euro suhtes 3,5% tugevnenud.
Kasumijanus olevad Eesti firmad samuti on püüdnud hinda tõsta.
Tallinna Vee esimese kvartali tulemused ületasid analüütikute ootusi ning ettevõte teatas ka kavatsusest maksta dividendidena välja 98% 2010. aasta kasumist (konsensuse ootus oli 70%). Praeguste hindade juures annab see dividenditootluseks 9%, mis on Baltikumi ettevõtete seas kõrgeim.
Samas Tallinna Vesi taotleb praegu veehinna tõusu 3.5 % võrra.

Kirjastaja:

Esten

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8249

http://www.facebook.com/pages/Esten-O%C3%9C/194122617278024

Eesti tasakaalustamata kasv ja siseturu nõrkus.

2011-04-30T11:38:00.000+03:00

Eesti Statistika Kvartalikirjast selgub,et 2010.a.tööhõivemäär langes võrreldes
2008.aastaga 8.8 protsendipunkti võrra.
2008. aastal Eesti kiire majandusareng peatus.
2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.

Kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur.
Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelsel ajal toime oma põhiülesandega.
Täiesti arutult väljus valitsuse kontrolli alt palgatõus eriti võrreldes tootlikkusega, seda alates 2006. aasta esimesest kvartalist. 2007. aasta teises kvartalis kasvas reaalpalk (s.o ilma inflatsioonita) koguni 14,2%, tootlikkus aga 6%. See on absoluutselt igasuguse majandusliku loogika vastu, mõelgu alamakstud töövõtjad, mida tahes. Keskmine brutopalk tõusis 2008. aasta teises kvartalis rekordkõrgusele.
Kui 2005.aastal oli see 8073 krooni,siis aastal 2008 koguni 12 912 krooni,mis näitab suurema,kui pooleteisekordse kasvu!Samas kui vastavat tootlikkuse kasvu riigis ei olnud.
Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.

Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades madala inflatsioonitaseme ja selle püsimajäämise eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.

Kuid praegu võib öelda,et Eesti inflatsioonimäär on momendil rekordiliselt kõrge!
Hinnad tõusid Eestis märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5.2%,euroalas keskmiselt 2.7%.
Meie põhjanaabritel Soomes inflatsioon oli 3.3% mõjutatuna energia ja toiduainete kallinemisest.
Kuid meie keegi pole tänaseni vastust andnud – miks Eesti inflatsioon on 1.6 korda suurem,kui Soomes?
Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon euroalal 2% piiri lähedal või sellest madalamal tasemel. Sellepärast euroala intressitase on nüüd tõstetud,selleks, et tagada edaspidi hinnastabiilsuse eesmärgile vastav madal inflatsioonitase.
Märtsi inflatsioon ületab selle piiri juba neljandat kuud järjest.
Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni uuringu järgi on euroala tarbijate mure inflatsiooni pärast viimase kümnendi pea kõrgeimal tasemel.

Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära.
Euroopa fookusesse on tõusnud põhiküsimus – euroala hinnastabiilsuse hoidmine.
Kuid seni on vähem adutud, kui suur mõju on euroala üldisel inflatsiooniarengul ühiskonna käitumisele tervikuna.
Uuringud näitavad, et ühisraha piirkonnas kujundab euroala üldine areng inimeste inflatsiooniootusi rohkem, kui esmapilgul arvata võib.
Näiteks võib Sloveenia ja Austria inflatsioonitempo olla ühel aastal maksumuudatuste või majandustsükli erinevuste tõttu vägagi erinev, kuid elanike ja ettevõtjate pikemaajalised hinnaootused on neis riikides siiski küllaltki sarnased.
See on ka loogiline. Rahaliidus on erinevate regioonide inflatsioonierinevused loomulik nähtus, samas ei saa need erinevused kesta väga pikalt.
Vastasel korral kaotab kiirema inflatsiooniga Eesti riik konkurentsivõimes: paremal juhul pidurdub tema majanduskasv järk-järgult, halvemal juhul aga toimub kohandumine Kreeka-tüüpi raskemakoelise kriisi läbi.
Olgu üht- või teistpidi – lõpuks tähendab see nõudluse vähenemist ning hinnakasv surutakse tagasi “õigele” tasemele.
Eesti inflatsioon oli lühikest aega küll palju kiirem kui mujal Euroopas, kuid on lootus,et pikemaajalised ja liiga suured kõrvalekalded majandus siiski parandab ise ära.Kui parandab?
Vastasel korral oleks surve all olnud kursi püsimine.
Rahaliidus on pikaajalisi majandusotsuseid langetades suurem mure see, kas euroala keskpangad ehk eurosüsteem tervikuna suudab hoida üldist üle-euroopalist keskmist inflatsioonitempot sobilikuna. See tähendab keskmises perspektiivis inflatsioonitempot alla 2%, või selle ligidal.
Euroala inflatsiooninäitaja on olnud selle aasta alguses üle 2% ja viimati 2,7%. See on muret tekitav niisama kui see ,et Eestis on väga nõrk siseturg.

Kirjastaja:

Esten
http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8249

http://www.facebook.com/pages/Esten-O%C3%9C/194122617278024

Kaitsta Eesti tarbijate heaolu

2011-04-23T17:03:00.000+03:00

Meie igapäevast elu on küllaltki tihti nördima panevaks faktoriks on riigi imelik areng,mis lööb nõrgaks ülevalt poolt tulevate negatiivsete uudiste tõttu.Valitsuse prognoositav 20-protsendine elektrihinna tõus näiteks. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on elekter sundkulu, mille tarbimist väga suures osas kokku hoida ei saa, ja hinnatõus tähendab seda, et säästa tuleb mujalt.

Aastatel 2007–2010 Eestis on elamise sundkulud tugevasti kasvanud: 2007. aastal moodustasid nad 14% sissetulekust ja nüüd 19%. Samal ajal on rõivastele ja jalatsitele kulutatu osakaal langenud kolmandiku.Rängalt tõusnud toiduhinnad sunnivad otsima odavamaid võimalikke toiduaineid.

Kui Eesti kauplustes toiduainete hinnad muudkui tõusevad ning põhjusena nimetatakse peamiselt toorainete hinnatõusu maailmaturul, siis Rootsis kinnitatakse, et hinnatõus ei ole kaupluses tarbija rahakotti veel pitsitama hakanud ning tänavune lihavõttelauad ei ole mullusest kallim.

Näiteks ei ole ka mullustest lihavõtetest peaaegu poole võrra kallinenud suhkur kompvekke kallimaks teinud.Kommid on eelmise aasta sama ajaga samas hinnas. Mujal riikides tooraine hinnatõusu jõudmine hulgihindadesse võtab aega,kuid seda mitte Eestis. Tundub, et Rootsis pigem on tunda hindades survet allapoole. Konkurents on seal tugevnenud ning iga tasandi mängijad on Rootsis oma juhtimist efektiivsemaks muutnud.

Rootslaste kinnitusel ei saa nad jaemüügis suuremaid marginaale sisse kasseerida, sest turul püsimiseks peab hinnad konkurentsivõimelisel tasemel hoidma ning hinnatõusuga ei saa riskida.

Kuigi ka nisu on tooraine, mille hind on viimase aasta jooksul kehvade saakide ning Venemaa tulekahjude tõttu kõvasti tõusnud ning leiva ja saiatooted peaksid seetõttu olema kallinenud, ei ole see Rootsis tegelikult nii - hinnad ei ole mullusega võrreldes kallinenud. On võimalik, et tulevikus peavad ka rootslased hinda tõstma, kuid praegu ei saa selle kohta veel midagi öelda.

Eesti turul on hinnatõusu oluliseks põhjuseks väike konkurents ning kui mujal tootjahindade tõus otse tarbija rahakotis ei kajastu, siis meil paraku kajastub.
Hinna peaks turul määrama nõudlus ja pakkumine. Kuid kuna Eestis konkurents on väike ja nõudlus on suur, siis müüakse ka väga odavate tootmiskuludega toodet kallilt maha. Ainult täielik konkurents viib selleni, et hind langeb tootmiskuluni.
Lugedes ajakirjandust, siis tundub, et Eestis kiputakse seda lihtsat tõde tihti unustama. On vähe sektoreid, kus valitseb täielik konkurents, enamik turge on ikkagi oligopoolsed. Ja kindlasti ei ole täielikku konkurentsi Eesti leivaturul, kus umbkaudu 90 protsenti toodangust tuleb viielt suurimalt tootjalt. Üldjuhul ei kandu oligopoolsel ja monopoolsel turul tootmiskulu suurenemine (ega näiteks maksude tõus) täies ulatuses toote hinda üle.
Sellist olukorda, kus ettevõtteid on turul rohkem kui üks, aga mitte väga palju, nimetatakse oligopoliks ja leivaturg on Eestis päris kindlasti oligopoolne. Ka sellisel turul tahaksid ettevõtted kehtestada monopoli hinna ja teenida suuremat kasumit. Ükski ettevõte üksinda ei saa aga monopoli hinda kehtestada, sest siis läheksid kõik tema tarbijad konkurendi juurde. Nii viib konkurents oligopoolsel turul hinnad alla. Mitte küll päris tootmiskuludeni, aga sellele oluliselt lähemale kui monopoli hind.
Oligopoolsel turul osaleb üsna väike arv ettevõtteid ja seetõttu on võimalik, et nad lepivad ühel või teisel viisil hindades kokku. Sellist kokkulepet nimetatakse kartelliks. Olgugi et kartell koosneb mitmest ettevõttest käitub ta väga sarnaselt monopoliga. See tähendab, et kasumid on suuremad ja hinnad kõrgemad kui konkurentsi korral, mis omakorda tähendab ühiskondlikku heaolukadu, sest osa inimesi kes potentsiaalselt võiksid toodet tarbida ei saa seda teha. Sellepärast ongi hinnakokkulepped arenenud riikides, seahulgas Euroopa Liidus, konkurentsiseadustega keelatud.
Alles see oli kui Majandus E24 teatas 04.11.2010,et leiva hinnatõus on kätte jõudnud:
Pere Leib on kergitanud erinevate toodete hindu 10–16 protsenti, hindu on tõstnud ka Fazer Eesti.
Pere rukkileib on kallinenud 16 protsenti, sama ettevõtte toodetav Lahe sai 10 protsenti ning Vabariigi leib 11 protsenti. Fazer Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo kinnitas, et kallinenud on ka nende tooted, ning põhjendas seda toorainehindade kerkimisega maailmaturul.

Augustis väitis Kongo, et leivatoodete hinnad võivad lähikuudel tõusta kuni 30 protsenti. Sügisest hinnatõusu ennustasid toona ka ASi Pere Leib Tootmine juhataja Aleksandr Švõrov ja Eesti Leivaliit.

Hinnad pidid kerkima ennekõike maailmaturuhindade tõusu tõttu, kuna eelmine viljasaak jäi oodatust väiksemaks ning maailma üks suuremaid viljatootjaid Venemaa keelas põua tõttu viljaekspordi.

Et kaitsta tarbijate heaolu ja tagada konkurentsi säilimine, peaks see olema juba konkurentsiameti ja miks mitte ka ajakirjanduse enda ülesanne jälgida, mis turul toimub pärast neid teadaandeid.

http://www.esten.ee/

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8246

Kõrged maksud ja inflatsioon viivad Eesti arengu rappa.

2011-04-17T15:24:00.000+03:00

Majandus-, maksu-, eelarve- ja palgapoliitika osas internetis
valitsuse tegevustest riigirahanduse kohta on öeldud,et
vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale on maksudistsipliin paranenud:aruandlusdistsipliini mittejärgivate maksumaksjate osakaal on vähenenud 5% .Nii et kõik on kuulekad ja tublid.Aga millise hinnaga ettevõtjad kõike seda teevad?
Vaatleme kuidas siis elus tegelikult ettevõtja tunneb ennast käesoleva aasta alguses Eesti majanduskliimas.
Kõigepealt tööd ehk tellimusi siseturul selle aasta esimese kvartali jooksul oli väga vähe.
Ainuke,mis tänavu on paranenud -hinnapakkumiste küsijate arv,mis ulatus jaanuaris – märtsis 2011.a.18-ni,ehk see oli 3 korda suurem kui mullu.
Kuid nendest küsitlustest lepinguteni jõutud ainult kolmel korral.
Teised hinnaküsijad või siis eeldatavad tellijad teatasid tagasisidena ,et tahavad palju madalama hinnaga töötegijaid saada – sest nii nõuab seadus (!!!),suur osa tööde teostajate otsijatest ei vastanud meile üldse midagi,nii et võis ainult oletada,et ka nemad tahavad odavaid tegijaid näha - ehk põhiliselt terendaks selljuhul ettevõtjale ainult töörõõm ja ei muud midagi.
Näiteks hiljuti tegime ühe inseneritöö ära ja saime selle eest kokkulepitud 972 eurot.
Sellest summast maksime riigile 20% käibemaksu ,mis oli 162 euro suurune.
Ostsime printerile tinti ja paberit - kulu 50 eurot ning bensiini 12 euro eest.Tasusime interneti ja telefoni eest 40 eurot.Ruumi renditasuks läks 38 eurot.Maksime sotsiaalmaksu ära -166.24 eurot.Järgi jäi 503.76 eurot kahele töötajale palgaks.Kumbki töötaja sai arvestuslikult brutopalgana 251.88 eurot.Palga pealt riik küsis makse kokku 220.66 eurot.Ühele töötajale jäi kätte palgana 219.63 eurot,ehk 3436.46 krooni kuus - ela siis selle rahaga neljaliikmelise lastega peres tervelt kuuaega,kui kommunaalmaksud koos ülikalli küttega olid 255 eurot kuus.Firma maksis riigile ka töötuskindlustuse maksu 7.05 eurot.Maksude osakaal toodud näites on 100(389.72 : 972) = 40.10 %.
Kui aga arvestada ka muud kulud,mis on seotud antud töö tegemisega ,siis ettevõtja väljaminekud,mis kindlustavad võetud töö teostamise on koguni 100(529.72 : 972) = 54.50 %.
Peale seda iga töötaja pidi oma palgast maksma kogumispensioni fondi 5.04 eurot.
Nii et need maksud ja asja juurde käivate põhjendatud kulud kokku on ettevõtjale liiga suured.
Samas statistika kohaselt maksukoormuseks peetakse Eestis 36% SKT-st,mis ei klapi tegelikku eluga ja ei ole vastuvõetav,see viib meie majanduse tagasi.
Sellepärast on selge miks paljud tahavad omale ministri ja peaministri ametikohta - sest neil on seal neli kuni kuuskorda riigi keskmisest kuupalgast suurem tasu garanteeritud ja ülemused perega kunagi nälga ei jää.
Eesti siseturg on veel väga nõrk.Sellepärast paljud ettevõtted ei leia omale praegu tööd ja kiratsevad endiselt.
OECD tõdemuse kohaselt on maksutulud kõikides riikides 2009. aasta kokkuvõttes vähenenud ning samas suunas on liikunud ka maksukoormus, jõudes madalaimale tasemele alates 1990. aastate algusest.
Kõige suurema, enam kui 5-protsendilise languse on maksukoormus aastatel 2007–2009 läbi teinud Hispaanias (37,3 protsendilt 30,7-le), Iirimaal (40,6-lt 34,1-le) ja Tšiilis (24-lt 18,2-le). Kreeka, Uus-Meremaa ja USA muutus jäi kolme-nelja protsendipunkti vahele.

Samas kõige halvem oli see, et Eesti valitsus jättis majanduse kõrgpunktis maksud kogumata ning otsustas tariife tõsta masu ajal,siis, kui ettevõtted ja töövõtjad olid juba niigi raskesse seisu sattunud.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ülevaatest
selgub.et USA-s maksukoormus on poolteist korda madalam kui Eestis.
Kõrged maksud ja inflatsioon viivad Eesti arengu rappa.

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=8246

Paljudele eurooplastele muutub toit liiga kalliks

2011-04-10T03:44:00.000+03:00

Toiduteema kogub üle maailma jätkuvalt hoogu – FAO toiduhinna indeks saavutas veebruari lõpus taas uue rekordtaseme. Maailma toiduvarud on praeguseks jõudnud tasemeteni, mis kõigi aegade rekordsaagist väiksema tulemuse korral võivad langeda kriitilise piirini, seda peamiselt kiiresti kasvava nõudluse tõttu arenevatel turgudel. USA põllumajandusministeeriumi poolt avaldatud hinnanguline külvipindala oli turgude ootusest väiksem. See on märk sellest, et USA farmide tootmisvõimsuse kasvuruum on end ammendamas ja talupidajad ei suuda toodangumahtusid kasvatada isegi tänaste kõrgete toiduhindade juures. Arenevate turgude tootjatel on seevastu hulganisti vaba põllumaad, mida vajaduse korral kasutusele saab võtta.
kaupade hinnad on küll tõusnud, ent Euroopas ja sealhulgas ka Eestis ei saa veel rääkida toidu nappusest.
Ajaga võib see siiski ka meie probleemiks kerkida, sest kiire hinnatõusu korral muutub toit ka paljudele eurooplastele liiga kalliks,» märkis ta. «Lähikümnenditel oodatakse nõudluse kasvamist toiduainete järele kümnetes protsentides, kuid tänases olukorras seda tootmise suurendamisega nii suures ulatuses rahuldada kindlasti ei suudeta.
Hiljuti Berliinis kohtunud põllumajandusministrid leidsid, et ühest küljest vajab rahvusvaheline kaubandus paremat reguleerimist, et vältida ulatuslikku spekuleerimist toidukaupade hindadega. Teisalt peab panema rõhku toidu tootmise suurendamisele, sest eelkõige arenguriikides on hulk põllumajanduseks sobivat, kuid seni kasutamata maad.

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

Tumblr Weirdness

2011-02-04T13:55:00.000+02:00

Reformikatel aega lubaduse täitmiseks on jäänud kõigest 11 aastat

2011-01-30T16:11:00.000+02:00

Majanduskriis on igal pool.Kuid peaminister eelmiste valimiste eel andis lubaduse viia meie Eestit viie jõukama riigi hulka.Kuda sellega on,sest aega lubaduse täitmiseks on jäänud kõigest 11 aastat?

iNeedSell.com - no cost online classifieds. A place to Buy, Sell and Trade.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

Hardly Working: Puppet Sarah Video by CollegeHumor - Myspace Video

2011-01-04T10:32:00.000+02:00

Hardly Working: Puppet Sarah Video by CollegeHumor - Myspace Video

Juba 2007. aastal oli Eestis "vaesusohus" 17 protsenti mehi ja 22 protsenti naisi ja meie sotsiaalkaitsekulutused "on ELi madalaimate hulgas".

2010-12-22T08:39:00.000+02:00

Elu Eestis jätkuvalt kallineb.THI jätkuvalt kasvab,nüüd on see üle 5% aasta baasil.Bensiin A-95 maksis Statoilis 09,11.10.a. 17,45 krooni,16.12.10.a, juba 18.70 krooni.Kallinemine -rohkem kui 7 %.
Töö ja sissetulekute vähenemine või isegi kaotus puudutas väga paljusid Eesti peresid.
Praeguse Eesti suurim probleem ongi töötus ja kõik sellega kaasnev. Perede sissetulekud on vähenenud ja vaesusrisk seeläbi suurem.
Vaesuses elamine kaugendab inimest ühiskonnast, süvendades nii ühiskonna killustatust. Vaesed on need, kellel ei ole piisavalt toitu, puhast joogivett, kel puudub eluase ja elementaarsed sanitaartingimused.
1994. aastal, vahetult enne stabiliseerumisperioodi hindas Eesti elutingimuste uuringu andmetel ennast vaeseks 20% ja ligi 70% ots otsaga kokku tulijateks, vaid kümnendik vastanutest arvas, et nad on majanduslikult kindlustatud. Perioodi lõpul (1999) olid elanike subjektiivsed hinnangud enam-vähem samad — 10% elanikest pidas end majanduslikult kindlustatuks,
ülejäänud vastanud jagunesid vastusevariantide „ei ole ei rikkad ega vaesed” (ca
60%), „oleme vaesuse äärel” (ca 20%) ja „oleme vaesed” (10%) vahel.
Siit võib järeldada, et inimeste endi hinnangul pole paranenud majanduskeskkond nende heaoluvõimalusi suurendanud. Sellest tulenevalt tõlgendati Kesk- ja Ida-Euroopa sotsiaalmajanduslikke reforme tähistavat šokiteraapia mõistet kui „palju šokki, aga vähe teraapiat.
Kiire majanduskasvu ja majanduse ümberstruktureerimisega kaasnes sissetulekute diferentseerumine ja materiaalse ebavõrdsuse suurenemine, mis püsis kõrgel tasemel kogu vaadeldava perioodi jooksul.
Majanduskasv ei ole vähendanud üldist sissetulekute ebavõrdsust, sest ühiskondlike hüvede jagamise põhimõtted jäid samaks ja kuigi kaotajate heaoluvõimalused üldjuhul kasvasid, suurenesid võitjate võimalused vähemalt sama palju. Siiski ei puudutanud sissetulekute ülikiire kasv kõiki ühiskonna liikmeid võrdselt, selle tagajärjel suurenes kõige kiirema majandusarengu aastatel märgatavalt eakate ja naiste suhtelise vaesuse risk.
Finantssektori kokkuvarisemise tagajärjel on majanduskasv asendunud kiire languse ja
tööpuuduse drastilise suurenemisega. 2009. aasta lõpul oli Eestis üle 100 000 töötu ja
töötuse määr oli kogu Eesti lähiajaloo kõrgeim. Kuigi töötute hulgas on endiselt kõige
rohkem madala hariduse ja ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajaid, ohustab tööpuudus ka kõrgema haridustasemega ja seni end tööturul kindlalt tundnud töötajaid. 2009. aasta
jooksul on märgatavalt suurenenud toimetulekutoetust saavate leibkondade arv, samuti on kiirelt kasvanud laenu- ja liisinguvõlglaste arv, kelle seas domineerivad nooremad, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed, moodustades uue, mitte-traditsioonilise vaesuse riskirühma.
Riskiühiskonna kontseptsiooni üks keskseid teese — ühiskondlikud riskid võivad
puudutada meist igaüht — on saamas reaalsuseks.
Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda.
Juba 2007. aastal oli Eestis "vaesusohus" 17 protsenti mehi ja 22 protsenti naisi ja meie sotsiaalkaitsekulutused "on ELi madalaimate hulgas".

Eestis on praegu vaesusest või vaesusriskist ohustatud pea pool elanikkonnast, sh. kolmandik sellest on ressursitasemega alla vaesuspiiri. Viiendik elab otseses vaesuses ja viiendik toimetulekut ohustavas vaesuses.Paranemist pole märgata.Mida tuleks teha?

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

Jätkuv toiduhindade tõus on vägagi reaalne.

