Esten OÜ poolt teostatud tööd.

Mõningad Esten OÜ poolt teostatud tööd:

Aasta	Objekt	Tehtud töö	Tellija
1996	Järve haigla	Tehniline ekspertiis ja torutööd	Järve haigla
1994-2002	Tagastatavad hooned	Ehitustehnilised ekspertiisid	Tallinna Linnavalitsus
2002	Soolepa talu	Vesi- ja kanalisatsioon.Trasside ehitus	Soolepa talu
2002	Koidu tn.	Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine	Saniotek
2002	Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine Maleva tn.	Teostatud remonttööde maksumuse ekspertiis	Saniotek
2002	Taludevahe t.	Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine	Lexteron
1999-2002	Valdeku kohvik	Omanikujärelevalve	Ranissa
2003	Kuressaare Raekoda	Ehitustehniline ekspertiis	Kuressaare Linnavalitsus
2003	Saue Gümnaasium	Gümnaasiumi raamatukogu linoleumpõranda katte tasasuse eksperthinnang	AS Renover ehitus
2003	Tartus Lai t.33 paiknev hoone	Tartus Lai t.33 paikneva hoone alusmüüride-ja aluspinnase tehnilise olukorra ning probleemide lahendamiseks pakutavate lahenduste analüüs	OÜ Famila Kinnisvara
2003	Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paiknev saunahoone	Jõgeva Maakonnas Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paikneva sauna hoone väärtuse eksperthinnang	Jõgeva Maakohus
2003	Tallinnas Soo t.30 paiknev elamu	Tallinnas Soo t.30 paikneva elamu kivifassaadide viimistluse olukorra eksperthinnang	KÜ Soo-30
2003	Maardus Keemikute t. jalgtee	Maardus Keemikute t. rajatud jalgtee olukorra eksperthinnang	SCE Grupp OÜ
2003	Elamu Nõmmel	Elamu sise- ning haljastustööde maksumuse tuletamine	Tallinna Linnakohus
2003	Põllu tn. vee- ja kanalisatsioonitrassid	Ehitustööde järelevalve teostamine	OÜ Remo Group
2004	Viimsil Pärtle elamurajoonis paikneva tüüpelamu 105P lamekatuse ja projekti eksperthinnang	projekti eksperthinnang	OÜ Moodne Kodu
2004	Harju Maakonnas Saue Vallas Pilliroo tn.paikneva elamu elektripaigaldise olukorra eksperthinnang	projekti ja teostuse eksperthinnang	Harju Maakohus
2005	Tallinnas Heldri tn. paikneva elamu laminaatparkett põrandate olukorra eksperthinnang	projekti ja teostuse eksperthinnang	kohus
2006	Jõhvis paikneva Kivi Tn.5 viiekorruselise elamu tehnilise olukorra eksperthinnang	projekti ja teostuse eksperthinnang	AS EVOptiva
2006	Paarismaja 2004 omaniku ehitusjärelevalve	Ehitustööde järelevalve teostamine	OÜ Forting Invest
2006	Harju Maakonnas Saue vallas Laagri alevikus aadressil Põdratuka tn.X kinnistu turuhinnaleidmine eri aegadel	Turuhinna määramine eri aastatel	Harju Maakohus
2006	Patikal paiknevate endise Muuli Farmi koosseisus olnud hoonete tehnilise olukorra eksperthinnang	hoonete tehnilise olukorra eksperthinnang	AS EV Optiva
2006	Ekspertarvamus Tallinnas ehitatava elamu esimese korruse parklapealse monoliitse raudbetoonvahelae läbipainde kohta	hoone monoliitse vahelae tehnilise olukorra eksperthinnang	Filbi Grupp
2006	TALLINNAS MAGASINI TN.PAIKNEVA TELLISVOODRIGA SÕRESTIKTÄIDISSEINTEGA ELAMU TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Evetom Grupp AS
2006	TALLINNAS KOIDU TN.68B PAIKNEVA PALKELAMU OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise seisukorra eksperthinnang	KÜ Koidu 68
2006	TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI VÄLISRÕDUDE TEHNILISE SEISUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Merko Tartu AS
2006	LAGEDIL LINNU TEE 16 PAIKNEVA elamu TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	omanik
2006	EKSPERTHINNANG ÕISMÄE TEE 82 ELAMU KORTERITE SISEKLIIMA OLUKORRA JA DEFEKTIDE KOHTA	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	KÜ Õismäetee 82
2006	EKSPERTHINNANG HARJUMAAL,RAE VALLAS,PEETRI KÜLAS, KALJUVEE MAAÜKSUSEL ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISEKS KOOSTATUD EHITUSPROJEKTI JA EHITUSE TEOSTUSE VASTAVUSE KOHTA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGULE NR. 777,06.06.2006.A.	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Rae Vallavalitsus
