Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.
Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.
Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.
Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.
Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.
Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.
Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.
Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.
Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.
Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.
Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.
Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.
Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.
Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.
Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.
Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.
Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).
Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.
Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.
«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.
Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.
Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»
Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.
Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.
Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.
Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.
Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.
Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.
Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.
Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.
Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!
Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.
Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.
Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.
kirjastaja:
http://www.esten.ee/