2010-12-16T11:14:00.000+02:00

Põllumajandus ja toiduhinnad olid novembri kuu kestel taaskord maailma meedia tähelepanu all.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) alandas märkimisväärselt oma
käesoleva hooaja saagiprognoosi ja hoiatas, et toiduhinnad võivad 2011.a märgatavalt
tõusta. Ka meie pooldame vaadet, et jätkuv toiduhindade tõus on vägagi reaalne. Peale
viimaseid hinnašokke 2007/2008 on maailmas olnud kaks hooaega järjest rekordilised
saagid. Käesoleva hooaja nisu- ja söödateravilja saak tuleb kõigi aegade paremuselt
kolmas ning riisisaak rekordiline. Ometi ei ole sellest piisanud, et kompenseerida
kasvavat nõudlust ning vallandunud on järsk toiduhindade tõus. Juhul kui järgmise aasta
saak tuleb viimase kolme aasta numbritele sarnane, vähenevad varud ikkagi, lähenedes
kriitilistele tasemetele. Keskmise ja halva vahemikus saak võib suure tõenäosusega
vallandada tõsise toidukriisi. Kasvav arv riike on kehtestanud 2007/2008-ga sarnaseid
kauplemispiiranguid, mis on selge märk, et valitused on olukorra pärast mures.
Hiina spetsialiseerunud esmastes tootjates peaksid
Hiina kiirelt tõusvatest toiduhindadest kasu saama. Financial Times’i
andmetel on köögiviljade hinnad tõusnud Hiinas aasta algusest enam kui 60%;
Kohalikud köögiviljatootjad on oma puhaskasumit viimase viie aasta jooksul kasvatanud
tublisti üle 30% aastas. Nende kasv võib edaspidi isegi kiireneda.
Esmaste tootjate suhtes ollakse endiselt väga positiivselt meelestatud, kuna
nemad peaksid jätkuvast toiduhindade inflatsioonist enim kasu lõikama.
Viimase 5 aasta jooksul on nende käibe ja puhaskasumi keskmine aastane kasv olnud
vastavalt 35% ja 38%. Pikaajalisi trende arvestades need ettevõtted pakuvad
praeguses keskkonnas suurepärast potentsiaali.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Eestis on olemas 10000 allkirja Eesti krooni kaitseks.

2010-12-08T14:29:00.000+02:00

Oma osa praeguse hinnatõusus on andnud valmistumine euro tulekuks. Palkade kasv ei ole Eestis veel suuremat hoogu sisse saanud, töötus on endiselt kõrge ja ka kodumaine tarbimine on Eestis nõrk, seega ei saa ka hinnad lõputult tõusta.Hinnad Eestis on kerkinud, kuna maailmaturul on kallinenud kütus ja toiduained.Eriti ebaloogiline on, et kiiresti tõusevad toiduainete hinnad. Sel saab olla üks põhjus – kartellilepingud ülepolitiseerunud turgudel. Rääkigu poliitikud, mida tahavad.
Toiduhinnad löövad eriti valusalt just vaesemaid inimesi, kes söövad ära suure osa oma sissetulekust. Kasulik on see firmadele, kes masu ajal pidid püksirihma pingutama ja rasvakiht kulus seega õhukeseks. Praegu püüavad nad kasumit suurendada hindu tõstes.
Eestis on olemas 10000 allkirja Eesti krooni kaitseks.Üle poole Eesti inimestest on eurole vastu.Kroonilt eurole ülemineku poolt on ka Eesti parlamendi saadikud.See aga tähendab,et parlamendi koosseis ei peegelda riigi rahvastikku ja tulenevalt vigasest valimisseadusest paljuski koosneb parteisõduritest.Eurotulek on põhiseaduse vastane,aeg on selle probleemiga kohtusse minna.See on õiguslik-teoreetiline probleem.Praegu on Eestis nii,et põhiseaduses kirjas on üks postulaat,tegelikkuses aga rakendumas on midagi muud - just nii nagu see oli ka Eesti NSVs.
Küsimus on väga aktuaalne,sest praegune asjade käik näitab,et eurotsoon võib lähiajal kokku variseda,kuna riikide toetajate arv on järjest vähenemas.Miks me siis euro omaks võtame?

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996
http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (74,9%).

2010-12-07T14:06:00.000+02:00

Statistikaamet mõõdab tarbijahinnaindeksit kaupade-teenuste nimekirja, nn korvi põhjal, kus on määratud erisuguste kaupade ja teenuste kvaliteet ning omadused. Sama kauba ja teenuse hindu võrreldakse igal kuul.
Korvi koosseis vastab põhimõtteliselt Eesti keskmise tarbija vajadustele – toidu ja elamispinna osakaal on seal just nii suur, nagu Eesti inimene keskmiselt tarbib. Nii et kui konkreetse inimese kuludes on eluase ja toit suure osakaaluga, siis temal on hinnatõus veelgi suurem olnud – just nendes gruppides tõusid hinnad ju kõige rohkem.
Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon," selgitab Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulm. "Tarbijahinnaindeksi tõusu võibki teisisõnu mõista inflatsioonina, see on üks ja sama asi."
Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 5,3% ja võrreldes tänavu oktoobriga 0,3%.
Kaubad olid eelmise aasta novembriga võrreldes 6,5% ja teenused 3,2% kallimad. Toidukaup oli 10,4% ja tööstuskaup 2,8% kallim.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 8,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,4%.
Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,6%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole ning millest omakorda üle poole andis piimatoodete 19,7%-line ja köögivilja 40,6%-line hinnatõus. Suuremat mõju avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 10%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest ligi viiendiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (74,9%), õunad (46,5%), piim (39%), kohv (33%) ja või (30,4%), odavnenud aga näiteks fotokaubad (20,8%) ja televiisorid (11%).
Oktoobriga võrreldes mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 2,2%-line kallinemine ning mobiilsideteenuste 6,8%-line odavnemine. Toidu mõjust indeksile andsid kaks kolmandikku jahutoodete 4,5%-line ja puuvilja 10,2%-line kallinemine. Võrreldes eelmise kuuga on enim kallinenud värske kurk (57,8%), viinamarjad (55,3%), nisujahust sai (18,3%) ja banaan (16,9%) ning odavnenud sidrun (19,1%) ja paprika (13,8%).
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2010

Kaubagrupp November 2009 –
november 2010, % Oktoober 2010 –
november 2010, %
KOKKU 5,3 0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 11,6 2,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas 6,8 -0,3
Riietus ja jalatsid 2,6 0,3
Eluase 6,0 0,4
Majapidamine -1,7 0,2
Tervishoid 0,6 -0,4
Transport 4,4 0,3
Side 2,3 -4,0
Vaba aeg 1,4 -1,5
Haridus ja lasteasutused 2,3 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 0,3 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,8 0,3
Elu Eestis läheb järjest kallimaks.Olukorra paranemist toiduainete osas ei paista kusagilt tulemas.Kuid siiski märtsist 2011. on oodata hindade kukkumist.
http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996
http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi.

2010-11-25T08:51:00.000+02:00

Kuigi Iirimaa kriisi põhjused on Kreeka omadest oluliselt erinevad, ähvardab see riigi valitsuse kukutada ning mõjutab tõsiselt ka kogu eurotsooni.
Kuigi isegi Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy tõdes, et Iiri ja Portugali praegune võlakriisi võitlus on mäng kogu liidu ellujäämise nimel, usuvad analüütikud, et praegused probleemid on tühiasi võrreldes sellega, kui abivajajate nimekirja lisandub ka Hispaania.
Pärast maikuist Kreeka kriisi ja abipaketi kokkupanemist lootsid nii euroametnikud kui finantsturgudel tegutsejad, et kõige hullem tulekahju on kustutatud. Nii lihtsalt paraku ei läinud.

Praeguseks Iirimaa on võlaprobleeme tunnistanud. Sealne kinnisvaramull lõhkes, hinnad langesid, tööpuudus kasvas hüppeliselt ning pangandussüsteem osutus suuremaks probleemiks, kui keegi oleks oma mustemateski unenägudes osanud aimata.

Iirimaa palub Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt mitukümmend miljardit eurot laenu, kinnitas eile rahandusminister Brian Lenihan, tehes lõpu nädalaid kestnud spekulatsioonile, et Dublin ei saa üksi oma võlgades pankade päästmisega hakkama.
Iirimaa päästepakett on 85 miljardit eurot,sellest 50 miljardit eurot on mõeldud riigi finantsseisu parandamiseks.
Euroopa pakub Iirimaale meeleheitlikult abi, mida too algul ei tahtnud vastu võtta, kuid kui eurogrupi abipakett teoks saab, siis osaleb selles ka Eesti, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Ent Iirimaa päästeplaan ei lahenda eurotsooni probleeme ning järgmine murelaps on Portugal. Riigi rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos tõdes nädala alguses samuti, et euroliidult finantsabi palumine võib peatselt päevakorda tulla.

Raskes olukorras on peale Portugali ka Hispaania,neil mõlemil on suur riigivõlg ja neil läheb kehvasti.
«Praegu on Euroopas teine võlakriis, aga ma usun, et tuleb ka kolmas ning siis peab Hispaania abi paluma,» lausus SEB peaanalüütik Robert Berqvist.

Eesti peab abistama teisi eurotsooni riike peale selle tsooniga liitumist.
Eestlased tegid hiiglasliku vea, otsustades järgmisest aastast euro kasutusele võtta, arvab Leedu Vabaturuinstituudi president Ruta Vainiene.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tõdes eile, et kuigi Iirimaa kriis on Kreekast erinev, on selle mõju eurotsoonile vaieldamatult tõsine.
Rootsi Handelsbankeni tegevjuht Pär Boman oletab, et Euroopa majandusprobleemide lahendamiseks kulub aastaid.
Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi. Olukord, mida praegu näeme, võib veelgi halveneda. Euroopa kapitaliturgude situatsioon on väga murettekitav,» rääkis Boman majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus.
Pankuri sõnul on raskuste peamine põhjus see, et euroalasse kuulub kahesuguseid riike. Ta tõi ühelt poolt näiteks tugevasti ekspordile orienteeritud Saksamaa ja teiselt poolt suure riigivõlaga maad Hispaania, Iirimaa ja Kreeka.
«Euroopa rahaliit (EMU) ise on kenasti tasakaalus, kuid sinna kuuluvate maade vahel on suuri tasakaaluerinevusi.»
Normaalne mehhanism, mida kasutada saaks, oleks valuuta, mis nõrgeneks või tugevneks sõltuvalt majanduse arengust, rääkis Boman.
«Kui majandus on nõrk, siis võiks devalveerida ja Rootsi on nii ka teinud. Euroopa aga praegu valuutast abi ei saa,» lisas ta.
Boman väljendas rahulolu selle üle, et Rootsi ei kuulu euroalasse. «Meil on oma valuuta ja me oleme rõõmsad, et ajame äriasju just selles Euroopa osas.»

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu.

2010-11-22T05:24:00.000+02:00

2010. aastal töötuse määr alanema ei hakka ning prognoosi järgi tõuseb 17-19%-ni. See survestab eratarbimist. Tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ning 2010. aastal eratarbimise languseks tuleb 4%. kuna Töötuse määr kasvab kiiresti ja ei peegelda keskmise palga muutus adekvaatselt kogu elanikkonna sissetulekute vähenemist. Palgafond vähenes 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18%.
Peale töötleva tööstuse ja energeetika ekspordi vedasid majanduskasvu kolmandas kvartalis ka transpordisektor, laomajandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Nende lisandväärtuse suurenemise taga on lisaks välisnõudlusele ka majandusaktiivsuse kasv kodumaisel turul.

Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool. Sellele viitab elanike taastuv tarbimine ning ettevõtete suurem vajadus investeerida seoses vabade tootmisvõimsuste.Vähe mõjutab sisemajanduse kasvu kinnisvaraga toimiv tegevus.
Kinnisvara moodustab valdava osa kodumajapidamiste rikkusest ning seetõttu on loomulik küsida, kas selline rikkuse/jõukuse kasv viib ka muutusteni reaalmajanduses.
Kinnisvara väärtuse arvutamisel selgus, et kinnisvarafondi väärtus osakaaluna
SKP-st on Eestis võrreldes teiste riikide sarnase näitajaga päris kõrge,
mis annab alust uskuda, et enamik majapidamiste rikkusest on paigutatud eelkõige
kinnisvarasse. Tarbimisfunktsiooni hindamisel leiti, et kinnisvara väärtuse
kasvu mõju eratarbimisele on siiski tagasihoidlik — kinnisvararikkusest
tulenev tarbimise piirkalduvus on 1,1%. Seega kandub Eestis igast kinnisvara
väärtuse kroonist, mis hinnatõusu tulemusel on majapidamiste rikkust kasvatanud,
tarbimisse vaid 1,1 senti, mis võrreldes teiste riikide vastavate näitajatega
on väga väike (teiste riikide näitaja jääb vahemikku 1,3–7,5%). Tulemust võib
põhjendata eelkõige sellega, et Eestis soetati ajavahemikul 1997–2005 kinnisvara
eelkõige eluasemeks, mitte aga spekulatiivsetel eesmärkidel või investeeringuks.
Lisaks tarbimise piirkalduvusele on arvutatud potentsiaalne
tarbimine kinnisvara tagatisel (HEW – home equity withdrawal). HEW-i väärtus
näitab tõusutrendi, kuid ometi ei ole tarbimine sedavõrd kasvanud. Seetõttu
võib väita, et kinnisvara väärtusest tulenev eratarbimise kasv on olnud väiksem
kui see oleks võimalik kinnisvarahindade kasvu korral. Kokkuvõtvalt, kinnisvara
väärtuse kasvu mõju eratarbimisele Eestis ajavahemikus 1997–2005 oli
võrreldes teiste riikidega tagasihoidlik, kuid vaadeldes potentsiaalse tarbimise
(kinnisvara tagatisel) trendi võib arvata, et tarbimine kinnisvara tagatisel tulevikus
kasvab. Seda väidet toetab ka Eesti finantsturu areng.

Majapidamised laenuvõtmise või laenukoormuse suurendamise teel võivad tarbimist suurendada. Seetõttu on kinnisvarahindade kasvu ülekandumine tarbimisse otseselt seotud finantsturu arenguga. Teisiti öeldes, see sõltub suuresti õigusaktidest ning pankade laenuandmispoliitikast.
Eestis valitseb finantsturul küllaltki tihe konkurents ning
seetõttu püüavad pangad meelitada kliente üha rohkem laenu võtma, pakkudes
seda aina soodsamatel tingimustel, mistõttu need, kes veel mõni aeg tagasi ei
olnud n.-ö. laenukõlbulikud, seda nüüd juba on.
Üüriturg on Eestis küllaltki väike ning seetõttu võib arvata, et eelarvepiirangu
2005.aasta teise poole osas on alust arvata, et seoses kinnisvara väärtuse kasvuga
on kinnisvara tagatisel võetud laenude maht hüppeliselt kasvanud.
Teadlik rikkuse efekt võibki olla 2005. aasta lõpul tekkinud olukorra põhjuseks
— üha enam inimesi leiab, et nende omanduses olev kinnisvara on väärtuslikum
ning seega suurendatakse laenukoormust, et juba suurenenud rikkust
kohe tarbima hakata. Samas ei pruugi võetud laenud olla kohe tarbitud—need
võivad olla suunatud hoopis investeeringuteks uude kinnisvarasse, aktsiatesse
jmt.
Alateadliku efektina toodud säästude vähenemist pole märgata olnud kuna säästumäär ei näi olevat mõjutatud leibkonna kasutuses oleva eluaseme omamisest.
Nii et ei saa öelda, kas kinnisvara väärtuse kasv mõjutab eratarbimist või mitte. Lisaks sellele puuduvad meil andmed majapidamiste finantsvarade kohta — kui palju on võetud laenu kinnisvara tagatisel,et soetada finantsvarasid või kui palju on müüdud kinnisvara, et soetada finantsvara (emiteeritud aktsiate või ettevõtete näol). Kokkuvõtvalt võib öelda,
et arvestades kinnisvara väärtuse kasvu võiks tarbimine olla kasvanud tunduvalt
rohkem, kui see käesolevaks hetkeks tegelikult on, ning samas on alust
uskuda, et kinnisvara hindade mõju tarbimisele tulevikus suureneb.
Tarbimine on üks olulisemaid agregeeritud nõudluse komponente ning eratarbimine
sõltub eelkõige eelarvepiirangust ning planeerimisperioodist. Eelarvepiirangus
on tulude pool tavaliselt palgaline sissetulek ja mittepalgaline
sissetulek (rent, kasum jmt.). Palk ja rikkus on definitsiooni kohaselt kointegreeritud.
See tähendab, et tarbimist on võimalik avaldada pikema perioodi seoses rikkuse ja palga kaudu.
Rikkusest tulenev tarbimise piirkalduvuse suurus sõltub suuresti tarbimisfunktsiooni
kohta tehtud eeldustest — oluliseks osutuvad nii planeerimisperiood,
intertemporaalne asenduselastsus, rikkuse komponentide likviidsus kui
ka rikkuse jaotumine erinevate rikkuse komponentide vahel. On selge, et rikkuse
komponentide väärtuste muutused mõjutavad majapidamiste tarbimist
erinevalt. Üldiselt on leitud, et eratarbimine muutub kõige enam siis, kui muutub
finantsrikkuse väärtus. Kinnisvarast tulenev rikkuse/jõukuse efekt on mõnevõrra
tagasihoidlikum. Erialases kirjanduses on viidatud ka sellele, et kinnisvarast
tulenev rikkuse efekt sõltub muuhulgas sellest, kui suur on kinnisvaraomanike
osakaal kinnisvara kasutajatest. Teisisõnu, palju on neid inimesi,
kes reaalselt elavad enda omanduses olevas korteris/eramus. Samas võib sellele
leida hulgaliselt vastuväiteid — näiteks viimastel aastatel on täheldatud,
et kinnisvara väärtuse muutusest tingitud rikkuse efekt sõltub üha rohkem finantsturu
liberaliseeritusest, mitte sellest, kui suure osa elanikkonnast moodustavad
kinnisvaraomanikud. Teisiti öeldes on laenud muutunud aina paremini
kättesaadavaks ning laenutingimused leebemaks ning tarbimise silumine
üle aja ei sõltu kinnisvara olemasolust.
Käesolevas uurimuses anti lisaks ülevaade teiste riikide andmetel hinnatud
rikkuse/jõukuse efekti puudutavatest uurimustest. Mikroandmeid kasutavates
uurimustes hinnati kinnisvarast tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks 2–6,2 sen-
tiiga kinnisvara väärtuse euro kohta. Mõnevõrra rohkem on uuritud kogu rikkuse
efekti, mille suurus on vahemikus 5,4–8,2 senti. Makroandmeid kasutades
on kogu rikkusest tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks hinnatud (tarbimisfunktsiooni
põhjal) 3,3–16 senti. Kuna andmed on mitmel juhul puudulikud
(s.o. disagregeeritud kujul), võib juhtuda, et hinnatud tulemused on allapoole
nihkega. Lisaks mainitakse mitmes töös, et mida suuremale hulgale inimestele
on laenud kättesaadavad, seda suuremat mõju kinnisvara väärtuse kasvust
tulenev rikkuse/jõukuse efekt tarbimisele avaldab.
Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.
Viimane majanduslangus on olnud ulatuslikem Euroopa Liidu (EL) senises ajaloos. Piirkonna SKP on olnud languses alates 2008. aasta teisest kvartalist. 2009. aasta esimeses kvartalis langes EL-i SKP 4,8% ning teises kvartalis 4,9%. Aasta kokkuvõttes on SKP langus oodatav kõikides liikmesriikides välja arvatud Poolas. Saksamaal ja Itaalias ulatub oodatav SKP langus 4%-5%-ni. 2009. aasta suurimad tagasilöögid euroalal tulevad Soomes ja Slovakkias, kus SKP languseks kujuneb 6-7%. Peamiseks põhjuseks on olnud sisemaise nõudluse langus, suuremal määral investeeringute ning vähemal määral eratarbimise osas.
Euroopas ning paljudes teistes piirkondades on riikide majandusaktiivsus langenud tagasi 2005. aasta tasemele.

Järgneb.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta.

2010-11-16T04:31:00.002+02:00

AS Tallinna Vesi taotleb esimest korda Konkurentsiametilt vee- ja kanalisatsioonitariifi 3.5% tõstmist.
Hinnatõstmine lepiti Tallinna linnaga kokku 2002. aastal ja see põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ning aastateks 2002–2010 kavandatud investeeringute mahtu.
Veehinna tõus on tingitud tarbijahinnaindeksile mõju avaldavate teenuste ja kaupade hinna tõusust. Tõusnud on nii kemikaalikulud kui ka keskkonnatasud. Samuti on märgatavalt tõusnud kütuste ja elektrienergia hinnad.
Konkurentsiamet teatas juba varem,et vee hind Tallinnas on veerandi võrra suurem kui olema peaks .
Riigi erinevates kohtades vee hinnad on praegu väga erinevad. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Tallinnas on 32.57 krooni kuupmeetri eest, Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Harku alevikus on 26.41 krooni kuupmeetri eest, Maardu linna Kallavere ja Muuga elamurajoonide veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind on 47,02 krooni kuupmeetri eest.

Tallinna vee hinnatõusu taotlus 3.5 % ei ole muidugi võrreldav näiteks toiduainete hinnatõusuga oktoobris 2010,kui hinnad tõusid isegi kuni 9 %.
Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta,elektri hinnad on aga tõusnud röövellikult rohkem.
Kuid kui see nn väike veehinna tõus korrutada perede üldarvuga,siis Tallinna vesi saab päris kenakese summa.
Kuna 34,7 protsenti Tallinna Vee aktsiatest kuulub Tallinna linnale,peaks pealinna võim ettevõte plaanidesse kindlasti sekkuma ja tarbijaid hinnatõusu eest kaitsma.
Seda enam,et keskerakond,kes juhib pealinna,on juba aastaid väitnud et vee hind on nende kontrolli all,vähemalt valimiskampaania käigus on seda öeldud juba 8 aastat järjest.
Septembri lõpul esitati õiguskantslerile arupärimine ühe reklaamikampaania kohta, milles Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher endid Tallinnas reklaamisid. Reklaam oli suunatud tallinlastele ja rääkis monopolide hinnapiirangu seadusest. Kuid 1. novembril jõustunud seadus võib Eestimaa väiksematele asulatele tähendada veehinna tõusu.

Hinnatõus väikelinnadele tuleneb sellest, et monopolidevastane seadus nõuab tulevasteks investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil. Seni on panuse andnud veetrasside ja kanalisatsiooni väljaehitamisse linn ise kas keskkonnainvesteeringute toetuste või eurorahade abil ja nii on tulevikukulu püsinud pisut enam hajutatuna. Enam mitte.
Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile.
Paraku pole konkurentsiamet salarelv, mis hindu alandab. Ka elektrihinda kooskõlastab
konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud. Kui varem
kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet
kohustatud ka uue hinna kooskõlastama kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Meil praegu on 106 000 töötut ja see arv neljatuhandega ületab eelmise aasta 9 kuu töötuse näitajad.