2006	HARJUMAAL,HARKU VALLAS LAABI KÜLAS;LAABI TN.14 PAIKNEVA KAHEKORRUSELISE ELAMU VUNDAMENDI OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	omanik
2006	EKSPERTARVAMUS HARJUMAAL, KOHILA VALLAS, VILIVERE KÜLAS, LEPA PÕIK 2 EHITAMISEL OLEVA ELAMU PROBLEEMIDE KOHTA KVALITEEDIGA, KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU, - EHITUSLOA- JA KOMMUNIKATSIOONIDEGA	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	omanik
2007	TALLINNAS KOTKA TN. PAIKNEVA PALKELAMU TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Tallinna Linnavalitsus
2007	TALLINNAS PÄRNU MNT. PAIKNEVA PUITMAJA TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG	hoone tehnilise olukorra eksperthinnang	Tallinna Linnavalitsus
2007	HARJUMAAL SAKU VALLAS KIISAL KUUSE TN. PAIKNEVA ELAMU KORTERI NR.1 VEEKAHJU UURIMISE EKSPERTHINNANG	VEEKAHJU UURIMISE eksperthinnang	Omanik
2007	EKSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE KOHTA NING RAHALISE SUMMA TUVASTAMINE,MILLE VÕRRA KORTERI NR.2 TURUVÄÄRTUS ON SUURENENUD SEOSES ELAMU KATUSEVAHETAMISEGA AASTAL 2002	KSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE KOHTA	Halduskohus
2008	EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA	EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA	omanik
2008	TALLINNAS SUUR-AMEERIKA TN.31 PAIKNEVA ELAMU KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE EKSPERTHINNANG	KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE EKSPERTHINNANG	Omanik
2008	Eksperthinnang Tallinnas Ehitajate 108 Oscarrehvid OÜ-le kuuluvasse bürohoonesse paigaldatud klaasvaheseinte vastavuse kohta ehitisele ettenähtud nõuetele ja töövõtulepingu nr.1003 /26.03,16.06.2007.a. tingimustele.	klaasvaheseinte paigaldamise vastavus nõuetele ja töövõtulepingu tingimustele	AS Malmerk Fassaadid
2009	Ekspertarvamus Harju maakonnas, Rae vallas, Lagedi alevikus, Kingu tn 4 paikneva elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta	elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta	vandeadvokaat Raul Ots
2009	Sakala 7 ekspertiis ja ehitaja kahju tuletamine	Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	Künnap Holding
2009	Ekspertarvamus Roosikrantsi tn.4a paiknevas elamus, kus uurime maja niiskuskahjustusi.	maja niiskuskahjustuste uurimine	KÜ Roosikrantsi 4a
2009	(Orienteeruv)Hinnakalkulatsioon Tallinnas Ranniku tee 37 paikneval kinnistul teostamisele kuuluvate tööde kohta ,et ehitis vastaks ettenähtud nõuetele.	Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	omanik
2009	HARJUMAAL MAARDUS KARJÄÄRI TN.13 PAIKNEVA ELAMU KORTERI NR.6 VEEKAHJU UURIMISE EKSPERTARVAMUS	kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	Harju Maakohus
2009	EKSPERTARVAMUS HARJUMAAL, RAE VALLAS, RAE KÜLAS, LOOPERA TEE 28 PAIKNEVA MAJA ESIMESEL KORRUSEL PÕRANDA VAJUMISE PÕHJUSED JA NIMETATUD PÕRANDA TAASTAMISE MAKSUMUS	kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	IF Kindlustus
2009	EKSPERTARVAMUSE HARJUMAAL, RAE VALLAS, PEETRI KÜLAS, SUUREKIVITEE 48 PAIKNEVA MAJA OLUKORRA KOHTA TULENEVALT LIIGNIISKUSEST KRUNDIL JA NIISKUSKAHJUSTUSTEST TULENEVA TAASTUSMAKSUMUSE	kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele	Martina Proosa
2009	ARVAMUS HARJUMAAL TALLINNAS TAMMSAARE TEE 99 PAIKNEVALE ELAMULE K-KATE KATUSETÖÖD OÜ POOLT ESITATUD KATUSEINSPEKTSIOONI RAPORTI JA HINNAPAKKUMISE KOHTA	olukorra analüüs	KÜ Tammsaare tee 99
2010	EKSPERTARVAMUS TARTUMAAL TARTUS VAHI KÜLAS PAIKNEVALE ELAMULE	olukorra analüüs	pr.M.Motin
2010	EKSPERTARVAMUS TALLINNAS ÕISMÄEL SUURPANEELMAJAS PAIKNEVA KORTERI VEEKAHJUDE KOHTA	EKSPERTHINNANG	HARJU MAAKOHUS
2010	EKSPERTARVAMUS MÄRJAMAAL KINNISVARA HINDAMINE	EKSPERTHINNANG	HARJU MAAKOHUS
2011	Ekspertarvamus Tallinnas Luise tn. 11 a asuva hoone ehitustehniline seisukord seisul september 2011.a.	EKSPERTARVAMUS	Krishna Teadvuse Eesti Kogudus
2017	Ekspertarvamus Harju maakonnas, Harku vallas, Vääna Viti külas Marja tee 15 asuva aiamaja ehitustehniline seisukord seisul juuni 2017.a.	EKSPERTARVAMUS	Hr.Roman Klepikov