2010-11-13T08:55:00.002+02:00

Statistikaameti teatel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%. SKP kasvas teist kvartalit järjest, tänavu II kvartalis oli kasv 3,1%.
III kvartali SKP-le avaldas enim mõju töötlevas tööstuses tugeva ekspordi toel loodud lisandväärtuse kasv. Samuti suurenes kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse toodangu müük, mis annab märku sisemajanduse nõudluse paranemisest. Viimati suurenes kodumaisel turul müüdud töötleva tööstuse toodang 2008. aasta I kvartalis. Kogu tööstussektoris loodud koondlisandväärtus kasvas esialgsel hinnangul 14%, ilma ehituse tegevusalata isegi 23%. Tööstussektorisse kuuluvad peale töötleva tööstuse veel mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala. Ehituses, mille toodang on suunatud peamiselt kohalikule turule, loodud lisandväärtus oli jätkuvalt languses.
Lisaks tööstussektorile avaldas SKP kasvule suuremat mõju veel hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side tegevusala lisandväärtuse kasv.
Finantsvahenduse lisandväärtuse kasv kiirenes peamiselt netointressitulu tugeva kasvu toel.
Kodumajapidamiste, kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori lisandväärtus esialgsetel andmetel vähenes.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP III kvartalis 0,5%, II kvartalis 1,9% ja I kvartalis 1,1%. Seega, kõrvuti asuvate kvartalite võrdluses SKP kasvu kiirus III kvartalis mõnevõrra aeglustus.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aheldamise meetodil, I kvartal 2005 – III kvartal 2010
Oma rõõmuga aga kahjuks oleme kõigest 2005.aasta teise kvartali
tasemel,nii et tööd ja tegemist on veel küllaltki palju teha,et Eesti majanduses kõiki rahuldava tasemele jõuda.Seda enam et sisemajanduse kogutoodang on maha jäänud,sest töötus on endiselt väga suur –meil praegu on 106 000 töötut ja see arv neljatuhandega ületab eelmise aasta 9 kuu töötuse näitajad.
On karta, et see ebameeldiv olukord kestab tunduvalt kauem kui meile meeldiks. Kuivõrd meil tuleb lisaks maailma finantskriisile välja elada ka omaenda sisemine tasakaalustumatus,kestab meil madalseis kauem kui enamikus maailma riikides. Kasvu
taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse edasisest vähenemisest tingitud raskusi. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Läheb veel raskemaks

2010-11-11T09:59:00.000+02:00

ELiga liitumine on andnud paljudele Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Nii praegustes kui ka potentsiaalsetes uutes liikmesriikides alandab integreerumisprotsess regiooni riskitaset ja
toob kaasa intressimäärade ühtlustumise. Madalamad intressimäärad koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad nendel majandustel näidata arenenud Euroopaga võrreldes kõrgemaid pikaajalisi kasvumäärasid.
Suurimad kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus,kindlustus, jaekaubandus ja ehitus. Praegustel hinnatasemetel pakuvad Kesk- ja Ida- Euroopa turud pikaajalisele investorile erakordset väärtust. Maailma arenevatel turgudel näeme märkimisväärseid võimalusi põllumajandus- ja finantssektoris, kus praegused hinnatasemed sisaldavad ainult osaliselt mõlemas sektoris
leiduvaid suuri kasvuvõimalusi.

Oktoobris avaldatud töötuse numbrid (septembri kohta) näitasid positiivseid arenguid Kesk- ja Ida- Euroopa regioonis. Eelmise kuuga võrreldes langes töötus Ungaris,Tšehhis, Rumeenias, Bulgaarias, Eestis, Lätis ja Venemaal, samas kui töötuse kasvust teatasid Horvaatia, Poola ja Türgi.Tänu töötuse stabiilsele langusele ja kasvavale tarbijakindlusele käesoleval aastal, on jaemüük hakanud enamikes Kesk- ja Ida- Euroopa riikides tõusma. Septembris kasvas jaemüük Poolas (+8,6%), Venemaal (+4,7%), Lätis (+6,1%) ja Leedus (+6,1%). Teised riigid teatasid augusti numbritest, mis näitasid samuti positiivseid arenguid jaesegmendis. Selle tulemusena on inflatsioon Kesk- ja Ida- Euroopa -s hakanud taas vaikselt hoogu koguma.Kesk- ja Ida- Euroopa valuutaturud olid viimaste kuudega võrreldes vähem volatiivsed, samas kui enamik regiooni valuutasid odavnes euro suhtes. Vene rubla ja Türgi liir odavnesid euro suhtes vastavalt 2,5% ja 1,1%. Ungari forint jätkas kallinemist ja tõusis euro suhtes 1,9%. Maailma turgudel odavnes USA dollar 2,1% ja Jaapani jeen kallines 1,4% euro suhtes.
Eesti euro kasutuselevõtu protsess kulgeb tõrgeteta ja on graafikus. Eesti Panga esindaja arvamuse kohaselt on ligi 97% euro sularahast juba Eestisse kohale jõudnud. Kõik on valmis 1. jaanuariks 2011.
Teave selle kohta, milliseid tagajärgi võib eurole üleminek kaasa tuua, baseerub valdavalt meediast kuuldul ja suhtlusel nende riikide elanikega, kus on euro juba kasutusele võetud.
Enim mainitud hirmud seostusid inimestel isikliku tasandiga - nt uute hindadega on raske harjuda, kehval elujärjel olijatel läheb veel raskemaks, mündid teevad arveldamise tüütuks.
Muidugi jaanuari kuu palga saamine kutsub inimestes välja šokki,sest kätte saadava palga numbrid eurodes on tunduvalt väiksemad,kui harjutud on saama.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Valitsus vajab vahetust.

2010-11-07T14:50:00.002+02:00

Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,7% ja võrreldes tänavu septembriga 0,6%.Kaubad olid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5,6% ja teenused 3,2% kallimad. Toidukaup oli 8,5% ja tööstuskaup 2,7% kallim.Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 8,1% ja mittereguleeritavad hinnad 3,7%.Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 8,9%-line kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole ning millest omakorda kolm neljandikku andis piimatoodete 20,7%-line ja köögivilja 36,8%-line hinnatõus. Suuremat mõju avaldas indeksile veel elektri, soojusenergia ja kütte 9,4%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest ligi viiendiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (67,2%), piim (38,6%) ja kohv (32,4%), odavnenud aga näiteks fotokaubad (19,4%) ja televiisorid (12,4%).Septembriga võrreldes mõjutasid oktoobris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem piimatoodete 7,2%-line ja leivatoodete 7,4%-line hinnatõus ning puuvilja 8%-line odavnemine. Toidu ja mittealkohoolsete jookide 2%-line kallinemine andis kuumuutusest ligi neli viiendikku. Võrreldes eelmise kuuga on enim kallinenud tatar (88,8%), värske kurk (27,1%) ja peenleib (26,7%) ning odavnenud sidrun (36,8%) ja banaan (18,9%).
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2010
Kaubagrupp
Oktoober 2009 – September 2010 –
oktoober 2010, % oktoober 2010, %

KOKKU 4,7 0,6

Toit ja mittealkohoolsed joogid 8,9 2,0

Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,3 0,6
Riietus ja jalatsid 2,2 1,0
Eluase 5,2 -0,2
Majapidamine -2,2 0,4
Tervishoid 1,0 0,0
Transport 4,5 0,5
Side 6,6 0,0
Vaba aeg 1,4 0,0
Haridus ja lasteasutused 2,3 -0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 0,0 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,5 -0,2
See on viimaste aastate kõige kõrgem hinnatõus.Kusjuures väga kõrge hinna tõus on kaupadel,millede osakaal toidukorvis on väga kõrge.Näiteks peenleiva hind tõusis 26,7 % ,tatar 88.8 %, värske kurk (27,1%), värske köögivili (67,2%), piim (38,6%) ja kohv (32,4%).
Põhjuseks on asjaolu,et Eestis on väga nõrk vaba konkurents ja palju varjatud kartellikokkuleppeid.Meie valitsus suhtub hinna tõusu leigelt.Rahandusministeerium on isegi kevadest alates on arvanud,et küll see asi iseenesest korda saab,aga näha on et ei saa midagi korda.
Piltlikult öeldes peaminister peaks tihedamini külastama poode ja lausa räuskama kaupluste juhatajate peale ülikõrgete hindade pärast,kuid ta ei tee seda ja sisuliselt jäi sellega juba hiljaks.Kauplused aga rahva peal teevad katseid –kui kõrge hinnaga on rahvas nõus,siis muudkui tõstavad hindu veel kõrgemale.Ka Tarbijate ühendused meie riigis ei tegutse,see oleks tugev jõud,ega kauplused ei julgeks niisama lihtsalt kui praegu hinda tõstma. Ka tarbijakaitse vaikib,olgu et elekter jm on nende kontrolli all.
Ega siin pole imestada,et riiki juhtiv reformierakond kaotas hiljuti järsku oma kõrge reitingu.Eks rahvas ütleb oma sõna tulevastel valimistel.Igal juhul valitsus vajab vahetust.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Võrreldes buumi ajaga ehitusmaterjalide hinnad odavnes tänaseks ca 11 %.

2010-11-04T08:20:00.002+02:00

Ehitushinnaindeks langes 2010. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,9%. Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks 1,2%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas endiselt enim tööjõu odavnemine, mis võrreldes 2009. aasta III kvartaliga oli 3,3% odavam. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on ainsana tõusnud ehitusmasinate tunnihinnad. Ehitusmaterjalide hinnad on jäänud eelmise aasta sama kvartali tasemele.
Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusid nii tööjõu, masinate kui ka materjalide hinnad.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis II kvartaliga võrreldes 1,1% ja langes 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel.
Ehitushinnaindeks hakkas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langema 2009. aasta alguses, tänavu on langus igas kvartalis aeglustunud — I kvartalis oli langus 7,1%, II kvartalis 3,4%.
Võrreldes eelmise kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks viimati 2008. aasta III kvartalis. Seejärel langes ehitushinnaindeks seitse kvartalit järjest kuni III kvartali tõusuni.
Ehitushinnad tõusid 2008. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,1 protsenti.
Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes nii eelmise kvartaliga kui ka eelmise aasta III kvartaliga eelkõige tööjõu ja ehitusmasinate kallinemine.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2008. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,6 protsenti.
Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusid nii tööjõu, masinate kui ka materjalide hinnad.
Ehitusmaterjalide kauplustes ringkäiku tehes silmab kõikvõimalikke leiunurki ja sooduspakkumisi. Olgu siis värvid, tapeedid või kõikvõimalikud viimistlus- ja kattematerjalid.
Samas ehitusmaterjalide hinnad selle aasta jooksul olid seni küllaltki stabiilsed.
Võrreldes buumi ajaga ehitusmaterjalide hinnad septembris 2010 olid ca 9 % odavamad.
Samas tööjõud selle ajaga odavnes tänaseks ca 11 %.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Eesti majandus on veel nõrk

2010-11-01T05:33:00.000+02:00

Eestit tabas maailma finantskrahh ja usaldamatuse järsk süvenemine halval ajal. 2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel. Väljapääsu nähti ekspordi arendamises, mis pidi korvama siseturu taandarengu. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti traditsioonilistel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja globaalsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus teisel poolaastal tugevasse kriisi.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008. aastal püsivhindades 3,6% ja moodustas jooksevhindades 248,1 mld krooni (kasv jooksevhindades 9,2 mld krooni ehk 3,7%). Majandusolukord halvenes kvartalist kvartalisse: I kv – kasv 0,2%, II kv –langus 1,1%, III kv – langus 3,5% ja IV kv – langus 9,7% (I poolaasta langus 0,5%, II poolaasta langus 6,7%). Globaalse majanduskriisi negatiivsed mõjud SKP-le (summaliselt) olid kõige suuremad tööstuses, kaubanduses ja veonduses-laonduses.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et sisenõudlus vähenes 4,6%, sellest eratarbimine 4,0% ja investeeringud 8,6%. Loodud lisandväärtusest investeeriti 28,4% ja tarbiti leibkondade poolt 54,8%.
2008. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 6,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 3% ja omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas vähenes 9,1%. Nii tööstuse kui ka kaubanduse osas oli teine poolaasta esimesest oluliselt halvem.
2009 majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.
Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) vähenes 2009. aastal püsivhindades 14,1% ja moodustas jooksevhindades 214,8 mld krooni (langus jooksevhindades 36,7 mld kr). Suuremal määral põhjustasid langust töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus.
SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2009. aastal vähenes Eesti sisenõudlus 2008. aastaga võrreldes 23,9%, millest investeeringud vähenesid 34,5% ja eratarbimine 18,9%.
Äriettevõtete tegevust 2009. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 25,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 15,6%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas langes 37,3%.
2008. aasta kevadel alanud jaemüügi vähenemine võrreldes eelmise aasta vastava kuuga langes madalaimale tasemele 2009.aasta veebruaris, vähenedes aastaga 19%. Märtsist maini vähenes jaemüük aastases võrdluses 14-16%. Jaemüügi langus aeglustus mõnevõrra juunis kui jaemüük vähenes aastaga 11%. Aeglustumine oli aga lühiajaline ja juulis kiirenes jaemüügi langus taas.
Juulis 2009. mõjutasid kaupade jaemüügi langust enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta juuliga võrreldes neljandiku. Kõige rohkem ehk 32% vähenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, mänge ja mänguasju, sporditarbeid, lilli, istikuid, väetisi jm. Hoolimata juunis toimunud kergest elavnemisest majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, püsis juulis nende kaupluste müük jätkuvalt tugevas languses. Neis kauplustes vähenes jaemüük aastaga 27%. Eelnevate kuudega võrreldes aeglustus aga langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodet kauplustes. Nende kaupluste jaemüük vähenes aastaga 15%, mis oli väiksemaid langusi viimase poole aasta jooksul.
2010. aasta septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%. Ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus tänavu septembris taas tõusule.
Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni (288 miljonit eurot). 2009. aasta septembriga võrreldes paranes märkimisväärselt tööstuskaupade kaupluste jaemüük, mis pöördus langusest tõusule ning kasvas 4%. Oluliselt paranes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Neis kauplustes pöördus jaemüük üle kahe aasta kestnud languse järel taas tõusule, kasvades 2009. aasta septembriga võrreldes 11%. Mõnevõrra paranes müük ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes, kuid nende kaupluste jaemüük aastases võrdluses veel kasvu saavutada ei suutnud ning võrreldes 2009. aasta septembriga vähenes jaemüük neis 7%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes kaupade jaemüük veel ka spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (17%), kasutatud kaupade kauplustes (16%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (10%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (7%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga võrreldes samale tasemele. Nende kaupluste müügimahtude kasvu pidurdas septembris kiirenenud toidukaupade hinnatõus.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2010. aasta üheksa kuuga (jaanuar-september) vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 5,6 miljardit krooni (360 miljonit eurot), millest kaupade jaemüük andis 80%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.
Siiski jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks oli viimati 105% ja langeva trendiga. Makimaalnemahuindeksi väärtus 135% oli 2007.aasta teisel poolel.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Firmade käive Eestis pidevalt kokku kuivab

2010-10-26T13:38:00.000+03:00

Alles see oli kui Eesti kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.
2009. aastal kaupade eksport vähenes nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni. Eksport vähenes väga järsult kohe I kvartalis.
Kui 2008. aastal oli ekspordikäive kvartalite lõikes 31–34 miljardit krooni, siis 2009. aastal oli see järgmine:
• I kv 23,4 miljardit krooni,
• II kv 25,5 miljardit krooni,
• III kv 25,8 miljardit krooni,
• IV kv 26,6 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:
• Soome (18,4% kogu ekspordist),
• Rootsi (12,5%),
• Läti (9,7%) ja
• Venemaa (9,3%).
Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Statistikaameti andmetel kosus Eesti eksport augustis 2010.võrreldes mullusega koguni 37 protsenti. Augusti sedavõrd suurt ekspordi kasvu ei osatud ette näha mitte keegi ning see tuli positiivse üllatusena. Augusti number oli oodatust oluliselt parem.Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37 protsenti ja import 34 protsenti eelmise aasta augustiga võrreldes. Seejuures suurenes eksport näiteks Rootsi 67 protsenti. Tänavu esimese kaheksa kuuga kokku on aga eksport kasvanud mullusega võrreldes 26 protsenti.
Eestist eksporditi augustis enim masinaid ja seadmeid (23 protsenti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes masinate ja seadmete eksport koguni 71 protsenti. Statistikaameti selgituste järgi suurenes kaubagrupiti augustis enim telefonide ja isoleeritud traadi eksport, kasvades mullu sama ajaga võrreldes vastavalt 501 ja 120 miljoni krooni võrra.
Samas sisetarbimine Eestis on juba pikemat aega kehv ja erilist tarbimisbuumi pole ju koduturul kahjuks niipea oodata - nii et riigi majanduskasv on praegu ühekülgne ning kõike probleeme eksport riigis ei lahenda ja ainult selle najal me veel majanduskriisist välja ei rabele.
Muidugi kasvuruumi on Eestis veel küllaga - me peaksime oma eksporti veel vähemalt poole võrra kasvatama, Selleks on Eestis veel küllalt võimalusi.Ja seda mitte ainult uute tootmisettevõtete rajamisega.
Kuigi Eesti mõnedel ettevõtetel läheb praegu taas paremini, pole eufooriaks siiski veel põhjust, kuna kriisi tagajärjel on paljude firmade käive kodumaal kokku kuivanud. Positiivne on seejuures aga tõik, et majanduskriisi mõjul on kasvanud nende ettevõtete hulk, kes on eesmärgiks seadnud oma toodete-teenustega välismaale laieneda.Samas pole välismaale laienemine ettevõtete jaoks lihtne ning tavaliselt võtab see aega kolm-neli aastat.
Riigil tuleks lahendada terve rida probleeme,mis takistavad ekspordi mahtude suurenemist.Asi on jõudnud niikaugele,et Eestis puudub vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõud,ei ole isegi liinitöölisi,puudub vastav insenertehniline personal,kes suudaks inimesi ja masinaid tööle panna ja palju muud.
Riigil tuleks need küsimused kiiresti lahendada.Seni aga pole lootust,et Eesti aastane ekspordimaht juba järgmisel aastal jõuaks vähemalt kriisieelsele tasemele ning tunduvalt ületaks senise rekordaasta 2008, mil Eesti ekspordimaht ulatus üle 130 miljardi krooni.
Ka "tarbimisbuumi" tekitamine koduturul ootab tõhusamat valitsuse abi töötuse likvideerimisel riigis,sest kriisi aastatel Eesti residentidel on vähenenud palgatulude kogumahud, mistõttu on loogiline,et sisetarbimine on järsult kukkunud ning väheneb veelgi.Sellega aga veel paljude firmade käive kodumaal kokku kuivab -ning firmade pankrottide ja töötute arv suurenevad veelgi.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://www.ineedsell.com/ad.php?adid=4900

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Töö on parim viis vaesuse leevendamiseks

2010-10-21T10:55:00.000+03:00

Euroopa Parlamendi teatel puudutab vaesus ligikaudu 85 miljonit inimest ehk 17 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast.Laste ja noorte vaesuse ohu määr on veelgi kõrgem, ulatudes 2008. aastal EL-27 riikides 20protsendini, kusjuures kõige kõrgem määr oli 33 protsenti.
Eakad on samuti suuremas vaesuse ohus kui elanikkond üldiselt – 19 protsenti elavad vaesuse ohus.Peab ütlema,et vaesete ja tõrjutute arv võrredes 2003.aastaga vähenes vähe.
Sest 2003.aastal suhtelises vaesusriskis (ELi suhteline vaesuspiir - 60% mediaansissetulekust tarbimiskaaludega 1:0,5:0,3) elavate inimeste arv oli pea 18% elanikkonnast. Kolm peamist vaesusest ohustatud elanikerühma olid ja on töötud (eelkõige pikaajalised töötud) ja pered, kus mõni liige on töötu, paljulapselised ning üksikvanemaga pered. Töötute leibkondadest (ükski täiskasvanud liige ei tööta) olid vaesed 62%, kolme ja enama lapsega peredest 20% ja üksikvanemaga peredest 35%.
Tööturul on riskirühmadeks ka noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, ning madala haridustasemega ja üle 45-aastased tööotsijad. Üheks peamiseks noorte ebasoodsa positsiooni põhjuseks on nende hariduse puudulik vastavus tööturu nõudmistega. Puuetega inimestesse ei ole traditsiooniliselt suhtutud kui potentsiaalsesse tööjõusse ning seepärast kogevad nad tööturul takistusi. Olgu selleks siis tööandjate ja puuetega inimeste endi suhtumine, ebasobiv haridus ja ettevalmistus või töö ja töökoha kohandamisega seotud probleemid.
Võib öelda, et peamiste vaesuse ja tõrjutuse ohus olevate rühmadena nähakse tegevuskavas pikaajaliselt töötuid ja tööturult tõrjutuid, koolist välja langenuid, erivajadustega lapsi, puuetega inimesi, eluasemeprobleemidega inimesi ja vägivalla ohvreid.
Vaesete ja tõrjutute arv on liialt suur ning takistab Euroopa Liidu konkurentsivõimet.Sellises olukorras on väga raske tagada stabiilne majanduskasv, töökohtade arvu suurenemine.
Eesti jaoks peamised väljakutsed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ja vähendamisel on järgnevad:

· suurendada tööga hõivatust, toetades eelkõige pikaajaliste töötute ja teiste riskirühmade tööle saamist ja tööl püsimist;
· tagada sotsiaalkindlustuse kaudu piisav sissetulek inimestele, kes ei suuda ise endale vanuse, täieliku töövõimetuse või töökaotuse tõttu elatist teenida;
· kindlustada lastega peredele piisav rahaline toetus ja muu abi, et ennetada ja leevendada laste vaesust;
· parandada hariduse kättesaadavust, kvaliteeti, ja vastavust tööturu nõudmistele;
· tõhustada vägivalla ja kuriteoohvrite abistamist, ennetamaks nende tõrjutust;
· elamistingimuste parandamine ja eluaseme kättesaadavaks muutmine riskirühmadele;
· kodutuse ennetamiseks laiendada aktiivseid tööhõive- ja hoolekandemeetmeid ning tegeleda alkoholismi ja narkomaania ennetamise ja raviga;
· saavutada haridus-, tööhõive-, sotsiaalse kaitse, tervishoiu-, eluaseme- ja teiste poliitikate parem seostatus nii riigi ja kohaliku elu tasandil, tagamaks abivajajatele igakülgne ja nende vajadustele vastav abi.

Töö on parim viis vaesuse leevendamiseks.
Kuid Eestis 01.10.2010. seisuga oli töötuid 70 268, mis moodustab tööjõust vanuses 16. eluaastast pensionieani 10,8 protsenti.
Registreeritud töötuse protsent oli suurim ehk 16,7 Ida-Virumaal ning madalaim ehk 6,2 Jõgevamaal.Nn tegelik töötus, mis võtab arvesse ka registreerimata töötuid, oli statistikaameti andmetel II kvartalis 18,6 protsenti.
Tõõjõuturu olukord on endiselt suhteliselt nukker, kuid trend on vähemalt osaliselt siiski positiivne. 2010. a. II kvartalis oli statistikaameti andmetel Eestis 127 700 töötut, mis on eelmisest kvartalist 9 200 inimese võrra vähem.
Töötuse vähenemine siiski ei anna põhjust liigseks rõõmustamiseks, sest tööga hõivatute hulk suurenes samal ajal 553 600 inimeselt 558 800 inimesele.
Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 vanusegrupis 20-64 tööhõive määr 76%.
Samas 2010. aastal jääb arvatavasti tööhõive määr järgneva kümne aasta madalaimale tasemele - 67,4% vanusegrupis 20-64.

Järgneb.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%.

2010-10-17T09:18:00.003+03:00

Juulis 2010.a. Eesti ekspordi maht oli 696,9 mln eurot -muutus võrreldes eelmise perioodiga 5.2% ning Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 32.2 %.
Juulis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 32% ja import 23% eelmise aasta juuliga võrreldes. Masinate ja seadmete eksport suurenes 61% ja import 69%.
2010. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 697 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 740 miljoni euro eest. Eksport suurenes 170 miljonit eurot ja import 138 miljonit eurot võrreldes 2009. aasta juuliga. Kaubavahetuse puudujääk oli 43 miljonit eurot, mis oli ligi kaks korda väiksem kui eelmise aasta juulis.
Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (15%) ning metalle ja metalltooteid (10%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate ja seadmete eksport 61% ehk 58 miljonit eurot. Samuti suurenes metallide ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Masinaid ja seadmeid eksporditi peamiselt Rootsi ja Soome, metalle ja metalltooteid Soome ja Türki ning puitu ja puittooteid Soome, Rootsi ja Suurbritanniasse.
Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (23% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (18%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate ja seadmete import 69% ehk 70 miljonit eurot. Samuti suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete import. Masinaid ja seadmeid imporditi peamiselt Rootsist ja Soomest, transpordivahendeid Saksamaalt ja Rootsist, ning metalle ja metalltooteid Soomest ja Saksamaalt.
Peamised kaupade ekspordi sihtriigid olid juulis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (13%) ja Venemaa (13%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi, Venemaale ja Hiinasse. Hiina eksporditi peamiselt mineraalseid tooteid.
Peamised riigid, kust Eestisse juulis kaupu imporditi, olid Soome (16% Eesti koguimpordist), Saksamaa ja Läti (kumbki 11%). Enim suurenes kaupade sissevedu Rootsist ja Poolast.
Perioodil jaanuar-juuli 2010 kasvas eksport Eestist 24% ning import Eestisse 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eurostati andmetel kasvas EL riikide eksport samal ajavahemikul 16%.
Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais. Augustis eksporditi Eestist kaupu 711 miljoni euro väärtuses ning imporditi Eestisse 12,2 miljardi 782 miljoni euro eest. Eksport suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 192 miljonit eurot ning import 200 miljonit eurot. Kaubavahetus kasvas kiiremini viimati selle aasta mais, kui ekspordi kasv oli 39% ja impordil 46% eelmise aasta sama kuuga võrreldes.Kaubavahetuse puudujääk oli augustis 71 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta augustiga puudujääk mõnevõrra suurenes.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 479 miljoni euro eest, mis moodustas 67% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 36%. Eksport ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 40%.
EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 641 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 82% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes import EL riikidest 38%. Import kolmandatest riikidest suurenes 19%.
EL riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 162 miljonit eurot. Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 91 miljonit eurot.
2010. aasta juuliga võrreldes suurenes augustis eksport 2% ning import 6%.
Ekspordi tõus on muidugi hea, aga eksport pole suurenenud euroliidu riikidesse, vaid muudesse riikidesse. Majanduse tulevik oleks kindlam, kui eksport toimuks turvalistesse klassikalistesse riikidesse.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 22%. Oluliselt (41%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi augustis 3% rohkem toodangut kui aasta tagasi.
Augustis ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%.
Kahel viimasel suvekuul jaemüügi langus stabiliseerus. Kui juunis vähenes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis juulis ja augustis oli langus 1%.
Augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 309 miljonit eurot. Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus langus tööstuskaupade kauplustes, vähenedes eelmise aasta augustiga võrreldes 1%. Oluliselt on paranenud müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes. Nende kaupluste jaemüük oli 8% väiksem kui aasta tagasi samal ajal ja see oli väiksemaid langusi viimase kahe aasta jooksul. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes kaupade jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (18%), apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (9%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes (7%).
Toidukaupade kaupluste jaemüük, mis juulis märkimisväärselt paranes, aeglustus augustis veidi. Kui juulis suurenes nende kaupluste jaemüük 1%, siis augustis jäi nende jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes samale tasemele.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis ligi 383 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81%. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 6%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 2%.
Euro tulek annab tarbimisele aasta esimeses pooles suure laksu,

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

http://free.cool-traffic.com/members/52507.html

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati.

2010-10-12T16:54:00.000+03:00

Tänapäeva majandus on mõeldamatu ilma välismajandussidemeteta.

Eesti eksport miljonit eurot alates aastast 1999 :

1917 3034 3007 2975 3299 3833 4847 5063 5642 5931 4498

Eesti väliskaubanduse bilanss on negatiivne. –

Eesti riik ostab rohkem kaupu sisse, kui müüb oma toodangut välja.

Eesti väliskaubandusbilanss, miljonit eurot alates aastast 1999

-445 -222 -177 -523 -413 -1111 -1432 -2911 -3352 -2762 -1332

Kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.

Kaupade import moodustas Eestis 2008. aastal 169,9 mld krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 4,9% (nominaalhindades). Tänu impordi vähenemisele paranes oluliselt kaubavahetuse bilanss, mis läbi aastate on olnud suures miinuses. Nüüd moodustas defitsiit 37,4 mld krooni, mis on rekordilisest 2007. aasta omast 15,8 mld krooni väiksem. Suurim negatiivne bilanss oli mineraalsete toodete kaubavahetuses (u 12 mld krooni). Samas suurim positiivne saldo oli puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (u 7 mld krooni).

Teenuste bilanss oli 2008. aastal traditsiooniliselt positiivne, kusjuures nii eksport kui ka import kasvasid. Teenuseid eksporditi 55 mld krooni eest ( 2007. a 50 mld kr) ja imporditi 38 mld krooni eest (2007. a 35 mld kr). Teenuste positiivne bilanss vähendas omakorda jooksevkonto kroonilist defitsiiti, mis moodustas nüüd 23,4 mld krooni ehk 9,4 % SKP suhtes (2007. a 43,5 mld kr ja 18,2%).

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.

Kriis levis väga kiiresti ja tõmbas kaasa kõiki peamisi majanduspiirkondi. Mis aga eriti halb, kriis pärssis tugevasti rahvusvahelist kaubavahetust. Eestile kui ekspordist sõltuvale riigile tähendas see aga sisemajanduse koguprodukti olulist langust. Samuti raskendas Eesti olukorda asjaolu, et globaalsele kriisile eelnes siin kiire majandusareng, mis päädis kinnisvarabuumiga vahetult kriisi eel. Raskendavate asjaolude hulka tuleb panna ka eduaastatel kogunenud suur pangalaenukoormus ja pikaajaline välistasakaalustamatus.

Suur lisandväärtuse langus 2009. aastal vähendas riigi eelarvetulusid, omanike kasumit ja töötajate palka. Paljudele tähendas majanduskriis tööst ilma jäämist. Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.

Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega, millel mõnel juhul oli aga ka kestvam positiivne mõju. Näiteks püstitas valitsus eesmärgi täita 2009. aastal Maastrichti kriteeriumid, mis tähendas suuri kärpeid riigieelarves. Nüüd Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga. Vähem oluline pole ka välistasakaalu kvalitatiivne paranemine (positiivne jooksevkonto saldo), mis, tõsi küll, oli suuresti sisenõudluse vähenemise tagajärg. Majandusraskused sundisid ettevõtteid ja valitsussektorit muutuma efektiivsemateks, kohanema raskemaks muutunud oludega, millest võib ka näha edaspidiseks teatud tulu.

Kaupade eksport vähenes 2009. aastal nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:

• Soome (18,4% kogu ekspordist),

• Rootsi (12,5%),

• Läti (9,7%) ja

• Venemaa (9,3%).

Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Teenuste bilanss oli 2009. aastal traditsiooniliselt positiivne: eksport 49,4 miljardit krooni, import 28,4 miljardit (eelmisel aastal vastavalt 55,0 ja 35,8 miljardit krooni). Teenuste positiivne bilanss parandas olulisel määral jooksevkonto saldot, mis oli sel aastal esmakordselt positiivne: 9,8 miljardit krooni ehk 4,6% SKP suhtes.

Järgneb.

http://www.made-in-ee.eu/web/web.php?userid=996

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

http://www.myspace.com/vunts/blog?bID=539725869

Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne

2010-10-07T06:27:00.000+03:00

2008. aastal Eesti kiire areng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.Eestis on kõige suurem tööpuudus. Eurostati teatel oli tööpuudus Eestis 2009. aasta esimeses kvartalis 11 protsenti ning tänavu samal ajal 19 protsenti, mis ühtlasi tähendab, et Euroopa Liidu riikidest kasvas tööpuudus enim just Eestis. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%.
Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Tööga hõivatute arv vähenes mullu IV kvartalis 581 000-ni. Aastakeskmine hõivatute arv oli 2009. aastal 596 000, mis on 61 000 (9,2%) vähem kui aasta varem. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel, sealhulgas kõige rohkem ehituses (28%), muude teenindavate tegevuste alal (22%), töötlevas tööstuses (16%), majutuses ja toitlustuses (15%) ning kaubanduses (10%).
Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009. aasta IV kvartalis hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole 15–74-aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus kasvas 37%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 16%-ni (164 000 inimeseni). Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka järjest rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009. aasta IV kvartalis 37 000 last (alla 18-aastased), mis on üle kahe korra rohkem kui aasta tagasi.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on Eestis hetkel tööga hõivatute arv nii madalal, nagu pole seda kunagi varem olnud.
Taliga sõnul langes Eestis hõivatute arv esmakordselt alla 570 000. Eestis käis 2010.a.esimeses kvartalis tööl 554 000 inimest, see on väiksem number kui 2000. aastal, kui meil oli eelmise kriisi aeg. Siis oli Taliga sõnul aasta keskmine hõivatute arv 572 500.

Nii vähe hõivatuid ja nii palju töötuid kui Eestis praegu on, ei ole meil kunagi olnud.

Ametühingute juht hr.Taliga märkis, et see mida poliitikud viimasel ajal on raporteerinud, et igal nädalal registreeritud töötute arv väheneb, ei ole päris tõene, kuna registreeritud töötud on suhteliselt piiratud näitaja ja sellest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Mis puudutab tegelikku töötust, siis need statistikaameti numbrid, mis tulevad kvartaalselt, on tunduvalt olulisemad ja esimeses kvartalis oli Eesti tööpuudus statistikaameti andmetel 19,8 protsenti.
2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.
Töötute arv, mis alates 2008. aasta teisest poolest järjepidevalt kasvas ja tänavu I kvartalis rekordilise 137 000-ni tõusis, vähenes II kvartalis 9 000 võrra. Töötuse määr langes 19,8%-st 18,6%-ni. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, mil töötuid oli 92 000 ja töötuse määr 13,5%, oli töötus tänavu II kvartalis siiski märkimisväärselt suurem.
Tööpuudus on probleemiks eelkõige meeste hulgas. Kaks aastat tagasi oli töötuse määr 4% ringis nii meeste kui naiste puhul, kuid edasi kasvas töötus eriti kiiresti just meeste hulgas. Tänavu I kvartalis tõusis meeste töötuse määr 25,2%-ni. II kvartalis langes meeste töötuse määr 22,6%-ni, kuid oli jätkuvalt oluliselt suurem kui naiste töötuse määr (14,8%).
Uusi töötuid tuli viimastes kvartalites juurde järjest vähem, samas pikaajalise töötuse kasv jätkus. II kvartalis oli 58 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 19 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 46%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 15%-ni. Ka tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli II kvartalis rohkem kui I kvartalis (vastavalt 9 000 ja 7 000).
Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu II kvartalis 559 000, mis on 5 000 (0,9%) rohkem kui eelmises kvartalis. Tööhõive kasvas II kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Hõive kasvu mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, majutuse ja toitlustuse, kinnisvaraalase tegevuse ning kunsti, meelelahutuse ja vabaaja tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu II kvartalis 34 000 võrra (5,7%) vähem.
Samas Eestis varimajanduse osakaal on tänavu 29.9% tööturu jäikuse ja maksude suure osakaalu tõttu.Venemaa juhtiv majandusekspert Mihhail Hazin ei näe eurotsooni minekus Eesti jaoks erilist kasu isegi mitte lähiperspektiivis,sest need plussid ,mida riik võib sellest sammust saada ,oleks ta niigi saanud.Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne, elavdada majandust ja suurendada tööhõivet.

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/
http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/
http://www.esten.ee/ tel.5039015
http://varakahjudehindamine.blogspot.com/

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.

2010-10-01T04:45:00.000+03:00

Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ soovitas meile saabuva euro eeliseid täiel määral kasutada ja võimaldada kohandamismehhanismidel laienenud euroalal tõrgeteta toimida,selleks on väga tähtis, et Eesti rakendaks asjakohast poliitikat, toetades seeläbi püsivalt kiiret majanduskasvu. Eesti valitsus võttis selleks kohustuse tagada euro kasutuselevõtu järel toodangu ja tööhõive jätkusuutlikku kasvu soodustav majanduskeskkond, tasakaalustatud makromajandustingimused ja hinnastabiilsus.
Kahjuks praegu ei saa öelda,et nimetatud kohustuste elluviimine on jõuliselt Eesti ellu rakendumas.
Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti majandus on maha käinud ning kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis.
Juulis 2010 eksport oli 10 904,1 mln krooni
,samas kui import oli 11 582,9 mln krooni.
Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele. Tööstusettevõtted tootsid augustis 23 protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus — aprillis tootsid ettevõtted 19 protsenti, mais 17, juunis 21 ja juulis 23 protsenti rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel, teatas statistikaamet.Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest Eesti siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 22 protsenti ning selle müük ekspordiks tervelt 41 protsenti. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi 3 protsenti rohkem toodangut.
Toodang ületas augustis eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33 protsenti. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises.
Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis sama palju toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 1 protsendi.
Elektrit toodeti augustis 53 protsenti ja soojust 8 protsenti rohkem kui 2009. aasta samal kuul. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.Ärid seisavad,sest siseturul tellimusi on väga vähe. Eesti ettevõtete palgafond vähenes eelmisel aastal pankrottide, koondamiste ja palgakärbete tõttu 21,5%, selgus maksu- ja tolliameti statistikast.
Töötajate arv vähenes aastaga 73 000 inimese ehk 13% võrra 486 000 töölkäijani.
Kõige enam ehk ligi 23% töötajatest saab 5000-8000-kroonist kuupalka.
Eestis tegutses eelmise aasta lõpus 44 600 ettevõtet ehk aastatagusega võrreldes ligi 9% vähem.
Nii et kokkuvõttes praegune Eesti majanduse areng on jätkuvalt tasakaalustamata ning sellepärast sellisest majandusest rahval ei ole midagi head oodata.
Partei ja valitsus lubab ühtelugu,et Eestis enne euro tulekud hinnad ei tõuse,kuid tegelik elu on midagi muud.Ühtelugu ja üheaegselt tulevad meil ootamatud hinnatõusud.Kuid peab arvestama,et sellistest hinnatõusudest Eesti majandus ei tõuse.Siin,võib öelda,toimub lihtne raha ümberjagamine,mille käigus rikkamad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks.Kuid riigi poolt ei ole märgata mingit sekkumist,et selline mõttetu hindade tõus peatada. Lõpuks aga peab selle hinnatõusu kinni maksma seesama Eesti riik sotsiaaltoetuste kaudu!
Seega usaldusväärse majanduspoliitika rakendamist ootame Eesti valitsuselt juba aastast 2005,kuid see ei tule ja ei tule. Kuulda on,et Euroopa Keskpank on hiljuti esitanud mitmeid ettepanekuid euroala majanduse juhtimise tugevdamiseks. Praegu ei jää meil muud üle,kui oodata,et need ettepanekud vaatab läbi president Van Rompuy juhitav töörühm kes määrab kindlaks, kuidas tugevdada euroala majanduspoliitika juhtimis- ja täitevstruktuure,eestlastel tuleks aga see küsimus lahendada eelseisvatel riigikogu valimistel.Ka majandus- ja rahaliidu institutsiooniliste alustalade tugevdamiseks tuleb Euroopa parlamendil teha märkimisväärseid edusamme. See aitaks muuta majandusliitu ühtsemaks, nii et see vastaks rahaliidus juba saavutatud majandusliku lõimumise ja vastastikuse sõltuvuse määrale.

Järgneb.

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/
http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/
http://www.esten.ee/ tel.5039015
http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Eesti majanduse struktuur oli liikunud väga vales suunas!

2010-09-28T13:40:00.002+03:00

Eesti Panga kevadprognoosi hinnangul vaja 2013. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgi saavutamiseks valitsusel oma eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 8 miljardi krooni võrra, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok hiljuti riigikogu ees.
Lipstok märkis, et selleks tuleb kärpida kulusid või tõsta makse.
«Eelmisel ja sel aastal tõusnud maksumäärad seavad tulude ehk maksukoormuse edasisele kasvule tõenäoliselt piiri, kust edasi hakkaks see juba majanduskasvu pidurdama. Pigem tundub otstarbekam otsida võimalusi, kuidas eelmisel aastal kiirelt kasvanud ja uute töökohtade loomist pärssivat tööjõu maksukoormust hoopis vähendada, » ütles Lipstok.
Samas peaminister Andrus Ansip kiitis oma hiljuti peetud kõnes pikalt senist Eesti majanduspoliitikat. «Olen veendunud, et raha-, eelarve- ja ka struktuuripoliitika, mida Eesti seni on järginud, on olnud parim viis valmistamaks meid ette edukaks liikmesuseks Euroopa Rahaliidus,» kinnitas ta,olgu et seni tegelikult Eesti majanduse struktuur oli liikunud väga vales suunas!Kusjuures tööhõivetaastamise poliitikast ja kreenis oleva majanduse turgutamisest A.Ansip räägib vähe!
Sümptomaatiline on seejuures, et meie valitsus (peaministri isikus) enne valimisi teeb näo,et ta asunud sotsiaalselt rõhutute poolele. Mis on iseenesestmõistetav, kuna eesmärk (võimule jääda) pühendab abinõu.
Muidugi on napi eelarvetasakaalu saamine metsik töö ja eneseületamine, selle eest oleks tulnud avaldada kiitus tegijatele, muidugi seda juhul kui meie kõige tähtsam vara, ehk nagu ütlevad plusspunkte jumaldavad suured ja tähtsad tegelased, inimfaktor, inimressurss, inimkapital ei oleks tasakaalust väljas,nagu see praegu kahjuks on.

Sest ei saa pidada 21. sajandil normaalseks, et viie rikkama riigi hulka pürgivas riigis on töötuse tase üle 18%-nii et tööl ei käi rohkem kui 140000 inimest,samuti on peresid, kellel pole lastele võimalik isegi kõige tavalisemat toitu lauale panna.

Nüüdsest,kui tulekul on euro, kuulub tõeliste delikatesside hulka ka piim, mõne aja pärast leib, sai,liha jne. On nähtud paljud pereisasid, pisar silmas, kes ennast alandades küsivad kümme krooni pisiperele leiva ostmiseks.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles hiljuti Eesti Panga korraldatud eurokonverentsil, et Eesti reageeris kriisist tingitud uuele majanduskeskkonnale suhteliselt kiiresti, tõestades oma kohanemisvõimet. Kuid ta ei nimetanud et see kohanemisvõime tuli Eestis tootvat tööd tegijate inimeste,pensionäride, õpilaste ja laste arvelt. Võib öelda et kogu Eesti rahva arvelt valitsejad pääsevad nüüd eurokukrusse.
Samas euroalaga ühinemine ei taga Eestile kiire ja stabiilse majandusarengu ,sest eurole üleminek ei too meile jalapealt kaasa majanduslikku õitsengut. Miinuseid ja võimalikke ohtusid on euro tulekuga palju. Kaotame rahapoliitikas iseotsustamisõiguse. Formaalselt saame küll euro asjades kaasa rääkida, kuid meie hääl maksab sama palju kui Malta või Küprose oma. Teiseks hakkame kinni maksma teiste maade lollusi – Kreeka, Portugali, Hispaania, Iirimaa omi.Üle 200 miljoni krooni võtab rahvalt eurole üleminek , maksma tuleb nii sularahaautomaatide ümberseadistamise kui ka teavituskampaaniate eest. Euro nimel eelarvekärbete ja maksutõstmistega Eestis raha on majandusest välja pumbatud, selle asemel et seda majanduse elavdamisse süstida, ning sellise poliitika loogilisel tagajärjel tekkiski meil suur majanduslangus,töötus,laste nälg ja hindade tõusud. Väga imelik on ka see,et miks me siiski kipume praegu eurorahatsooni?
Asi on selles,et mitmed ühisraha kasutavad riigid majanduse jalul hoidmiseks vajavad ise abi!Näiteks Portugal ei ole tänaseni suutnud kuigi palju ära teha oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks,riik suutis veenda investoreid ostma vaid kahte kolmandikku müüki pandud võlakirjadest.
See tähendab, et Portugal peab tõenäoliselt koos Iirimaaga Kreeka teed minema ning hakkama otsima rahalist esmaabi,mille osutamisel ka meie peame Portugali jt.Euroopa riike rahaliselt toetama! Samas Eestil ei ole võimalik seda teha,kuna ka meie eelarve on suure puudujäägiga ja riigi sotsiaalsed probleemid on lahendamata.Lisaks sellele, et Portugal ei suuda hetkel kokkuhoiupoliitikat ellu viia, nõuab Euroopa Keskpank veel eelarvekärpeid. Hinnanguliselt on Portugalil vaja 70 miljardi ja Iirimaal 80 miljardi euro ulatuses toetusi. Koos Kreekale antud abiga teeb see kokku 260 miljardit eurot, ehk üle nelja triljoni krooni.. Iirimaa ja Portugal otsivad Euroopa Stabiilsusfondilt rahalist abi ajal, mil nende kaaslased euroalas on tõrksad abi osutama. Näiteks on Kreeka juba kulutanud 110 miljardi euro eest stabiilsusfondi abipakette.
Enamik neist probleemidest oleksid lahendatavad, kui kasv eurotsoonis oleks nii kiire nagu mõned kuud tagasi. Eurotsooni kasv on aga aeglustunud ning seda Saksamaa väiksema võimsuse tõttu.
Saksamaa võimekus Euroopa majandust edendada langes kahel põhjusel. Esiteks kahjustab riigi võimet eksportida USA aeglustunud majandus ja nõrk dollar. Teiseks peavad Saksamaa pangad vähendama laenude väljastamist.
Kui Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy juhitud väed viivad lõpule eelnõu, mille kohaselt saaks trahvida rahanduspoliitikast üleastuvaid riike, ja Euroopa Parlament selle ka heaks kiidab, võib kõik siiski veel hästi minna.
Selle eelduseks on, et Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad kokkuleppele Lissaboni lepingut puudutavates erimeelsustes. Nimelt soovib Saksamaa Lissaboni lepingu üle vaadata ja kehtestada seal välja toodud reeglid kogu Euroopa Liidule. Prantsusmaa aga ei taha lepingu muutmisest midagi kuulda ja soovib rangemaid reegleid ainult euroalas.
Nii et veelkord võib öelda miks ja milleks me trügime praegu eurorahatsooni,kus Eesti rahva vaesumine süveneb veelgi!