tagasi pealehe juurde

Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud.

Ebakindlus maailma finantsturgudel rõhus paljusid varaklasse. Teravilja hinnad langesid novembris 2011.a. sarnaselt enamike varadega, Spekulatiivsed investorid vähendasid panuseid põllumajanduslike toorainete suhtes. Nõudluse poole pealt suurendas USDA selle hooaja globaalse teraviljatarbimise prognoosi. Üldiselt on teraviljavarude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv peaks prognooside kohaselt varusid keskpikas perspektiivis veelgi madalamale lükkama.
Novembris langesid
arenevate turgude ja Uue Euroopa indeksid.

Mõned arenevate turgude finantssektori fondid langesid novembris üle 7 %. November oli mitmetele finantssektori aktsiatele erakordselt negatiivne kuu, kuna mure Lääne pankade tugevuse üle kandus üle ka arenevate turgude finantssektori aktsiatele, mis oli ka Fondi tootluse üldisele indeksile alla jäämise peamiseks põhjuseks. Arenenud turgude pankade väljavaade on oluliselt kehvem kui reaalmajanduse oma, kuna seadusandjad töötavad üha karmimate regulatsioonide ja kõrgemate kapitalinõuete rakendamise nimel ning samal ajal on pangad haavatavad nende omanduses olevate riigivõlakirjade tõttu. Kahjuks kandus arusaam riskantsest pangandussektorist üle arenevate turgudele, mistõttu sealse finantssektori aktsiad langesid samuti rohkem kui teiste ettevõtete omad. Selliste paralleelide tõmbamine on alusetu, kuna fundamentaalnäitajad ei viita sellele, et arenevate turgude pangad oleks reaalmajandusest riskantsemad. Need pangad on alates eelmisest kriisist üles ehitanud tugevad kapitalipuhvrid ja kogunud reserve, samas on nad jätkuvalt vägagi kasumlikud. Lisaks ei oma arenevate turgude pangad üldiselt erinevaid „toksilisi varasid“ (s.h. kriisi all kannatavate riikide võlakirjad).
Novembris olid aktsiaturud jätkuvalt äärmiselt volatiilsed, samal ajal tõusid enamuste riikide võlakirjade tootlused, kuna poliitikud demonstreerisid taaskord oma suutmatust jõuda kokkuleppele, mis rahustaks turge. Makromajanduslikud näitajad vastasid enamasti analüütikute ootustele ning vahel ka ületasid neid, kuid tavapärane uudisvoog mõjutas varahindasid marginaalselt, kuna investorid on praegusel ajal pea täielikult eurotsooni võlakriisile keskendunud.