Järgneb.

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/
http://ehitusjarelvalve-esten.blogspot.com/
http://www.esten.ee/ tel.5039015
http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.

2010-09-23T08:09:00.002+03:00

2008. aastal Eesti kiire majandusareng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.

Kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur.
Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.
Täiesti arutult väljus valitsuse kontrolli alt palgatõus eriti võrreldes tootlikkusega, seda alates 2006. aasta esimesest kvartalist. 2007. aasta teises kvartalis kasvas reaalpalk (s.o ilma inflatsioonita) koguni 14,2%, tootlikkus aga 6%. See on absoluutselt igasuguse majandusliku loogika vastu, mõelgu alamakstud töövõtjad, mida tahes. Keskmine brutopalk tõusis 2008. aasta teises kvartalis rekordkõrgusele,

Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.

Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades hiljuti saavutatud madala inflatsioonitaseme püsimajäämise ka eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.»

Riigi ülesanne ei ole toota kaupu ega teenuseid - olgugi tegemist selliste spetsiifiliste valdkondadega nagu elektrienergia või raudteeveod.
Riigi ülesanne on turu toimimise tagamine seal, kus seda ühel või teisel põhjusel toetada tuleb,kuid see ülesanne jäi Eesti valitsusel seni teostamata.
Tulemus on kurb.Praegu on Eestis 128 000 töötut ja 559 000 hõivatut.
Kõigele lisaks peab arvestama, et praegu on meil tööpuudus 18% (hiljaaegu 20%) just nimelt selle tõttu, et ta mõned aastad tagasi oli vaid 4%. 2008. aasta teises kvartalis oli Eestis vaid 27 300 töötut. Kui aprillis2010. hindas Eesti suurim pank tänavuseks töötuse määraks 14 protsenti, siis sügisese prognoosi kohaselt jääb keskmine töötuse määr sel aastal 17,8 protsendi tasemele. Prognoosi kohaselt väheneb töötus 2012. aastaks 12,5 protsendini. Swedbanki pronoosib varasemast kõrgemat töötust kahel põhjusel. Esiteks on tööealise elanikkonna aktiivsus püsinud väga kõrge ning vaatamata sellele, et töö leidmine on keeruline, ei ole inimesed töö otsimisest loobunud. Soov leida tööd püsib Swedbanki majandusanalüüsi kohaselt kõrge ka järgnevatel aastatel.
Teise põhjusena tõi pank selle, et uute töökohtade loomine aasta esimeses pooles olnud varem prognoositust aeglasem.
Panga teatel on vähenenud küll ametlik tööpuudus, mis ei kajasta tegelikku olukorda, kuna need, kes ei saa enam riigilt toetust, statistikas ei kajastu.
Ühtlasi on kasvanud töötamine välismaal ning tõenäoliselt suureneb see ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.
Suurest tööpuudusest ja väiksematest sissetulekutest tingituna Eesti sisenõudluse kasv on jäänud nõrgaks. Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida. Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Swedbanki teatel väheneb Eesti pankade koondlaenuportfell karmistunud laenutingimuste tõttu.
Tugevamad ettevõtted teevad investeeringuid omavahendite arvel.Valdavalt kasutatakse laenuvõtmist emaettevõtetelt, laenuaktiivsust ei suurenda ka avalik sektor, kus suuremad investeeringud tehakse Euroopa Liidu finantseerimise toel
Swedbank nõuab 2-3 korda kõrgemat marginaali kui näiteks Rootsis. Miks? Kuna Eesti laenuvõtjal pole kuskilt mujalt laenata. See on puhas röövimine, mida ei õigusta mingi majanduslik olukord. Lihtsalt kasutatakse juhust.
Samas kägistab see käitumine Eesti ettevõteid, ja see omakorda pidurdab majanduskasvu riigis.

Tekib küsimus miks Eesti valitsus ei lahenda selliseid probleeme? Miks ei suurendata välisfinantseerimist? Kui nii,siis varsti praegu veel toimivad ettevotted lähevad varsti pankrotti ja töötute hulk praeguse 140 000 asemel un vähemalt 200 000.
Paistab et riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.

Järgneb.

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ tel.5039015

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Millal alandatakse tööjõuga seotud maksusid.

2010-09-20T15:33:00.002+03:00

Sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetakse majandustegevuse tulemusi. See võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega. SKP mahuindeksi arvutused ühe elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi väljendatakse EL-27 keskmisega võrreldes (võrdne sajaga) — kui riigi indeks on üle 100, on SKP Euroopa Liidu keskmisest suurem ja vastupidi. Põhinäitajaid väljendatakse PPS-ides, mis kõrvaldab riikidevahelised hinnaerinevused ja võimaldab võrrelda riikide SKP mahtu. PPS-i väärtuste alusel arvutatud indeks (EL-27 = 100) on mõeldud pigem riikidevaheliste kui ajaliste võrdluste tegemiseks.
Kui võrdleme SKP elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi (EL-27 = 100),siis näeme et Eestis 2009.a.oli see näitaja 63,samas kui Luksenburgis 267 ning Taanis 117. Lätis ja Leedus vastavalt 49 ja 53.Soomes 111 ja Rootsis 120.
Huvitav on märkida,et kui võrreldes buumiajaga (2007.a.) SKP ühe elaniku kohta langes Eestis kahe aastaga 10%,siis Soomes ja Rootsis see langus oli vastavalt ca 6% ja 4 %.
See tähendab,et kahe aastaga sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetud majandustegevuse tulemused kahanesid Eestis võrreldes näiteks Rootsiga kaks ja pool korda!
Meie ja Rootsi lood on üsna erinevad. Eesti tuleb ülikiirest konvergentsiga seotud tasakaalustamata kasvust ja varahinnamulli lõhkemisest 2007. aastal, oleme saanud kahes järgus vastutuule. Esmalt siseriiklikust tasakaalustamatusest tulenev langus ja siis globaalne langus otsa. Kusjuures me ei tea, kas teine osa on lõppenud.

Rootsi ei ole olnud nii tasakaalustamata, võlakoorem on oluliselt ühtlasemalt jaotunud. Rootsi kroon on nõrgenenud euro suhtes, see on pehmendanud majanduskriisi. Intressimäärad on madalad, intressikulu on väga palju vähenenud. Tasasemaks maandumiseks on polstreid Rootsil veel küll. Samas, lõplikud majanduskriisi mõjud pole veel teada, osa mõjust on ka pehmendatud ja edasilükatud. Põhjamaad tervikuna on majanduskriisis hästi vastu pidanud.

Tööpuudus on Rootsiski kasvanud ja pankadelgi on omad mured.
Sealsed probleemid on võrreldes siinsetega oluliselt väiksemad. Eestis on palju probleeme alles ees. Üle majandustsükli oodatavad laenukahjumid, mida investeerimismaailm prognoosib, erinevad Eestis ja Rootsis viis kuni seitse korda. Erinevused Baltikumis ja Põhjamaades ei ole mitte üks kuni kaks korda, vaid mastaapselt suuremad.

Rootsi autotööstus on kõvasti haiget saanud, sealhulgas lai ring allhankijaid. Kinnisvarahinnad on kukkunud väga vähe, suuremates linnades pole hinnad üldse kukkunud, madalate intresside pärast on kohati toimunud isegi väike hinnatõus.
Eesti tööpuudus on roninud kuhugi 15-20 protsendi vahele. Rootsis on hoopis teistsugune majandus kui Eestis, kus töötuid on sedavõrd palju. Tarbimise mahud vähenevad veel, muutub kogu majanduskeskkond.
Meie valitsejatel puudub nägemus,kuidas edasi minna.Riik peaks hoolitsema,et tingimused ettevõtluseks oleksid soodsad ja reeglid kõigile võrdsed.Kui suudame maksusüsteemi ettevõtjasõbralikuks teha,elavneb majandus kiiresti ja tööpuudus kaob.Tõhusat lahendust tööpuudusele siiski kuskilt ei paista.Ja tegelikult elu on raske väga paljudele inimestele.
Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid. Aeg oleks parandada väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega.
Veel hiljuti võis kuulda,et Arengufond peab Eesti jaoks jätkuva enesega rahulolu taustal kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, mille järgi siinses majanduses jätkab juhtpositsioonil Skandinaavia päritolu kapital ning majandusmudel jääb oma iseloomult staatiliseks.
Selle stsenaariumi järgi on Eesti peamiseks konkurentsieeliseks tööjõu madal hind Läänemeremaade väärtusahelate madalama lisandväärtusega osades. Eesti saab kuidagi hakkama, aga arengulagi on ees.
Visiooni järgi jätkatakse 2011. aasta valimiste järel Eestis senist majanduspoliitikat ja tugevnevad suhted piirkonnas pakuvad vähemalt vajalikku stabiilsust.
Euroopa Liidu struktuurifondide raha jätkab sissevoolu. Teistele välismaise kapitali allikatele jääb Eesti juurdepääs tagasihoidlikuks.
Kodumaises pangandussektoris on endiselt domineerimas Rootsi pangad, kes suurte laenukahjumite ja karmistatud regulatsioonide tõttu on valmis vähem laenama.
Kohalikud kapitaliturud ei too olukorda mingisugust leevendust. Eesti ettevõtete võlakirjaturg ja aktsiaturg kannatavad madala likviidsuse käes, eriti pärast valitsuse otsust mitte tuua Eesti Energiat börsile.
Kehvad majandusnäitajad vähendavad kapitali kättesaadavust terves Läänemere piirkonnas. Selle mõju on ent eriti terav Eestis, kus valitsus ei suuda suunata uusi investeeringuid ettevõtjatele ja uutesse majandussektoritesse.
Ka Arengufond ise on sunnitud aastal 2011 vahendite puudusel oma tegevuse lõpetama.
2015. aastal uue riikliku investeeringute ja innovatsiooni fondi Soome SITRA toel käivitamine ei too kaasa edasiminekut.
Eesti majandusliku arengu mudel jääb staatiliseks. Eesti firmad püüavad säilitada konkurentsivõimet tuginedes madalamatele tööjõukuludele ja osaledes väärtusahelate madala lisandväärtusega osades.
Nad keskenduvad peamiselt odavekspordile ja lihtsamate teenuste osutamisele sektorites nagu toiduainete töötlemine, põllumajandus, koosteliinid ja lihtne tootmine (ka Põhjamaades kasvavate cleantech-tehnoloogia ja heaolu-teenuste valdkondades), mõned odavamad personaalteenused ja telefoni-kõnekeskused.
Lisaks paranevad pisut väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega. Kaubavahetuse mahud suurenevad aeglaselt, peamiselt tänu keskmise väärtusega eksporditoodetele, mis moodustavad enamiku Eesti majanduslikust koguproduktist – nagu toit ja puit.
Majandusintegratsiooni aeglasele suurenemisele aitab oluliselt kaasa Venemaa poolne topelttollide kaotamine ning positiivne läbimurre toimub ka Eesti-Vene ühiskondlikes ja poliitilistes sidemetes.
Venemaast on saanud Eestile pragmaatiline naaber, kui mitte päris sõber.
Euroopa Liidu liikmestaatus ja tihenev piirkondlik koostöö loob Eesti elanikele sotsiaalse turvavõrgu. Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad aga kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid.
Majandusmudeli käigushoidmiseks alandatakse tööjõuga seotud maksusid; leiavad aset piiratud ulatusega reformid valitsusaparaadis ning hariduspoliitika soosib tugevalt kutsekoole. Edukaid Eesti ettevõtteid, nii uusi kui ka vanasid, ostavad jätkuvalt üles välisinvestorid - suurima Eesti eksportija,
BLRT Grupi on ära ostnud üks Rootsi erakapitali fond. Eesti kapital surutakse välja. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid.
Majanduslik mudel, mida toetab odavusel põhineva konkurentsivõime säilitamiseks kutseõppele keskenduv haridus, jääb võõraks andekatele ettevõtjatele ja innovaatoritele, kes ei suuda kapitali ligi meelitada. Aalto ja Uppsala Ülikoolid liidavad endaga tudengite puuduses vaevlevad Eesti senise avalik-õiguslikud ülikoolid, vähendades neis seejärel läbiviidavate teadusuuringute intensiivsust.
"Ajude äravool" Eestist jätkub ka seetõttu, et paremad üliõpilased otsivad üha enam võimalusi kraadi omandamiseks välismaal. Kokku hakkab igal aastal Eestist lahkuma 5000 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ja kõrgkooliastujat, vähendades tööpuuduse koormust lühiajaliselt, kuid teravdades pikemas plaanis demograafilist ja talentide kriisi.
Poliitiline maastik jääb üldiselt samaks, tekitades juhtpoliitikuis endaga rahulolu. See omakorda toob kaasa gradualismi, mille tulemuseks on vaid kaotatud võimalused. Siiski tehakse edusamme riigisiseses rahvuste integratsioonis eelkõige tänu kaubanduse hoogustumisele Venemaaga ja venekeelse elanikkonna kaasamisele Eesti ühiskonda.
Sealjuures on sümboolse tähendusega Eesti esimese vene rahvusest ministri ametissenimetamine aastal 2016.
Suhtelisest stabiilsusest ja mitme aasta jooksul suurema tööpuuduse ärahoidmisest hoolimata on selline Eesti majandusel määratud võhm otsa saama. Aastaks 2018 on tööjõukulud ja inflatsioon taas oluliselt tõusnud. Kuna pole toimunud suuremaid muudatusi majanduse struktuuris, seisab Eesti ikka silmitsi raskete küsimustega: kuidas jääda kellelegi vajalikuks üha konkurentsitihedamas maailmamajanduses ja mida võtta ette kodumaal järjest suurenevate sotsiaalsete kulutuste ja tööpuudusega?
Arengufond kirjeldab oma 2018. aastani ulatuvates kasvuvisioonides nelja stsenaariumi, millistest peab kõige tõenäolisemaks "Lõuna-Soome" vairanti. Seda juhul, kui jätkub minimaalne sekkumine asjade
käiku, mis meid kõiki puudutavad.

Järgneb.

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://www.esten.ee/ 5039015

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Ansip ei sobi peaministriks.

2010-09-13T08:50:00.002+03:00

Alles see oli,kui 2.septembril 2010.a.peaminister Ansip teatas Postimehe veergudel,et meil pole aastaid nii head maksulaekumist olnud kui tänavu.
Peaminister tunnistas siis ka valitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates, et kuigi varem on juttu olnud sellest, et aasta lõpuks võib makse laekuda prognoositust ca 2 miljard krooni võrra enam, annavad augusti maksulaekumised põhjust isegi enam loota.
«Kõik maksud on päris hästi laekunud - eriti hästi on laekunud aktsiis, sotsiaalmaksu laekumine on samuti väga hea,» tunnistas ta.
Peaministri sõnul praeguseks on riigil käes ca 68 protsenti oodatud maksulaekumistest. Tema kinnitusel pole varasematel aastatel nii head tulemust ette näidata ning siis on laekumised jäänud samal perioodil 63-65 protsendi vahele.
Samuti lükkas Ansip ümber jutud, nagu poleks riigil pensionide maksmiseks raha. Tema kinnitusel pensione keegi vähendama ei hakka ning kõik pensionid makstakse välja õigel ajal.
Ansipi jutust jääb mulje,et meil läheb masu ajal paremini kui headel aegadel ehk siis oleme ikka väga rahul ja õnnelik rahvas!
Samas hiljem,kõigest 8 päeva peale Ansipi kiidujuttu,laupäevases Postimehes 11.septembril 2010.a. hädaldab raha puudumise pärast Eesti Haigekassa,kes Postimehe neljandal leheküljel ütleb,et kuna maksulaekumine Eesti riigis on halb,soovib Haigekassa kasutada enam kui 500 miljoni krooni ulatuses reservi.
Lugejale saab siit selgeks,et peaminister oma kiidusõnumites luiskas rahvale ja peamiselt on ta oma esinemistes väljas valimispropaganda tehes. Siin võib öelda - no kes ei tahaks valimistel edu saada, sellest ka ilmselt on peaministril „ülihea“ mõtteviis.
Lükates tööandjate manifesti prügikasti asus A.Ansip justkui töötajate huve kaitsma,olgu et alles mõni aeg tagasi surus ta läbi töölepingu seaduse,mis oli töötajate olukorda halvendav! Ja kõik see on A.Ansipi poolt tehtud selle nimel,et järgmisse riigikogusse ja valitsusse endale soe koht saada.
Samas Eestis pole kunagi nii palju olnud kodutuid,vaeseid ja töötuid kui praegu!
Ca 30% inimestest elab peost suhu ja kui juba kõhukõrvalt kokku hoitakse....!
Viimase Postimehe AKs Jüri Mõis ütleb,et Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida.
Sügisest on Eestis tõusmas ka küttekulud.Nii et Jüri Mõis on mõelnud küttetorud majast lahti ühendada ja kütta paar talve mööbliga.
Tuleb silmas pidada, et Eesti majandusolukord on väga sant- kaubavahetus on pidevalt defitsiidis,sisetarbimine on vilets. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandust kraavist välja tõmmata, sest Eesti majandus on sõltuv ekspordist.
Kuigi töötuse määr on jätkanud langust, Eestis on see langus küllaltki tagasihoidlik ning ei likvideeri niipea ohtlikult pikaajaliseks veninud töötust.
Jätkuva majanduskriisi tõttu kasvab kaua tööta olnud Eesti inimeste hulk, kes töötukassalt toetusi enam ei saa.Rahvas lahkub riigist!
Laupäevase Postimehe juhtkirjas on selgelt öeldud,et Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Samas riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.

iNeedSell.com - free online classifieds. A place to Purchase, Sell and Exchange.

http://esten-ehitusekspert.blogspot.com/

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Eestis ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni

2010-09-06T12:03:00.016+03:00

Tutvuge palun!

Eesti esimese kvartali aastane majanduslangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli -2 %, teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti. Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Nagu näeme tõepoolest Eesti majanduskasvu on raske tunnistada ja riigi kaubavahetus on defitsiidis.
Vaatamata sellele Financial Timesi kolumnisti John Dizardi avaldas kiidusõnu Eesti aadressil.

Riigi Statistikaameti teatel oli Eesti väliskaubanduse käive 2010. aasta esimesel poolaastal 125 602 mln. krooni, sellest eksport 59 751 ja import 65 851mln. krooni.
Kaubavahetuse üldine defitsiit oli 6100 mln krooni, sellest kõige suurem Euroopa Liidu riikidega (EL) 2259 mln krooni.
Kaubagrupiti oli kõige suurem defitsiit mineraalsete toodete grupis -632 mln. kr, transpordivahendite grupis -583 mln. kr. Kolmandal kohal defitsiidis olid masinad ja seadmed -520 mln.krooni.
Kaupu eksporditi 10 riiki. Ekspordist 70% suundus Euroopa Liidu ja 13% SRÜ riikidesse.Ka Ameerika Ühendriikidesse eksporditi ca 3 % kogu ekspordi mahust.

Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

2008. aasta lõpuga võrreldes on Eesti tunnipalgad langenud vaid 7%, kusjuures ainuüksi 2008. aastal oli palgakasv 7%. Paaril varasemal aastal enne seda aga 17,5% ja 20%.
Seega ei saa väita, et Eesti on jõuliselt palku kärpinud.
Elatustase on järsult langenud töötundide vähenemise tõttu ja töötuse kasvanud majanduskriisi tagajärjel, kuid see ei tähenda konkurentsivõime taastumist,nagu meie riigijuhid ütlevad.
Inflatsioonist niipalju,et pärast üheksa kuud väldanud hindade langust on Eestis hinnad jälle tõusmas ja inflatsioon pea terve protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgem. Riigi kohta, mis peaks olema sisemise devalveerimise vaevades, on see üsna uskumatu.
Tundub, et pärast euroala finišijoone ületamist on keegi riigiroolis magama jäänud.

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Euroalast ja EL-ist 27

2010-09-05T09:50:00.002+03:00

Juulis 2010, võrreldes eelmise kuuga hinnad kogu tööstuses välja arvatud energeetikasektoris kasvasid 0,1% nii euroalal ja EL27. Hinnad energiasektoris kasvasid vastavalt 0,6% ja 0,2% võrra. Lühiealiste tarbekaupade hinnad kasvasid vastavalt 0,1% ja 0,2% võrra. Vastupidavad tarbekaubad ja kapitalikaubad püsisid euroalal,kuid kasvasid 0,2% ja 0,1% ELis 27.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, kõrgeim tõus registreeriti Bulgaarias (2,3%), Küpros (1,8%), Taanis ja Hollandis (mõlemas 0,9%). Vähenemisi täheldati Kreekas (-1,2%), Ungari (-0,6%), Hispaanias ja Leedus (nii -0,2%), Itaalias ja Sloveenias (mõlemas -0,1%).
Aastaste muudatuste kohta:
Juulis 2010, võrreldes juuliga 2009, hinnad kogu tööstuses väljaarvatud energiasektoris kasvasid 2,0% võrra euroala ja 2,2% EL27. Hinnad energiasektoris vastavalt 9,7% ja 10,0% võrra. Vahetooted kasvasid 4,5% mõlemas piirkonnas. Vastupidavate tarbekaupade kasv oli 0,9% euroalal ja 1,3% EL27s. Kapitalikaubad kasvasid vastavalt 0,5% ja 0,9% võrra. Lühiealiste tarbekaubad kasvasid 0,2% võrra euroalal ja 0,5% EL27s.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, suurim tõus kokku täheldati Maltal (15,1%), Ungari (9,9%), Bulgaarias (9,0%) ja Soome (7,7%). Langust täheldati ainult Slovakkias (-0,7%).

Euroala (EA16) hõlmab Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.
EL27 hõlmab Belgia (BE), Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik (CZ), Taanis (DK), Saksamaa (DE), Eesti (EE), Iirimaa (IE), Kreekas (EL), Hispaania (ES), Prantsusmaa (FR), Itaalia (IT), Küpros (CY), Läti (LV), Leedu (LT), Luksemburg (LU), Ungari (HU), Malta (MT), Madalmaad (NL), Austria (AT) , Poola (PL), Portugal (PT), Rumeenia (RO), Sloveenia (SI), Slovakkia (SK), Soome (FI), Rootsi (SE) ja Ühendkuningriik (UK).
Aastane kasvumäär jääb muutumatuks 3,0% euroalal ja 3,5% EL27s.

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Ehituskvaliteet.

2010-09-03T08:25:00.000+03:00

Arvamus: kuidas saada kvaliteetne ehitis Autor: Vextom Style (www.omanikujarelevalve.ee)
Ehituskvaliteet algab kvaliteetsest projektist, mis viiakse ellu professionaalse ehitusjuhtimise ja heade ning kogenud ehitajate kaasabil.
Ehitamisel on kvaliteedi tagamisel palju osapooli kellel kõigil on oma kindlad funktsioonid. Kvaliteetne tulemus sünnib ainult siis, kui kõik osalejad saavad ühtemoodi aru kvaliteedi mõttest ja toimivad ühtselt selle nimel, pidades kinni reeglitest, protseduuridest ja kokkulepetest; oluline on see, et protsessiosalised, sh ka reaalset tööd tegev töömees saab aru kvaliteedist ning nende meelestatus ja tegevused on suunatud kvaliteetse töö tegemisele ja kvaliteetse lõppresultaadi saavutamisele, mitte aga ehitusmaterjalide „virna ladumisele“.
Kõik osapooled peavad vastutama oma töölõigu ja ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
Olulised osalised ehitiste valmimisel on ehitise tellija, geoloogiliste uuringute teostajad, erinevate geodeetiliste ja muude kontrollmõõtmiste tegijad, projekteerijad (arhitekt, konstruktor, eriosade projekteerijad ja teised sõltuvalt projektist), peatöövõtja esindaja projektijuht, objektijuht, alltöövõtjate töödejuhatajad, ehitustöölised, tellija konsultandid, omanikujärelevalve, tehnilise kontrolli teostajad (elektri kontrollmõõtmised, ventilatsiooni kontrollmõõtmised jms.), erinevate instantside esindajad (päästeametnik, kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve, jms). Kuigi võib tunduda, et osalused on vahel ajaliselt nihutatud, tuleb siiski teha hea tulemuse nimel kõigi osapoolte tõhusat koostööd kogu projekteerimise ning ehitamise vältel.

Näide, milliste vastutavate isikute koosmõju ja tegevused võiksid komplektina tagada kvaliteetse lõpptulemuse:

* tellija koostöös oma konsultandiga määratleb oma vajadused ja soovid ehitisele ning valib välja projekteerijad kes kõige paremini sobivad antud tööd tegema;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt projekteerimise protsessis – võtab osa koosolekutest, koos konsultandi ja projekteerijatega arutleb erinevate ehituslahenduste, materjalikasutuste, jms. teemadel;
* projekteerijate poolt koostatakse vajalikus mahus (meie hinnangul kindlasti tööprojekti staadiumile /eesti standardi EVS 811:2006 mõistes/ vastav, ka 2009.a. maist jõustunud ehitusseaduse redaktsioon sätestab ehitamiseks tööprojekti nõude) projektdokumentatsioon;
* tellija tellib projektile sõltumatu ekspertiisi;
* sõlmitakse korrektne, poolte kohustusi ja vastutust täpselt määratlev ehitusleping;
* projekteerija teeb ehitusprotsessi käigus autorijärelevalvet, kus vaadatakse, et ehitatakse projekteerija poolt planeeritult;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt ehitusprotsessis, puuduste või talle mittesobiva märkamisel informeerib sellest koheselt osapooli;
* töömaale tellitakse ja saabuvad projektijärgsed ehitustooted koos vajaliku dokumentatsiooniga (toote nõuetekohasuse dokumendid, paigaldusjuhised, toote omaduste kirjeldus, kasutukoha kirjeldus, jms.). Materjalide tootjad ja tarnijad vastutavad oma ehitustoodete eest ja esitavad sellekohased kinnitused;
* iga töölõiku teeb konkreetset tööd oskav töövõtja, kes omab selle töö tegemise õigusi ja professionaalset pädevust. Töömehi peab juhendama ja kontrollima vastutav tööde juht (objekti- või projektijuht, töödejuhataja, meister), kes kontrollib jooksvalt ehitusmeeste tehtud tööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid, samuti dokumenteerib ehitusprotsessi juba selle vahetul teostamisel. Ehitustööliste kontrollija peab viibima töömaal alati kui ehitustööd käivad ning tegelema jooksvalt ehitusega;
* peatöövõtja objektijuht korraldab ja kontrollib kõigi töövõtjate tööd üksikasjalikult, kuna viibib kogu objektil tööde teostamise aja platsil. Tema kontrollib muuhulgas ka materjalide kvaliteeti ja nõuetele vastavust, projektikohast ehitamist ja töö projektikohasust, õigeid töövõtteid, ohutustehnikat ja tööde lõpptulemuse nõuetele vastavust;
* objektijuhi tööd kontrollib peatöövõtja projektijuht. Projektijuht ja kvaliteedijuht võtavad (all)töövõtjatelt tööd vastu enne esitamist järgmistele instantsidele (tellija, omanikujärelevalve, ametkonnad), kontrollides muuhulgas ka projektile vastavust, nõuetele vastavust ,kvaliteeti ja töö dokumentatsiooni;
* peatöövõtja juhtimisel tehakse kõigi katmisele minevate töölõikude kohta kaetud tööde ülevaatus, millest antakse kõigile osalistele teada mõistliku aja võrra enne ülevaatuse toimumist. Tööd vaatab üle omanikujärelevalve ja nende nõuetele vastavuse puhul annab loa järgnevateks töödeks;
* kui ehituse käigus selgub, et projektis on mitmeti mõistmist või midagi jäänud ebaselgeks, siis tuleb juhiste saamiseks pöörduda projekteerija poole, mitte endal hakata koha peal välja nuputama lahendust. Tegelikult lahenduste välja mõtlemine ja projekti täiendamine ei ole ei ehitaja ega omanikujärelevalve ülesanne ega kohustus;
* omanikujärelevalve kontrollib jooksvalt tööde tehnilist teostust ja nö „kvaliteedi õiget suunda“. Samuti kontrollib ta materjalide projektile vastavust ja nende juhenditejärgset paigaldust, projektile vastavat ehitamist jne (vaata ka omanikujärelevalve).
* peatöövõtja projektijuht, olles eelnevalt kõik tööd ja dokumendid üle vaadanud ja enda poolt nõuetekohaseks ja kvaliteetseks tunnistanud, esitab töö heakskiitmiseks nõutavatele ametkondadele ja seejärel annab töö üle ehituse tellijale.

Kui kõik osalised suunavad kõik oma tegevused hea ja kvaliteetse resultaadi saavutamisele ja kogu protsessi vältel teevad õigeaegselt nende ülesandeks olevaid toiminguid, peaksid olema elimineeritud vead ning puudused ja tellija saab endale soovitud ehitise.

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

termograafia

2010-09-01T17:11:00.000+03:00

Energiaaudit , energiamärgis JA soojusaudit ( termograafia ). Kuritarvitamised on erinevus ? Autor: Viljar Puusepp ( Soojusaudit.ee )
Tihti tuntakse huvi meie Teenused VASTU JA küsitakse soojusauditi hinda . Lähemal uurimisel selgub , et mõeldakse termograafiat .

Termograafia ehk infrapuna fotodest aruanne näitab fotodel hoone soojalekkeid , külmasildu JA niiskeid alasid . Tsitaatides seni on Soojusaudit olnud vaid kaubamärk , siis on meil HEA meel ningeemaldatava vt ilus emakeelne Nimi erialakeelsele termograafia mõistele . Kasutame Seda edaspidi klientidega samas kontekstis .

Äratab kohta energiaaudit ?

Energiaaudit on põhjalik analüüsidokument , MIS kirjeldab hoone erinevate Süsteemide seisukorda Ning annab soovitusi renoveerimistööde järjekorra planeerimisel . Samuti Saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel . Kredex kompenseerib 50% energiaauditi maksumusest , kuid Mitte rohkem tsitaatides 10 000 krooni . Energiaaudit võib sisaldada dee termograafiat ehk soojusauditit . Enamasti tellitaksegi vaja Teenused Koos .

Äratab kohta energiamärgis ?

Energiamärgis näitab hoone energiaklassi ehk Soojus -ja elektrienergiale tehtavaid aastaseid kulutusi köetava Pinna ruutmeetri kohta Ninja . Energiamärgise taotlemine EI eelda soojusauditit EGA energiaauditit , kuid sageli tellitakse energiamärgis Koos energiaauditiga , kuna vajalike andmete kogumise Töö kohta siis Jubas Tehtud .

Viimasel ajal küsitakse energiamärgist üha rohkem . Alates 2009 AASTA jaanuarist kohta energiamärgis pooleldi kohustuslik . Vt tuleb tellida Kas KINNISVARA omaniku , OSTJA voi üürija soovil . Tsitaatides Keegi Ühistu liikmetest soovib hoone energiamärgist , siis tuleb korteriühistul vaata tellida kahe nädala jooksul .

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

2010-08-31T10:04:00.000+03:00

Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

Eesti ettevõtted ei oma tellimusi siseturul.

2010-08-28T10:23:00.000+03:00

Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.

Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.

Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.

Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.

Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.

Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.

Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.

Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.

Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.

Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.

Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.

Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.

Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.

Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.

Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.

Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.

Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).

Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.

Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.

«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.

Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.

Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»

Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.

Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.

Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.

Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.

Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.

Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.

Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.

Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.

Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.

Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!

Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.

Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.

Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.bigextracash.com/aft/3a54a35c/11110055.html

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Eesti majandus juulis.

2010-08-15T08:48:00.000+03:00

Juulis jätsid Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni keskpangad ajaloo madalaimal
tasemel olevad intressimäärad muutmata, kuna inflatsioon püsis
mõõdukatel tasemetel; seega ei olnud keskpankadel põhjust majanduste
taastumisse sekkuda. Tööstustoodang ja jaemüük kasvasid enamikes KIE
riikides. Eriti tugevad näitajad tulid Tšehhi Vabariigist, kus juuni
tööstustoodang kasvas eelmise kuuga võrreldes 6% (16,9% eelmise
aastaga sama perioodiga võrreldes) ja mai jaemüük tõusis kuuga 7,6%
(aastaga 3,1%).
Regiooni valuutad näitasid kuu jooksul peamiselt positiivseid tulemusi.
Tšehhi kroon ja Poola zlott tugevnesid euro suhtes vastavalt 3,9% ja 3,2%.
Märkimisväärne tugevnemine toimus, kuna investorid suurendasid oma
osalusi KIE-s naastes regiooni tugevamate majanduste varadesse. Ungari
forint oli IMF’i ja EU abipaketi edasiste maksete peatamise tõttu äärmiselt
volatiilne. Siiski õnnestus forintil kuu jooksul euro suhtes 0,5% tugevneda.
13. juulil sai Eesti ECOFIN’ilt eurotsooniga ühinemiseks lõpliku kinnituse
ning Eesti võtab euro kasutusele 2011.a 1. jaanuarist hetkel kehtiva
vahetuskursiga. Võib olla on see eurotsooni probleemidest hoolimata
Eesti majanduse jaoks selgelt positiivne sündmus?

ELiga liitumine kindlustab Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja
institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Integreerumisprotsess
alandab regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühildumise. Madalamad
riskitasemed koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad Uus Euroopa riikide
majandustel kasvada kiiremini võrreldes arenenud Euroopa riikidega.
Pikemas perspektiivis peaksid madalamalt baasilt ettevõtete käibed ja majapidamiste
sissetulekud kasvama tunduvalt kiiremini võrreldes Lääne- Euroopa riikidega. Suurimad
kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus,
jaekaubandus, ehitus jne. Kõik eelmainitud sektorite ettevõtted saavad kasu kohalikest
tarbijatest. Praegused ajalooliselt madalad hinnatasemed pakuvad pikaajalisele investorile
erakordset võimalust. Usun, et madalad hinnatasemed peegeldavad täielikult regiooni ja
maailma majandusega seotud riske. Mitmetes regiooni riikides on kodumaine
institutsionaalne inverbaas (pensionifondid ja avatud aktsiafondid) alles tekkimisel.
Tulevikus hakkavad nemad mängima üha tähtsamat rolli kohalikel aktsiaturgudel.
Kohalike aktsiaturgude ebaefektiivsuse tõttu leidub just väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete hulgas palju võimalusi. Keskmiselt kauplevad regiooni väikeettevõtted
madalamatel hinnatasemetel võrreldes arenenud maailma sama sektori ettevõtetega ning
näitavad tugevamat kasumikasvu.

Eesti tööpuudus on endiselt väga kõrge ja selle langus on küllaltki aeglane.Sellepärast ka sise-
nõudlus on Eestis väga madal.Ostame ja tarbime küllaltki vähe.Vaatamata sellele,et meie eksport ja
tööstus kasvatavad tootlikkust,uusi töökohti see ei loo.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Kõige olulisem on kindel töökoht

2010-06-27T08:20:00.000+03:00

25 maa elanike hinnangute alusel arvutatud keskmisest kauem töötamiseks Valmis olevate
Ida -ja Lõuna- Õigus maade elanike hoiakutevahelised erinevused olid Marksa suuremad
võrreldes madalamal paiknevate jõukamate ühiskondade suhteliselt homogeensete
hoiakutega .
Kokkuvõtvalt võib täheldada , et kõrge Õigus Keskmine kohta tingitud eelkõige idaeurooplaste ,
sealhulgas dee eestlaste valmidusest pühendada heaoluühiskondade liikmetest rohkem aega
nädalas töötamisele . Ule kaheksatunniste viiepäevase töönädala eelistajate väiksesse Juhatus määrab
jäävad dee Türgi, Ning " Vana Õigus " vaeseim Riik Portugal Mille sisemajanduse koguprodukt
EI jäänud 2004 aastal enam Eestile oluliselt alla .
Kõige olulisemaks kriteeriumiks Töö valikul hinnati enamuses võrdluseks valitud maades
kindlat töökohta . Vaid Rootsis , Taanis JA Hollandis hinnati Seda madalamalt võimalusest OMA
algatusvõimele rakendust Leida . Enamuses maades hinnati teistest teguritest Váhom oluliseks
tööga kaasnevaid väljavaateid edutamiseks . Lisaks enamusi väärtusi teistest maadest
kõrgemalt tähtsustanud kreeklastele hinnati Seda peaaegu samaoluliseks dee poolakate JA
sloveenide poolt . Veidi Váhom tähtsaks kriteeriumiks peeti Seda Ungaris , Tšehhis JA Eestis.
Veelgi Váhom oluliseks kriteeriumiks töövalikul Oli edutamine soomlaste , hoolandlaste JA
rootslaste Ning eriti enamust väärtusi teiste maade elanikest madalamalt hinnanud taanlaste
mered.
VÄGA oluliseks teguriks peeti töövalikul dee selle EEST makstavat palka . Kindla töökoha
tagamise järel Oli näha teiseks kriteeriumiks Kreeka järel mitmetes Ida- Õigus riikides . Prioritee
Poolas , Ungaris , tsitaatides dee Sloveenias Eestis JA Tšehhis Oli selle Teguri Keskmine väärtus ule 4,
valesti osundab , et näha tegemist on tähtsa JA VÄGA tähtsa kriteeriumi vahele mahtuvate
hinnangutega . Sissetulekuid peeti Töö valikul Marksa vähemtähtsamateks teguriteks
Skandinaavia -ja Lääne- Õigus maades : Rootsis , Soomes , Taanis JA Hollandis . Teistest
töövalikukriteeriumitest tähtsamaks peeti initsiatiivi rakendamisvõimalusi Rootsis , Taanis JA
Hollandis . Maadevahelised erinevused initsiatiivi väärtustamises olid oluliselt väiksemad tsitaatides
teiste töövaliku kriteeriumite puhul . Kõiki tööväärtusi teiste maade elanikest kõrgemalt
hinnanud kreeklased väärtustasid initsiatiivi kasutamise võimalusi vahend samuti kõrgelt , kuid
võrreldes teiste teguritega siiski madalalt . Tööalaste JA perekondlike kohustuste
kombineerimist hindasid teistest maadest olulisemaks eelkõige lõunapoolsemad katoliiklikud
JA õigeusklikud ühiskonnad : lisaks Kreekale dee Ungari , Sloveenia , Poola . Soomlastele ,
eestlastele JA taanlastele AGA dee hollandlastele polnud näha enam prioritee oluliseks
töövalikukriteeriumiks . Eestisiseselt hindasid venekeelsed inimesed ankeedi english täita
eelistanud elanikest kõrgemalt palka JA karjäärivõimalusi .
Järgneb

kirjastaja :

http://www.esten.ee/

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

teiste aitamisest

2010-06-18T14:43:00.001+03:00

Tööaja ja nädalase tööintensiivsuse vähendamine on maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul üks paremaid viise, millega inimese tööstressi vähendada ja sellega ka eluiga ja tervelt elatud aastate hulka pikendada.

Roe ja Ester (1999) Tilburgi ülikooli tööjõu uurimise instituudist toonitavad, et empiiriliselt
kõige rohkem uuritud väärtuste valdkonnaks on tööga seonduvad teemad, sest kaasaegses
tööstusühiskonnas on tööl võtmeroll ühiskonnaliikme elus mitte ainult sissetulekute esmase
allikana, vaid ka sotsiaalse staatuse, tarbimisharjumuste, tervise ja perekonnaelu kujundajana.
Tööväärtused ei juhi meid mitte ainult erinevates töösituatsioonides, vaid neil on ka tähtis
koht elukutsevalikul ja töörahulolus. Tööväärtuste mõistetakse nii teatud töösituatsioonis
saavutatud väljundile omistatud olulisust, kui ka erinevaid sotsiaalselt ihaldatud töökäitumise
viise. Tööväärtused on olulisteks töössesuhtumise indikaatoriteks.
Töö sotsiaalpsühholoogilisi aspekte käsitlevaid uuringuid on põhjalikult analüüsinud
Mortimer ja Lorence (1995), kes liigitavad empiirilistes uurimustes käsitletud väärtusi
erinevatest motiveerivatest väljunditest ehk hüvedest lähtuvate kahe- või kolmeosaliste
struktuuri kaudu. Kolmese jaotuse puhul võib rääkida esmalt töö sooritamisega kaasnevatest
loomuomastest hüvedest, mida iseloomustavad tööülesannete sooritamisega
kaasnevad eneseaktualisatsiooni võimalused, väljendades avatust muutustele, autonoomsuse
taotlust, initsiatiivi kasutamist, loomingulisust. Teise grupi moodustavad inimestele
orienteeritud, suhetega seonduvad hüved, mis peegeldavad orienteeritust suhetele, soovi
toetada ühiskonda tulenevad kas inimestega töötamisest või teiste aitamisest. Kolmandasse
gruppi kuuluvate individuaalseid sihte ja organisatsiooni eesmärke kombineerivate
turvatunnet ja ainelisi väärtusi koondavate hüvedeni (näiteks kasutada initsiatiivi, huvitav
loominguline töö, kasutada oma võimeid) jõuab töötaja oma tegevuse eest saadavate töö ja
sissetulekute kindlust väljendavate tasude (nt sissetulek, karjäärivõimalused, turvalisus ja
prestiiž) kaudu. Tööväärtused on liigitatud ka kahefaktorilisse mudelisse, mis koosneb
loomuomaseid ehk individuaalseid eesmärke ja organisatsiooni huvisid kombineerivaid
hüvesid ning tööväliseid ehk töö sooritamise eest saadavaid isiklikke eesmärke väljendavaid
hüvesid eristavatest dimensioonidest.
Järgneb.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Kuhu kadusid Eesti töökohad?

2010-05-02T15:46:00.002+03:00

Eesti rahandus on euroliidu riikidega võrreldes praegu heas korras, kuigi rohkem kui saja tuhande inimese töötuks jäämise hinnaga.Euro kasutuselevõtu kriteeriumide täitmise nimel tehtud eelarvekärped on toonud Eestile vähemalt 30-40 000 täiendavat töökohakaotust, arvab Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljan.
Igaks juhuks valitsuse ettepanekul tõusis hiljuti pensioniiga alates 2017 aastast. Sellega valitsejad suutsid veenda Euroopa Liitu , et Eesti liigub kindlalt eelarvepuudujäägi kahanemise suunas.Mis siis,et rahvas ei olnud pensioniea tõstmisega nõus -valitsejatel on vaja saada hääli järgmistel parlamendi valimistel,sest euro tulek sillutab teed Ansipi uuele valimisvõidule..Nii et Eesti eurotsooniga liitumine saab olema pigem poliitiline kui majanduslik mäng.
Kuid euros tunda kriisi hõngu.
Üleilmne finantskrahh tabas maailma juba oktoobris 2008. Kreekas saadi kriisi tõsidusest aga aimu alles aasta hiljem – sinnamaani esitati statistika pähe arve, mis ilustasid tegelikkust kaks kuni kolm korda. Ja siis on riik äkitselt avastanud, et ennustatud 3,7 protsendi asemel istutakse 12,7-protsendises eelarveaugus. Eksporditurgude kahanemise järel tabas Kreekat ka langus turismisektoris, mis viis majanduse esimest korda pärast 1993. aastat kriisi. Tööpuudus hakkas jõudsalt kasvama
Mainekas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor’s alandas Kreeka võlakirjade reitingu „rämpsu“ tasemele ning vähendas Portugali reitingut kahe punkti võrra.
Kreeka on esimene eurotsooni liige kelle võlakirjad on „rämpsuks“ hinnatud. Lühidalt öeldes tähendab madal reiting seda, et konkreetsesse riiki on riskantne investoritel raha paigutada.
Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et jõudsid IMFi ja Euroopa Liiduga päästepaketi ja kärbete osas kokkuleppele ning kutsus riigi elanikke üles suurte ohvritega leppima.
Papandreou juhitav Kreeka valitsus peaks täna päevapeale teatama kuni 2012. aastani toimuvatest suuremahulistest kulude kärbetest, vahendab AP. Selle eest aidatakse suure võlakoormaga maadlevat riiki 120 miljardi euroga.
Papandreou sõnul puudutavad kärped avaliku sektori palkasid ning pensione, kuid mitte erasektorit. Samuti ootab ees tarbimismaksude tõus, kaitse- ning tervishoiukulutuste vähendamine. Kreeka valitsus esitab parlamendile spetsiaalse erakorralise seaduspaketi, mille viimane peaks vastu võtma reedeks.
Papandreou kutsus kaasmaalasi teleesinemises üles mõistlikkusele ning suurtele ohvritele, vältimaks katastroofi.
Eurotsooni rahandusministrid kogunevad täna erakorralisele koosolekule ning peaksid seal Euroopa Liidu osaluse abipaketis ka kinnitama.
Kreeka ametiühingud kavandavad kolmapäevaks uute kärbete vastu suunatud üldstreiki.(postimees,02.05.2010.)

Praegu probleemide küüsis vaevleva euroala tulevik sõltub Reiljani sõnul sellest, mis majanduses juhtuma hakkab. «Euroala tore hea ilma süsteem,» lausus ta. «Kui majanduses hakkab paremini minema, siis võib väga vabalt juhtuda, et suudetakse vastuolud ületada, probleemid lahendada ning edasi minna. Aga kui majanduses läheb edasi halvasti, /.../, siis probleemid kujunevad suureks ja me ei tea, mis sellest asjast välja tuleb.»
ELi probleem seisneb selles, et täitmaks kõiki neid võetud kohustusi, peaks EL olema tõepoolest Euroopa Ühendriigid või Euroopa Nõukogude Liit,» lausus Reiljan.
Tundub,et Kreekas toimunu tõttu ei taheta eurot Eestile anda.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

https://swom.com/?r=59114

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud.