Võlakriisi venides valitseb turgudel volatiilsus

Ootame volatiilsuse jätkumist turgudel vähemalt veenva ajutise lahenduse leidmiseni järjest ägenevale võlakriisile. Otsustades eurotsooni perifeeriariikide võlakirjade tootluste tõusutempo järgi, on selge, et neile küsimustele tuleb vastused leida varem kui paari kuu eest arvati. Kuigi lõpptulemus on ebaselge, usume, et tegevusetuse ränk hind sunnib eurotsooni liidreid ja Euroopa Keskpanka vastu võtma otsuseid, mis lõhuks praeguse nõiaringi. Võimalikud ulatuslikud kasinusmeetmed mõjutavad Lääne majandusi kahtlemata negatiivselt. Samas võivad riskantsemad varaklassid totaalse finantskrahhi vältimisest kasu lõigata, seda hoolimata arenenud turgude äärmiselt nõrgast majanduskasvust.

Võib arvata, et arenevate turgude investeerimisvarad võidavad võimaliku turgude rahunemise tagajärjel märkimisväärselt, kuna viimasel ajal on need tugevalt kannatanud ohutumate varade eelistamise tõttu. Kuna enamik arenevaid riike näitavad jätkuvalt korralikku majanduskasvu ning ettevõtete kasumid suurenevad, on neil aktsiatel väga head võimalused oluliseks hinnatõusuks, kui investorid hakkavad taaskord fundamentaalnäitajatele tähelepanu pöörama. Kõigist arenevatest turgudest kaupleb Venemaa hetkel kõige atraktiivsematel hinnatasemetel; seda eriti arvestades kõrget toornafta hinda, mis on praegustes ebakindlates oludes püsinud peaaegu muutumatuna.
Venemaa majandus jätkas hoogsat kasvu – SKP kasv 2011. aasta kolmandas kvartalis oli 4,8%. Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud ja lõplikku heakskiitu Riigiduumalt on oodata järgmisel kevadel. Teine positiivne sündmus Venemaal oli kauaoodatud RTS ja Micex börside ühinemine. Selle tulemusena võeti vastu uus seadus luua keskne süsteem, mis hõlbustaks ligipääsu suurele osale välisinvestoritest ja suurendaks tehingumahtusid. Mitmed investorid on kuu jooksul suurendanud Venemaa kõige likviidsemate positsioonide osakaalu portfellis, kuna valuatsioonide tase ja likviidsus avasid võimaluse märkimisväärset kasu saada võimalikust aastalõpu rallist.
Lääne-Euroopa aktsiaturud jäid novembris 2,6% miinusesse, Põhja-Ameerika aga 2,8% plussi. Eesti aktsiad kaotasid oma väärtuses 4,6%, samas kui Venemaa tõusis 3,2%. Novembrikuu suurte kõikumiste taga on juba teist aastat kestev Euroopa valitsuste võlakirjakriis. Kriisi lahendamine on siiski
aeglane ning sellepärast pinged pidevalt kasvavad.