2010-04-22T09:11:00.000+03:00

Igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse.
Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid majanduse turgutamiseks.Riigi majanduse ebastabiilsuse põhjus ei peitu ainult üleilmse majanduskriisi taga.Suure,negatiivse "panuse" taga on ka Eesti riigi väärad poliitilised otsused.Praegu jääb mulje,et Eesti valitsus eriti ei pinguta majanduse turgutamisega ning loodab et kõik laabub iseenesest.Selline imelik suhtumine oma riigi majandusarengu küsimustesse on seotud peaministri omapärase mõtteviisiga majandusküsimustes.
Ansip on väga vastuoluline figuur.Talle on raske leida ühist iseloomustust.Tema on teinud nii õigeid kui ka valesid otsuseid.Ta on taandanud makse buumi ajal-mitmes riigis see on suur kuritegu.
Turu-uuringute ASi läbiviidud mahukas küsitlus valitsusliikmete töö hinnangust rahva seas näitab, et võimuloleval kabinetil on õnnestunud endast vähemalt keskmine mulje jätta.
Peaminister Andrus Ansip on küsitluse järgi selgelt vastuoluline poliitik. 35 protsenti hindajaist panid tema tööle viiepallisüsteemis kas «5» või «4», 27 protsenti andsid koolipoisi «3» ning 35 protsenti pidasid Ansipi tööd halvaks: «2» või «1».
Ansip on ise tunnistanud, et eksis Eesti majandusliku olukorra hindamisel, kuid artiklites kaevamine toob välja tänastes oludes ikka päris põnevaid pärle. Septembris 2005 leidis Ansip näiteks, et tollel hetkel Töötukassas asunud 1,7 miljardit krooni ei lähe mitte kunagi vaja. Ta lisas:
"Selleks, et see summa aastaga ära kulutada, peaks tööpuudus Eestis olema nii suur, et meil ei oleks seda riiki enam." (EPL, 22.09.05).
Kindlasti ei osanud Eestis keegi uskuda, et vaid mõne aasta pärast läheb kogu raha vaja, kuid see juhtum heidab siiski pisut valgust Ansipi iseloomule. Sel hetkel on näha, et ta on enesekindel, ei usu, et kunagi midagi võiks viltu minna ning usaldab oma kõhutunnet piisavalt, et selle põhjal suure mõjuga avaldusi teha.2007. aasta valimiste lävel peaminister lausa praalis heatujuliselt ning lubas julgelt pensione tõsta:
"Mis me keerutame, Aivar Sõerd tegelikult teab, et sotsiaalmaksu laekumine saab prognoosi kohaselt olema piisav, et katta ära pensionitõus sel aastal," ütles Ansip. "Ah, nimetage siis mind lobisejaks." (EPL, 15.03.07).
Samal ajal lubas peaminister kokku ka konservatiivset eelarvepoliitikat ning samas anti heldelt raha kõikvõimalikeks kulutusteks, mis juba iseenesest on selgelt oksümoorsed positsioonid.
Kui nüüd keegi peab Ansipi meelemuutusi tarkuse ja õppimisvõime tunnuseks, siis suhtumises majanduskasvu ei paista need omadused liiga teravalt silma. Ilmneb hoopis jäikus ja soovimatus mõista tegelikku olukorda.Samas, 2008. aasta aprillis leidis Ansip, et negatiivseks lisaeelarveks ehk siis defitsiiti vältivaks sammuks pole põhjust.Pööre hakkas tulema alles 2008 aasta lõpus, kus isegi Ansip oli sunnitud tunnistama kulude kärpimisvajadust.Järgmise aasta lõpus teatas peaminister aga juba, et "kriis ja rasked ajad on Eestisse jõudnud" ning mais 2009. tunnistas ta juba ilmselget: "ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha."Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei osanud ta tõesti sellise ulatusega kriisi ette näha, kuid seda ei osanud ka enamus maailma juhtivatest riikidest. „Mina ei osanud sellise ulatuse, sellise sügavusega finantskriisi ette näha,“ tunnistas Ansip ning selgitas ka, mida oleks tagasi vaadates tulnud teisiti teha. Peaministri sõnul oleks pidanud reserve veelgi suuremas ulatuses koguma ning samuti oleks tulnud jääda konservatiivseks ning mitte tõstma sellises ulatuses avaliku sektori palku. (EPL, 13.05.09).
Peaministril on kombeks esineda informeeritud isikuna ning talle meeldib rääkida asjadest, mille kohta tal on ilmselgelt ainult mingi memo, kui sedagi. Samuti pole tal paljudest teemadest kuigi palju isiklikke ja tänapäevaseid teadmisi. Üritades täie veenvuse ning ilma viitamiseta "tark" olla, juhtuvadki paljud apsakad, mida hiljem tuleb siluda. Puudutagu see siis omavalitsuste laenukoormat või seda summat, mida Töötukassa tegelikult töötutele maksab (Ansip arvas, et 15 000 krooni töötu kohta, Töötukassa andmetel saab kaks kolmandikku neist alla 6000 krooni). Selliste möödapanekute dokumenteerimist ei võtnud ma siiski eraldi eesmärgiks, kuid on selge, et neil on oma roll peaministri maine kujunemisel.Ülalpool väljatoodud näidete põhjal võime ilmselt öelda ka seda, et kui Ansip oleks suutnud Rahandusministeeriumi suunal paremini koostööd teha, kui ta poleks elanud täielikus majanduslanguse eituses 2008. aasta hiliste kuudeni, kui tema valitsus ei oleks teinud sedavõrd optimistlikke eelarveid uskudes, et kõik hea jätkub, oleks meie väljavaade ka täna parem. Nagu ka siis, kui Ansipi valitsus poleks ellu viinud 2009. aasta pensionitõusu.Praegu Ansip on järjepidevalt käitunud nii,et selgelt võib aru saada - ta tahab jääda peaministriks ka edaspidi,vähemalt veel viis aastat.Kuid elu peab siiski reformierakonna poolt läbiviidavat poliitikat mitte sobivaks Eesti riigi edaspidiseks arenguks,see tuleks kardinaalselt muuta.
Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud ,kellest mõned näevad Ühtset Eestit.Ootus ühiskonnas uue jõu järele on täiesti olemas.Ühtse Eesti poliitjõuks muutumises on potentsiaal täitsa olemas.
Ühtne Eesti juhib tähelepanu ebademokraatlikule,ebaausale ja ebaviisakale elemendile poliitikas ja sellist meeldetuletust on meil kõigil vaja.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

https://swom.com/?r=59114

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Kodu müügist saadud tulu maksuregulatsioon jääb muutmata

2010-04-10T16:33:00.000+03:00

Kuigi rahandusministeerium valmistas eelmisel aastal koos muude tulumaksuseaduse täiendustega ette eluaseme müügitulu maksustamise muudatused, on riik nüüdseks sellest plaanist loobunud.
Valitsus arutas tulumaksuseaduse plaanitavaid muudatusi märtsi keskel.
Muudatustega on plaanis näiteks kaotada ebavõrdsus residentide ja mitteresidentide tulu maksustamisel, muuta aktsiaoptsioonide maksustamist ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmise ja pärandamisega seotud maksuküsimusi.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman ütles BNS-ile, et eluaseme müügitulu maksustamist puudutavad sätted jäid valitsusse arutamiseks läinud tulumaksuseaduse muutmise eelnõust välja.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles teisipäeval BNS-ile, et eluaseme müügitulu maksustamise regulatsiooni muudatus oli ametkondlik plaan, mille pole kunagi olnud Reformierakonna toetust.

Möödunud aasta augustis kirjeldas rahandusministeerium oma pressiteates eluaseme müügist teenitud tulu maksustamisel kavandatavat sisulist muudatust.

"Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) soovitust järgides kehtestatakse maksusoodustuse saamiseks periood, mille jooksul tuleb korterit või maja elukohana kasutada. Elukoha määratlemisel soodustuse rakendamiseks võetakse edaspidi aluseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed," selgitas ministeerium toonases pressiteates.
Tulumaksuseaduse praeguse regulatsiooni kohaselt ei tule eluaseme müügilt teenitud tulult maksu maksta, kui müüdud eluase oli müüja alaliseks või peamiseks elukohaks. Ajalist piirangut maksusoodustuse saamiseks praegune seadus ette ei näe.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.sfi4.com/11032706/FREE

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.

2010-03-29T08:52:00.000+03:00

Nii mõnigi maailma riik on seoses majandussurutisega on ettevõtnud tõsiseid abinõusid,et päästa oma maa ja rahva järjest halvenevast olukorrast.Kuid on ka selliseid riike s.h. ka Eesti,kes on sellise päästeoperatsiooni ei olegi ettevõtnud,lootes,et küll majandus ja suurriigid panevad nende eest asja käima ja seda vajalikus suunas.
Hiina eksport koges suurt langust juba 2008 aasta lõpus .Sellepärast kohe tõusis päevakorda majanduse pehme maandamine. Nii teatas Hiina valitsus 10. novembril 2008.a. massiivsest majanduse toetamise paketist. Selle järgi kulutab riik järgneva kahe aasta jooksul majanduse elavdamiseks umbes 570 miljardit dollarit ehk summa, mis võrdub ca 14,5 protsendiga Hiina SKP-st. Tõsi küll, osalt sisaldab see plaan juba varem välja kuulutatud investeeringuid, aga suur on ta sellegipoolest. Et infrastruktuuri tehtavate investeeringute ettevalmistamine võtab aega, hakkas paketi mõju avalduma alles 2009. aasta teises pooles. Vältimaks rasket maandumist enne seda, langetas Hiina keskpank 26. novembrist oma keskset intressimäära 5,58 protsendilt 4,52 protsendile.Hiina eksport pöördus uuesti kasvule alles detsembrikuus 2009. Aastalõpu elavnemisest hoolimata kahanes eksport 2008 aastaga võrreldes 16 protsenti. Tänu algatatud laiaulatuslikule abipaketile möödunud aastal kasvas Hiina majandus 8,7 protsenti, mis ületas paljude, sealhulgas ka Hiina valituse ootused. Hiina abipakett osutus eriti efektiivseks. Valitsus lisas avalikke investeeringuid ning samal ajal suurendasid Hiina pangad tuntavalt laenuväljastamist. Hiina majandusse pumbati lisa raha ning arvukad infrastruktuuri arendushanked tõstsid majanduse aktiivsust.
Lisaks sellele, et Hiinas on investeeritud tööstusesse ja infrastruktuuri arengusse on hiinlasi ka õhutatud tarbimisele. Maksusoodustused ja otsesed toetused on kasvatanud jaemüüki eeskätt koduelektroonika ja sõidukite osas. Möödunud aastal müüdi Hiinas esmakordselt rohkem autosid, kui Ameerika Ühendriikides.
Hiinas on tarbijate usaldus olnud selgelt tugevam, kui mujal riikides. Kiire majanduskasvu on teinud võimalikuks just abipakett, millega mindi tõrjuma rahvusvahelise majanduskriisi mõjusid.
Hiina möödunud aasta majanduskasvu baseeruvat eeskätt abipaketile. Suurem osa sellest rahast ei pärine siiski riigi taskust vaid Hiina pankadest. Pangad väljastasid möödunud aastal uusi laene rekordiliselt 9,6 biljonit jüaani ehk 980 miljardit eurot.
Pankade laenuandmise suurus üllatav. See ületas ka Hiina valituse eesmärgi. Uusi laene anti möödunud aastal plaanitust kaks korda rohkem.
Möödunud aasta oligi Hiinas erandlik, kuna majanduskasv rajanes ekspordi asemel kodumaisele tarbimisele. Mõned hindajad on viimaste aastate põhjal öelnud, et ehk Hiina majandus ei olegi muust maailmast nii sõltuv. Minu arvates on see vale järeldus. Statistika kohaselt ekspordi langus viis sisemajanduse kogutoodangukasvust ligi neli protsenti. Majanduskasvu hoidis üleval vaid kodumaise tarbimise kasv.

2010.a.langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt viis protsenti, mis on kõige suurem langus pärast Teist maailmasõda. Viieprotsendiline langus ei olnud siiski suur üllatus suure ekspordilanguse käes kannatavale Saksamaale.
Majandusteadlased ootasid 4,8 protsendilist sisemajanduse koguprodukti langust.
Saksamaa sisetarbimine suutis 2009. aastal näidata isegi imepisikest, 0,4 protsendipunkti suurust kasvu. See on siis rahahulk, mille riigi elanikud kulutasid iga päev mitmesuguste tarvilike ja ebatarvilike asjade peale.
Esimese pankade elustamise abipaketi koostas Saksa valitsus USA suurpanga Lehman Brothersi kukkumise järel 2008. aasta oktoobris.
See on kiiduväärt, et Saksa valitsus ja parlament suutsid erakordselt lühikese ajaga vastu võtta nii mahuka otsuse. Saksamaa pakub praegu pankadele 400 miljardi euro eest garantiisid, 80 miljardit eurot on valmis, et teha rahasüste pankade omakapitali.
Lehman Brothersi krahhi aasta novembrikuus sai Saksamaa valmis esimese abipaketi – 32 miljardit eurot maksusoodustusi mulluseks ja tänavuseks aastaks. Kaks kuud hiljem käis valitsus välja veel ühe abipaketi – 62 miljardit eurot.
Kolmas abipakett on tulemas, seda ei nimetata ametlikult enam küll majanduse stimuleerimiseks, vaid kasvu kiirendamiseks. Selle maht on kuus miljardit eurot.
Abipakettide raha eest on ettevõtted ja eraisikud saanud ajutisi maksusoodustusi, samuti on tehtud kulutusi avalike ehitiste tellimiseks ning hoitud inimesi Kurzarbeit-programmi raames lühendatud ajaga tööl. Ainuüksi nimetatud programm neelab kahe aastaga keskvalitsuse kassast kuus miljardit eurot. Ühe töökoha kulu on riigile kuus 590 eurot.
Mullu mais töötas Kurzarbeit-programmi toel Saksamaal 1,5 miljonit inimest, mullu detsembris 800 000. Kulutusi on valitsus valmi tegema selle aasta lõpuni.
Kurzarbeit tähendab inimesele seda, et ta töötab lühendatud tööpäevaga ja saab selle eest vähem palka, valitsus hüvitab tööandjale aga sellise inimese palgal hoidmise sotsiaalmaksukulu.
Saksamaa valitsusametnikud on väga uhked selle üle, et nii on õnnestunud tööpuuduse kasvu riigis ohjeldada.
Peale selle Saksamaal on olemas ettevõtete laenude garanteerimise ja ka laenude andmise programm, mille maht on 115 miljardit eurot. Tegelikult on sealt raha jagatud umbes 11 miljardi euro jagu. Aga valitsus usub, et riiklike laenude ja garantiidega on suudetud alles hoida üle miljoni töökoha.
Kõige tähtsam on valitusametnikele aga hoida rahva usaldust. See on hästi õnnestunud, sest nagu öeldud, tarbimine isegi kasvas Saksamaal mullu pisut, kuigi kriis räsis kõiki tööstusharusid.
Ees ootavad keerulised ajad, mil tuleb taas hakata kulutusi kärpima.Midagi tuleb teha ja see on valus. Aga mida teha ja kui valus see kõik kokku ikkagi olema saab?
Ning lõpetuseks: kui Saksamaa ja ka teised Euroopa riigid võtavad tõsiselt kohustust hoida eelarve lähiaastail tasakaalus, siis jääb majanduskasv kiduma veel vähemalt kümneks aastaks.
Võib-olla aga veelgi pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et Euroopa suurim majandus Saksamaa on eksportiv riik. Teised Euroopa maad on aga üliolulised Saksa toodangu tarbijad. Pole eksporti, pole ka majanduskasvu. Kui ühel päeval Saksa kaupu enam välismaal ei osteta, siis pole neid ka kellelegi toota.
Selleks ja järgmiseks aastaks ootavad Saksa valitsuse analüütikud vähem kui kaheportsendilist majanduskasvu. Kaks protsenti on aga see piir, mille ületamisel võiks tööpuudus taas vähenema hakata.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.Pole eriti midagi kuulda ka Eesti valitsuse kriisiabi meetmetest, majanduse turgutamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Minu arvates Eesti valitsus peab tegema kõik, et veel tänavu saavutada 4-5 protsendiline majanduskasv.Vastasel juhul jääb meie riik järjest vaesemaks ning inimesed hakkavad siit põgenema.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://www.income-web.com/?a_aid=4bac4f455fdbd

http://www.facebook.com/profile.php?id=100000180305406

Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.

2010-03-24T07:38:00.000+02:00

21.03.2010.a. Postimehes Sampo Soome elukindlustusettevõtte Mandatum Life asepresidendi Janne Saarikko arvates investorite usaldus Eesti vastu majanduskriisi ajal ei kadunud mitte hetkekski.

Saarikko ütles, et Eesti kui terviku toimetulek majanduskriisiga on olnud väga hea.

Investorite seisukohast on Saarikko sõnul paljud asjad Eestis erakordselt hästi.

Selline jutt paneb imestama.Sest kui Eesti majandus 2009.a. oli maailma ulatuses tagant viiendal kohal - kohti kokku oli 215,siis Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.

Seda enam ,et Eesti Konjunktuuri instituudi andmetel Eesti majandusolukord detsembris 2009.a. oli halb.Eesti majandusarengu seis 2009.a. neljandas kvartalis oli negatiivne –SKP reaalkasv oli miinus kaheksa protsenti.

Investeeringute olukord ja eratarbimine Eestis oli samuti väga halb.

Muidugi viimastel kuudel majanduses on üha uusi märke sellest,et majandus on kuigipalju kohanenud kokkutõmbunud välis – ja sisenõudlusega ja viinud läbi mõningad korrektiivid.Kuid kõigest sellest ei piisa.Eriti halb on Eestis üha kasvav tööpuudus.18.03.2010.a. registreeritud töötuid kokku oli 95119,mis teeb kogu tööjõust 14.6%.Viimase nädalaga töötute hulka lisandus 2174 inimest.
Majandusarengu piduriteks jäävad ka eelseisval perioodil nõudluse vähesus ja kõrge tööpuudus.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/
http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html
http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://swom.com/?r=59114
http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus langeb,uusi töökohti ei tule

2010-03-15T15:45:00.001+02:00

Eesti kinnisvaraturul oli veebruaris ost-müük aktiivsem

Eesti kinnisvaraturul toimus ostu-müügitehinguid möödunud kuul maa-ameti esialgsetel andmetel 2121, mullu samal ajal oli tehinguid 1898 ja tänavu jaanuaris 1701.

Veebruari tehingute kogupind oli 5962 hektarit, mullu veebruaris oli see 5605 ja tänavu jaanuaris 5506 hektarit. Enamiku veebruari tehingutega haaratud kogupinnast ehk 2093 hektarit asub Saaremaal. Saaremaal veebruaris tehtud 290 tehingut ületas arvult vaid Harjumaa 851 tehinguga.

Koguväärtuselt oli Saaremaa tehingute summa ligi 40 miljonit krooni. 21,6 miljonit krooni sellest oli 209 riigile kuuluva maatüki müümise summa.

Kõigi veebruaris Eestis toimunud kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli 1,25 miljardit krooni, sellest 67 protsenti (839 miljonit krooni) pärines Harjumaa tehingutest.

Mullu veebruaris oli kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus 2,13 miljardit krooni. Harjumaa osa oli tehingute koguväärtusest toona 944 miljonit krooni. Mullu veebruaris oli Lääne-Virumaa tehingute koguväärtus erakordselt kõrge - 600 miljonit krooni.

Tänavu jaanuaris oli tehingute koguväärtus Eestis 1,1 miljardit krooni, sellest 74 protsenti ehk 818 miljonit krooni pärines Harjumaa kinnisvara ostu-müügitehingute käibest.

Kinnisvara Pindi Indeks langes veebruaris 1,2%, andes linnade korterite tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 10 632,5 krooni ruutmeetri kohta. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 10 762,5 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks langenud kokku 51,4 %. Võrreldes madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks siiski 8,8 protsendi võrra kõrgemal.
Kui jaanuaris tehti Eesti 17 suuremas linnas 560 korteriomandi tehingut, siis veebruaris tõusis see 710 tehingule.
Toome siinkohal välja ka mõned võtmenumbrid - Tallinnas muutusid korteriomandite hinnad veebruaris +1,2%, Tartus +10,1, Narvas -2,1%, Pärnus +6% ning Kohtla-Järvel +27,8%.

Eesti majanduses tervikuna jätkuvalt on masendav olukord.Me ei suuda luua ressursimahukat tootmist ning süsteem meelitab vaid odavat allhanget Eestisse,sellepärast on meie majandusruum määratud tegelema järjest algelisemate tegevustega, millelt teenitav lisaväärtus või väärtusetus mõistab meid püsivasse sõltlase seisundisse.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Mida on Eesti valitsus teinud, et vähendada majanduskriisiga kaasneva pikaaegsete töötute arvu kasvu?

2010-03-08T05:42:00.000+02:00

Balti riigid kuuluvad Eli vaesemate hulka.Eurostaati andmetel oli Läti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 2007.aastal 55.7% Eli keskmisest.Leedu sama näitaja oli 59.3% ja Eesti 68.8%.Nende näitajate poolest kuuluvad Balti riigid aga Euroopa Liidu vaesemate piirkondade hulka,kus SKT inimese kohta jääb alla 75 protsenti keskmisest.

Suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalastest.
Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Suhtelises vaesuses elas 2007. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis 2006. aastaga võrreldes 860 krooni.

Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus vähenes 0,5 protsendipunkti. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek erines viis korda. Euroopas oli Eestist ebavõrdsem sissetulekujaotus Lätis, Leedus, Poolas, Suurbritannias, Portugalis ja Kreekas ning Eestiga sarnane ebavõrdsuse tase Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.

Sissetulekud suurenesid 2007. aastal kogu elanikkonnal. Enim suurenes sissetulek väiksema ja keskmise sissetulekuga elanikkonna kvintiilides — esimeses, teises ja kolmandas — ligi veerandi võrra. Viiendas kvintiilis, kuhu kuulub rikkaim elanikkond, suurenes sissetulek 13%. Sissetulekute jaotus ühiskonnas püsis aga sarnane eelnenud aastatele ehk sõltumata hõiveseisundist, vanusest ja soost, ei toimunud märkimisväärset liikumist ühest kvintiilist teise. Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad (sellistes leibkondades on suhtelist vaesust 4%) ja vaeseimateks lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl. Viimases suurenes vaesus aastaga veel kolm protsendipunkti ja tõusis 87%-ni.

Sissetulekuerinevuste vähenemise tõttu vähenes ebavõrdsus veidi eestlaste ja mitte-eestlaste ning linlaste ja maainimeste vahel. Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.

Põhja-Eestis oli rikkamate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — 55% elanikest kuulusid neljandasse või viiendasse kvintiili. Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) oli enamik inimesi vaesed — ligi 60% elanikest kuulus esimesse või teise sissetulekukvintiili. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus. Linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, maal olid vaesemad inimesed enamuses. Elukoha järgi elanikkonna sisstulekutes 2006. aastaga võrreldes suuri muutusi ei toimunud.

Kuigi suhteline vaesus vaatamata majanduskasvule ei vähenenud, tõusis 2008. aastal elanike subjektiivne hinnang oma tervisele, elamistingimustele ning arstiabi kättesaadavusele. Positiivsete hinnangute osatähtsuse paariprotsendine tõus ei sõltunud elanike sissetulekurühmast, elukohast ega hõivestaatusest.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohtud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest Eesti riigi juhid oma kõnedes kahjuks ei räägi.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/
http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html
http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif
http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis
http://blogi.ee/ehitusekspert
http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma?

2010-03-04T07:37:00.000+02:00

Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma? Mis juhtub, kui see ei taastu? Euroopa majandusseisaku jätkumine tähendab muude riskide seas ka ohtu Eesti majanduse välistasakaalule. Eelmise aasta viimaste kuude maksulaekumised olid prognoositust mõnevõrra suuremad ja seetõttu jäi eelarvedefitsiit Eesti Panga hinnangul eelmisel aastal kindlalt alla 3% SKPst. Valitsuse lähiaastate põhiülesanne on viia eelarve ülejääki ja taastada reservid Jooksevkonto puudujääk on küll tavainimesele raskesti hoomatav, kuid majandusanalüütikuid paneb selle suurus endiselt muretsema. Lihtsustatult tähendab jooksevkonto defitsiit seda, et Eesti majanduses tervikuna kulutatakse raha märksa rohkem kui teenitakse. Majanduses osalejad teevad oma kulutusi (olgu selleks siis investeeringud või tarbimine) välisraha kasutades.

Praeguse jooksevkonto defitsiidi üheks oluliseks põhjuseks võib pidada just maailmamajanduse (s.h Euroopa Liidu) oodatust aeglasemat arengut. Ühelt poolt ei ole Eesti toodete väljavedu kasvanud oodatud tempos ning seetõttu tulud sellest ei ole piisavalt kiiresti kasvanud. Teiselt poolt tähendab Euroopa aeglane majanduskasv seda, et intressimäärad Euroopas, mis määravad raha hinda ka Eestis, on ääretult madalad. Madalad intressid ei soodusta kuidagi säästmist, vaid ahvatlevad raha juurde laenama, et saaks rohkem kulutada. Samuti oli suurema majanduskasvu ootus ilmselt sisse arvestatud juba tehtud investeerimisplaanidesse, mille tasuvuse aeg nüüd pikeneb. Kõik need tegurid on põhjustanud meie välistasakaalu halvenemist. Seega võib arvata, et kui Euroopa Liidu majanduskasv 2010. aastal ei taastu, ei pruugi ka välistasakaal paraneda.
Tegelikult nõustuvad enam-vähem kõik, et jooksevkonto defitsiit on Eesti-sugusele riigile täiesti normaalne nähtus. Küsimus on aga selles, et Eesti majandusse investeeritud raha tahetakse tulevikus ka tagasi saada. Paratamatult kerkib küsimus, kui suurt võlga Eesti majandus (erasektor) võib endale lubada, et me lõpuks raha tagasi makstes endal hinge kinni ei tõmbaks.
Jooksevkonto defitsiidi korral on äärmiselt oluline vältida usalduse kaotust Eesti majanduse suhtes (tänu millele toovad investorid raha Eestisse ja intressimäärad on nii madalad). Usaldust saab mõneti võrrelda naeriga, mis kasvas nii ilmatu suureks, et taat ja eit koos lapselapse ja koduloomadega ei jõudnud seda enne välja tõmmata, kui väike hiireke neile appi tuli. Selleks, et usaldus kaoks, on samuti tarvis mitmete asjaolude koosmõju ning lõpuks võib esmapilgul tühisena tunduv hiireke saada selleks otsustavaks tõmbejõuks.
Pea võimatu on prognoosida seda jõudu, mis usalduse väljakangutamiseks vaja läheb. Iial ei või teada, millal haarab naerist see hiireke, kes selle ka üles juurib. Seetõttu on riigil mõistlik ajada poliitikat, kus tehakse kõik selleks, et usalduse naeris oleks võimalikult sügaval maa sees kinni. Riik saab seda teha eeskätt konservatiivse eelarve- ning rahapoliitika abil. Stabiilse majandusarengu säilimiseks on oluline nii reservide olemasolu kui ka valmisolek õigeaegselt reageerida muutuvatele välistingimustele, sest Euroopa majandusseisak võib veelgi venida.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes

2010-03-01T04:24:00.000+02:00

Kuna presidendi valimistel ilmselt saab Riigikogus otsustavaks suuremate erakondade toetus ,siis Toomas Hendrik Ilves kiitus neid Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes ning väga leebelt rääkis poliitikute vastutusest.Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise ja miks nad ei ole kärpinud oma palka?-nagu seda oli sunnitud tegema rahvas.Kõnest ei olnud võimalik välja lugeda kuidas riik töötusega hakkama saab. Kõik see näitab,et meie valitsus on ajale maha jäänud ja ei tegele suurte probleemidega,mis on riigi ees majanduslanguse ajal on kerkinud.
Seda kinnitavad ka arvud.
Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.
Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.Mida sellepeale ütleb meie euromeelne valitsus?

Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otseinvesteeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.
Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.
Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.
Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.

Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati, kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.
Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.

EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest siiski vähe.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest president oma pidupäeva kõnes kahjuks ei rääkinud.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses

2010-02-26T06:56:00.000+02:00

Sügisel 2007.a. TNS EMORi poolt koostatud avaliku arvamuse kohaselt 79% Eesti kodanikke alates sügisest 2006.a.avaldasid rahulolu oma eluga.

Detsembris 2009.a.Eurobaromeeter avaldas oma järjekordsed uuringud.Kus tõdeti,et alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses,et majanduskriis on peamine mootor,mis mõjutas eurooplaste arusaamu ja arvamusi.Tundub et sügisel 2009.a. saabus majanduskriisi tipp,mis tekitas pöördepunkti majanduse käekäigus.
Praegu on tekkinud olukord,kus kus paljudel on tunne,et halb olukord majanduses hakkas taanduma.Kriisi uuringud on näidanud,et majanduskriis suurendas lõhe elatustaseme vahel Põhja – ja Lääne – Euroopa riikides ning Lõuna – ja Ida – Euroopas.Eelkõige töötud on kõige tugevamalt tabatud kriisist.
Peab ütlema,et majanduskriisil oli sügav mõju inimestele.
Praegu on alanud majanduse taastamise protsess.See võtab väga palju aega,enne kui elu Euroopa Liidus,seal hulgas Eestis on taastunud ennekriisiaegsele tasemele.
Eestis,Hispaanias,Lätis,Leedus ja Slovakiaas tegelik töötuse määr on palju suurem kui Euroopa Liidu keskmine.Suure mure tekitab tööpuuduse tõus alates kevadest 2009.a.,millal registreeriti tööpuuduse tõus Leedus ja Bulgaarias.
Majanduslik olukord on endiselt halb Hispaanias,Eestis,Sloveeniaas,Ungaris,Iirimaal ja Lätis.
Nüüd kui G20 ja IMF on andnud vajalikku tõuke majanduskasvule,riikide valitsused ja Euroopa Liit on kutsutud tõhustama võitlust tööpuudusega.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Eesti pikaajaline kasvumootor saab olla eksport

2010-02-25T07:09:00.000+02:00

Järgnevatel aastatel ootab Euroopa Komisjon majanduse järkjärgulist elavnemist: 2010. aastal SKP kasvu 0,75 protsendi ja 2011. aastal 1,25 protsendi võrra. Eesti majanduses prognoosib komisjon SKP langust 2010. aastal 0,1 protsenti ning 2011. aastaks SKP kasvu 4,2 protsendi võrra. Tuleva aasta hea majanduskasvu üks olulisemaid tingimusi on Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine. Enamik analüütikuid arvab, et Euroopa Liidu majandus hakkab eeloleval aastal taas elavnema ning aasta lõpuks saavutab ca kaheprotsendilise kasvu. See tähendab, et Eesti majandus hakkab samuti kosuma paremate ekspordivõimaluste tõttu. Tänu valitsuste, keskpankade ja Euroopa Liidu ambitsioonikatele meetmetele on ELi majandus langusest väljumas. Siiski ootab palju tööd veel ees. Et majanduskasvu tempot hoida, on oluline kõik kavandatud meetmed täies ulatuses rakendada ning ümberkorraldused pangandussektoris lõpule viia. Et aga lühiajalise väljavaate paranemine on tingitud osaliselt ajutistest teguritest, mille mõju järgmisel aastal väheneb, siis oodatakse majanduskasvu mõningast pidurdumist ja seejärel taas hoogustumist 2010. aasta teisel poolel. Prognoosiperioodi jooksul on oodata Euroopa Liidu ekspordikasvu stabiliseerumist, samuti takistavad mitmed asjaolud sisenõudluse kasvu. Enne 2011. aastat ei ole oodata paranemist investeeringute osas ning jätkub finantskriisi negatiivne mõju. Endiselt raske on olukord tööjõuturul. Järgmistes kvartalites ennustatakse koondamiste suurenemist ning tööhõive vähenemist 2009. aastal 2,25 ja 2010. aastal lisaks 1,25 protsenti. Olukorra paranemist loodetakse 2010. aasta lõpus ja 2011.aastal, kui majanduskasv hoogustub. 2011. aasta töötuse määraks Euroopa Liidus prognoosib komisjon 10,25 protsenti. Töötuse määraks Eestis prognoositakse sel aastal 13,6, järgmisel 15,2 ja 2011.aastal 14,2 protsenti.
ELi ja euroala inflatsioon suureneb mõnevõrra praeguse väga madala tasemega võrreldes, kuid jääb kogu prognoosiperioodi vältel madalaks. Keskmine THHI-inflatsioon peaks 2010. aastal jääma veidi üle 1 protsendi ning 2011. aastal ligikaudu 1,25 protsendi piiresse. Inflatsiooniks Eestis prognoositakse sel aastal 0,2, järgmisel 0,5 ja 2011.aastal 2 protsenti. Eesti on väga väike ja väga avatud majandus, mistõttu peamine pikaajaline kasvumootor saab olla eksport. Kui valitsuse parim argument eurole üleminekuks on riigipoolne lubadus, siis on see küll avalik tunnistamine, et krooni loovutamiseks ei leita mõistlikke majanduslikke põhjendusi. Kui me soovime, et meie elatustase kasvaks kiiremini kui mujal Euroopas, peame loobuma nii plaanist võtta kasutusele euro kui ka valuutakomitee kohmakast süsteemist ning laskma Eesti krooni vabalt ujuma.
Sõltumata sellest, kas võtame üle euro või säilitame krooni praeguse kursiga, on Eesti krooni nominaalne ja reaalne vahetuskurss teiste maailmavaluutade suhtes ülehinnatud.
Iseseisva rahapoliitika mõte on kohandada rahapakkumise tingimusi ja valuutakurssi vastavalt kohaliku majanduse seisukorrale. Loobudes kroonist loobume ka majanduse juhtimisest enda huvidest lähtuvalt, sest otsused langetatakse Frankfurdis Euroopa Keskpanga poolt. Seal aga ei hoolita isegi majanduse olukorrast poliitika kujundamisel, mis siis veel meist rääkida. Juba praegu ei suuda Eesti Pank valuutakomitee süsteemi kehtimise tõttu toime tulla ülekuumenemise märkidega Eesti majanduses, piirdudes vaid sõnaliste hoiatustega.
Säilitades krooni seotuna euroga jääb meile küll iseseisev rahanduspoliitika, aga see ei lahenda meie ühte tõsisemat majandusprobleemi - ülehinnatud kroonist tulenevat kahju Eesti majandusele, sealhulgas maailma suurimat jooksevkonto defitsiiti.
Jooksevkonto suur defitsiit on üks peamisi indikaatoreid valuutakursi ülehinnatuse kohta. Kuigi Eesti Panga arvutatav krooni reaalkurss pole viimasel ajal palju tõusnud, tuleb arvestada, et see baseerub tarbijahinnaindeksitele. Tegelik elukalliduse tõus, mida oleks mõistlikum reaalkursi arvutamisel kasutada, ületab tarbijahinnaindeksi kasvu tunduvalt. Selles veendumiseks piisab pilgu heitmisest eluasemeturu hindade dünaamikale või palgakasvu tempole. Palgatõus kergitab kodumaiste teenuste hindu, kui produktiivsus ei kasva piisavalt.
Kui praegu on probleem liiga kõrges valuutahinnas ja vajadus krooni hinda alandada, siis tulevikus võib tekkida vajadus korrigeerida oma suhtelist hinnataset ülespoole. Kui Eesti majandusel läheb tulevikus hästi ja produktiivsuse kasv ületab tunduvalt naabrite oma, peaks Eesti suhteline hinnatase tõusma ehk reaalkurss kallinema. See saab toimuda naabritest kiirema inflatsiooni ja palgatõusuga või raha nominaalkursi kallinemise ehk revalveerimise teel.
Liitudes euroga või säilitades fikseeritud krooni/euro kurss, pole rahakursi muutmine aga võimalik. Järele jääb ainult kiirema palgatõusu ja inflatsiooni võimalus. Liitudes euroga pole aga ka see võimalik, sest see tähendaks kasvu- ja stabiilsuspakti nõuete rikkumist, mille eest on ELis ette nähtud trahvid.
Tuleb välja, et valitsuse peamine lubadus – elu läheb paremaks – pole euro kasutuselevõtu puhul võimalik. Ja kui elatustase tõusebki, läheme me vastuollu eurolepetega. Päris kaval. Kroonist ja iseseisvast majanduspoliitikast loobumine ning liitumine euroga pärsib Eesti elanike heaolu paranemist!

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke

2010-02-23T03:27:00.000+02:00

Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud.
Kokku tehti Tallinnas eelmisel aastal 4767 korteriomandi tehingut. Neist suurima tehingute arvuga olid Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kesklinn ja Lasnamäe olid ka need linnaosad, kus tehingute arv kasvas kõige rohkem. Kõikides linnaosades, va Haabersti ja Pirita, tehti rohkem tehinguid just aasta viimases kvartalis.
Kõikide linnaosade, va Nõmme ja Pirita, kõige madalam hinnatase oli III kvartalis 2009.a. Nõmme linnaosa korterite madalaim periood oli I kvartalis, Pirita linnaosas IV kvartal. Samas tuleb nendesse andmetesse suhtuda ettevaatlikkusega, kuna mõlemas linnaosas on kõige vähem tehinguid, mistõttu üksik tehing mõjutab oluliselt keskmist hinda. Ametlikus statistikas jääb silma ka Haabersti linnaosa keskmise hinna väga suur kasv IV kvartalis.
Oktoobri kuus tehti Haaberstis 47 korteri tehingut, millest 14 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 12 tehingut. Näiteks Mustamäe linnaosas tehti 86 tehingut, millest 20 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² tehinguid oli 20. Lasnamäel tehti oktoobris kokku 103 tehingut, millest uutes kortermajades ainult 7. Alla 10 000 kr/m² tehinguid toimus 58 tehingut.
Novembris oli Haaberstis 45 korteri tehingut, millest 22 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 7 tehingut. Lasnamäe 107-st tehingust oli 44 alla 10 000 kr/m². Mustamäel kokku 60 tehingut, millest 8 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² piiri oli 12 tehingut.
Detsembris tehti Haaberstis umbes 47 järelturu korteri tehingut, sellest 18 uutes kortermajades. Võib näha, et Haabersti korterite hinnad ongi tõusnud, lisandunud on kõrgete ruutmeetri hindadega tehinguid. Odavad korterid on otsa lõppenud, alla 10 000 kr/m² on vaid 2 tehingut 47-st. Näiteks Mustamäe linnaosas on 83-st tehingust 15 tehingut alla 10 000 kr/m² ning Lasnamäel 107-tehingust koguni 48 tehingut on alla 10 000 kr/m².
Üldine nõudlus korterite vastu on stabiilselt olemas, kuid vähenenud pakkumiste hulgast ei leidu tihtipeale sobivaid kortereid, mistõttu tekivad kohati hindade ülepakkumised. Seejuures on eelistatud heas seisukorras korterid, mille hinnatase vastab turutasemele või jääb sellest veidi alla – sellisel juhul tekib ka huvi.
Halvemas seisukorras või ka halvemas asukohas korterite vastu on nõudlus väike. Samas on ka siin väike „päikesekiir“. Turul on pead hakanud tõstma kokkuostjad, kes soetavad just madalama hinnaga objekte, mida vajadusel veidi uuendatakse ning antakse kasvõi üürile. Turuolukorra paranedes müüakse taas maha.
Tallinna korteriturul 2009 IV kv alanud trend ning keskmised hinnad 2010 I pa tõusevad. Kuna Tallinna korterihinnad on väga kiirelt ja palju langenud, siis poleks midagi imestada kui positivsete uudiste najal toimub ülespoole korrektsioon ja korterite reaalsed tehinguhinnad tõusevad 2010 I pa üle 5%. See ei tähenda siiski kinnisvaraturu hinnaralli uut algust vaid on ajutine nähtus. Pikemas perspektiivis saab olema hindadele stabiilsust.
Samuti jätkavad stabiilset kasvu tehinguhinnad. Arvestades seda, et Tallinna korteritehingute hulk on endiselt allpool 2004 alguse taset, siis võib eeldada 2010.a. tehingumahtude kasvu ca 25 %, millest suurem osa toimub siiski II pa.
Kindlasti kasvab sundmüükide osakaal, sest majanduslikesse raskustesse jäänuid on palju ning nende arv 2010 I pa suureneb. Samas ei oma sundmüügid olulist mõju kinnisvaraturu trendidele.
Korterite müükide kõrval aktiviseerub üüriturg, sest omandamisega kaasnevad kulud ja riskid panevad nii mõnegi üürimist eelistama.
Mõnevõrra elavnenud kinnisvarturg on esimesed kinnisvaraarendajad juba aktiviseerinud. Samas ei saa öelda, et head ajad oleks tagasi. Endiselt kummitab valdavat enamust kinnisvaraarenduseks sobivaid objekte liigkõrge soetusmaksumus koos vara koormava laenuga. Need kaks tegurit välistavad lähiajal arenduse kasumliku realiseerimise.
Investorid on pooleliolevate arenduste suhtes muutunud väga valivateks ja ootavad edasist turu selginemist. Arendusideid realiseerivad arendajad peaksid praegu eelkõige silmas pidama kuldreeglit – kõige olulisem on asukoht. Kui buumi ajal müüs kõik, siis tänane ostja vaatab rohkem asukohta, infrastruktuuri ning kvaliteeti.
Arendajal tasub kindlasti arvesse võtta, et uute korterite jääk on kiires langustrendis ning seetõttu oleks otstarbekas investeerida detailplaneeringuga elamumaadesse hea infrastruktuuriga asukohas, perspektiiviga alustada paari aasta jooksul kortermaja ehitustegevusega
Peab arvestama,et kui uute korterite ruutmeetri müügihind on alla 14 500 krooni, ei tasu tänaste ehitusmaksumuste juures arendustegevus ennast ära isegi siis kui maa oleks tasuta.
Veidi parem on olukord Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, kus hinnatase ei langenudki alla 14 500 krooni ruutmeetrist. Nimetatud piirkonnad on tõenäoliselt ka kõige esimesed, kus näeme uusi arendusi. Samas ka kesklinna piirkonnas kehtib eeltoodud loogika ainult elamuarenduse kohta, näiteks kommertspindade osas on ülepakkumine lisaks äärelinnale ka kesklinnas.
Parim investeering ja arenduspotensiaal on kesklinn ja selle vahetu ümbrus.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

2010-02-22T05:28:00.000+02:00

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

2009. aastal sooritati 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.

IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%.

Aasta kokkuvõttes vähenes tehingute arv 2008. aastaga võrreldes 23% ja tehingute koguväärtus 47%. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2009. aastal 682 200 krooni, mis on 31% väiksem kui 2008. aastal keskmiselt. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus on märkimisväärselt ehk ligi poole vähenenud Kirde-Eestis (46%). Lääne-Eestis vähenes ostu-müügitehingu keskmine väärtus 39%, Põhja-ja Lõuna Eestis kummaski ligi kolmandiku. Kesk-Eestis näitaja oluliselt ei muutunud. Kõige enam vähenes korterite ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus (vastavalt 31% ja 55%).

IV kvartalis tõestati 8285 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5 miljardit krooni. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes tehingute väärtus 33% ja vähenes 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 18%. Tehingute arvu ja väärtuse kasvu tingis esmajoones hoonestamata kinnisasjade tehingute arvu ja väärtuse kahekordistumine.

Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli IV kvartalis 633 400 krooni, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 2% suurem ja 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 27% väiksem.

Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingute trend,

I kvartal 2000 – IV kvartal 2009 oli järgmine:

Esimeses kvartalis 2000.a.tehingute arv oli 9000.

2005.a. neljandas kvartalis saabus tehingute maksimum,kui nende arv küündis kuni 16500ni,Ning sellises seisukorras süsteem püsis kuni 2006.a. esimese kvartalini.

Seejärel algas järsk langus kuni esimese kvartalini 2009.a.,kui tehingute arv küündis kuni 6500ni.

Alates teisest kvartalist 2009.a.hakkas järsk tõus,mille käigus 2009.a. neljandas kvartalis saavutati tase 7200 tehingut,mis oli maksimumist 56 % võrra all.

Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud, vahendas Domus Kinnisvara turuülevaade.

Kuigi korteriomandite tehingute arv oli stabiilselt vahemikus 400 – 500 tehingut (aasta kokkuvõttes siiski tõusvas trendis), siis tehinguhinnad kasvasid 3 kuud järjest. Positiivne näitaja on ka pakkumishindade muutumine. Kui 2009. aasta esimeses pooles langetasid müüjad hindasid ca 15%, siis aasta teises pooles ainult 3%. See viitab selgelt turu aktiivsuse kasvule – omanikel on ootus saada oma elamispind müüdud hindasid langetamata.

City24 statistikakeskkonna Spot andmetel oli aasta lõpus Tallinnas pakkumisel ca 7300 korterit. See on umbes 20% vähem kui aasta alguses. Pakkumiste vähenemine oli peamiselt tingitud omanike soovist kortereid mitte müüa madala hinnaga. Võrreldes keskmisi tehinguhindasid ning keskmisi pakkumishindasid, siis vahe oli kogu aasta jooksul stabiilselt ca 30%. See ei tähenda siiski, et pakkumises olevatest hindadest oleks 30% hinda alla kaubeldud, vaid seda, et tehinguid tehakse keskmisest madalama pakkumishinnaga korteritega. Keskmise või sellest kõrgema pakkumishinnaga korterid ei pälvi jätkuvalt ostuhuviliste tähelepanu

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

http://www.blogcatalog.com/blogs/manage_blog.html

http://www.esten.ee/ba461f2070e4e09.gif

http://groups.google.com/group/ehitusekspertiis

http://blogi.ee/ehitusekspert

http://www.facebook.com/profile.php?v=feed&story_fbid=346824115469&id=1116104913#!/profile.php?id=100000180305406