Novembris jõudis Euroopa valitsuste võlakirjakriis Euroopa äärealadelt ka Euroopa rahaliidu tuumikriikidesse. Järsult tõusid Prantsusmaa ja Belgia võlakirjade intressimäärad, kuid veelgi ehmatavam oli selliste konservatiivse eelarvepoliitikaga riikide nagu Soome ja Saksamaa intressimäärade tõus. Euroopa Keskpank on seisukohal, et nemad saavad vaid pingeid alandada, kuid Euroopa probleemidele peavad leidma lahenduse Euroopa valitsused läbi eelarve puudujäägi ja valitsuse võlakoormuse alandamise.

Inimeste elu on praegugi raske

Ajal,mil Eurotsooni võlakriis on muutumas süsteemseks ning riskid finantssüsteemile ja majandusele kasvavad kiiresti,Eesti,Läti ja Leedu majanduse taastumine ei ole tööpuudust likvideerinud.
Sellepärast suur osa kolme riigi leibkondadest majanduskasvust pole kasu saanud.
Reaalpalk kasvas teises kvartalis 2011.a. võrreldes aastatagusega ainult Lätis.
Võrreldes aastatagusega kasvas Eestis ekspordimaht augustis 2011.a. 321 miljoni euro võrra-seda vaatamata üha ärevatele teadetele maailmamajanduse ebakindlast seisust ja võimalikust uuest kriisist.
Siin peab ütlema ,et ekspordi näitajad arvestatakse jooksevhindades ning viimase aasta hinnatõus mängib tugevas kasvus oma osa.
Samas Eesti ettevõtete kindlustunne on juba kahanemas.
Paljud ettevõtted tunnetavad praegu,et ekspordi tellimusi jääb lähitulevikus järjest vähemaks.
See ebakindlus,kui ka olulisel määral kõrgem võrdlusbaas tõestavad , et tulevastel kuudel sünnib ekspordi kasvumäärade aeglustumine .
Selle tagajärjel on oodata töötuse määra järjekordsed kasvu ning Eesti inimeste heaolu kahanemist.
Paljude inimeste elu on praegugi raske,neid peaks rohkem toetama ka omavalitsused,kuid Postimehe hiljutine küsitlus näitab,et 72 % küsitutest ei ole rahul oma koduomavalitsustega.
Näiteid ei ole kaugelt otsida – Tallinna Linnavalitsusest on tihti peale raske elulistele probleemidele lahendusi saada, omavalitsuse tegelased ei vasta alati isegi kodanike avaldustele .
Nii et õiguskantsleril oleks siin võimalik oma nõudlikust üles näidata.

Lääne Euroopas elatustase on viiskorda kõrgem kui Eestis.

Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.

Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.

on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poors alandas USA pikaajalise suveräänse krediidireitingu AA + üleeelmisel nädalal reedel hilja õhtul. See on klassi tasemelt veidi alla seni USAl olnud reitingut AAA. Kõrge reiting USAs püsis 70 aastat, nüüd aga kukkus see tagasi aastasse 1941, kui reitinguagentuur S & P alustas reitingute määramisi maailma riikides.
Põhjendusena nimetab Standard & Poor’s loomulikult USA ebamõistlikult kõrget ja kindlasti mitte jätkusuutlikku negatiivset eelarvepositsiooni ning üha kasvavat laenukoormust.

S & P ütles, et kongressi ja administratsiooni üleeelmisel nädalal pakutud USA kavandatav eelarve kava on"väiksem",kui oleks see, mida tema analüütikud usuvad, on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

USA majandusteadlane Paul Dales arvas et tekkinud olukorras kasumite vähenemine ja dollari nõrgenemine peaks siiski olema suhteliselt lühiajaline.
Analüütikud Barclays Capitalist ei oota turule järgnev šokk kulgeks väga sügavalt.
Samas toetus Barack Obama tööle USA presidendina on langenud alla 40 protsendi.

Projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele=.tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.
Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.
Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam. Hoones on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides. Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %. Eelpool toodud probleeme saab ennetada.Küllaldlane ventilatsioon ja piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.