Teie küsimustele vastab ESTEN OÜ projektijuht Leonard-Urmas Sepp
Nõuanded teemadel: Vastab küsimustele vee, kanalisatsiooni,drenaazi,ehitusekspertiisi ja teiste ehitusega seotud küsimuste kohta (VeKaDeS)
| 
|
|
Teie küsimustele vastab ESTEN OÜ projektijuht Leonard-Urmas Sepp.
Foorum avatud alates 17.06.2002 8:41:00 |
|
| | Selles foorumis on (24) küsimust
|
|
|
härra Mets, 16.04.2003 15:10:00
Tere.Olen mures!Palun infot kogumiskaevude kohta
|
Leonard-Urmas Sepp, 16.04.2003 17:22:00
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad linna üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid Linnavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Linnavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Linna Tervisekaitsetalitus ja Linnavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab Linnavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Linnavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
Tallinna kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
Mailis, 08.05.2003 16:20:00
Sisu: Elan juba aastaid kahekorruselise vana maja esimesel korrusel.
Möödunud suvel hakkas WC-poti vesiluku vesi aeg-ajalt kaduma nii,
et kanalisatsioonihais tungis korterisse. See juhtus enamasti hommikuti.
Vesi kadus umbes tunni aja jooksul. Pärast seda, kui olin uue vee peale
tõmmanud, võisin kodunt lahkuda ning kuni järgmise hommikuni oli kõik
normaalne. Õhtuks polnud veetase vesilukus isegi mitte alanenud.
Korteriühistu juhataja poole oma murega pöördudes ma abi ei saanud
ning sügise saabudes probleem lahenes ühtäkki iseenesest. Kõik
oli taas normaalne kuni selle aasta maikuuni. Nüüd on jälle igaks
hommikuks kanalisatsioonipüstikus vaakum garanteeritud. Milles
võib olla põhjus ja kuidas seda kõrvaldada?
|
Leonard-Urmas Sepp, 11.05.2003 13:09:00
Vesilukk võib tühjeneda kui see lihtsalt kuivab ära.Või,nagu õigesti märgite ka Teie
kanalisatsioonis tekkiva alarõhu tõttu.Kui kanalisatsiooni vett aeg-ajalt ei juhita,
siis näiteks vesilukus vesi aurustub.
Vesilukkudes,millega kanaliseeritakse põrandas või põranda tasapinnast
madalamal,on harukanalisatsiooni ja kanalisatsioonipüstiku ühenduskoht
vesilukust alati märksa madalamal.Kui harukanalisatsioon täitub,tühjeneb
vesilukk kanalisatsioonis tekkiva vaakumi tõttu.Alarõhu ja vesilukkude
tühjenemise võib tekitada ka õhupüstiku ummistumine,jäätumine jm.
Kanalisatsiooni õige dimensioonimisega välditakse selle üleni veega
täitumine.Õigesti dimensioonitud ja ventileeritud kanalisatsioonipüstikus
sattub vesi piki toru alla voolates pöörisesse ja harilikes tingimustes ei
täida vesi toru täielikult.
Pööris tuleneb kanalisatsiooni tuulutusest.Tõusva õhuvoolu kiirus
on toru keskosas suurem ja vesi surutakse vastu toru seina.
Margus, 02.05.2003 15:29:00
Tere!
Kas oskate ütelda kui palju võiks ehitatavale majale minna maksma kanalisatsiooni paigaldamine.10 m3 paak, pluss torustik majja ja selle kõige paigaldamine.
Ette tänades,
Margus.
|
Leonard-Urmas Sepp, 03.05.2003 9:10:00
Tere austatud Margus,
Et vastata Teie küsimusele täpsemat
oleks vaja tutvuda vastava projektlahendusega.
Ja selle põhjal koostada eelarve.
Lugupidamisega,
Urmas
|
|
|
Peeter, 03.06.2003 12:30:00
Oskate te ka nõu anda, kuidas saab valada hoidlat, kui auku tungib pidevalt vesi ?
|
Leonard-Urmas Sepp, 04.06.2003 7:12:00
tere.
Betooni omaduste sõltuvus liigsest veehulgast betoonisegus
Kuna betooni kivinemine on füüsikalis-keemiline protsess tsemendi ja vee vahel, siis on ka betooni omadused sõltuvuses vee ja tsemendi hulga suhtest betoonis ehk vesitsementtegurist. Mida väiksem on vee ja tsemendi suhe, seda tugevam on betoon.Tsement suudab täielikul reageerimisel keemiliselt siduda 23…25% vett oma kaalust. Betoonisegu valmistamiseks kulub vett aga tunduvalt rohkem, kui seda on tsemendiga reageerimiseks vaja. Liigne vesi tagab betoonisegu vajaliku töödeldavuse ja paigaldatavuse. Keemilisest reaktsioonist mitte osavõttev vesi moodustab betoonis lisapoore. Poorsuse suurenemine toob kaasa betooni survetugevuse languse ja veepidavuse ning püsivuse alanemise. Sõltuvalt tsemendi liigist, selle hulgast, täitematerjali tüübist ja maksimaalsest terasuurusest ning betooni nõutud töödeldavusest, on kaubabetooni veevajadus (betooni keemiliste lisandite mittekasutamisel) valdavalt piirides 180…230 liitrit/m3.
Praktika on näidanud, et 10 liitri vee lisamine 1 kuupmeetrile betoonile suurendab betoonisegu töödeldavust 4...5 cm võrra hinnatuna koonuse vajumise standardse katsega ning vesitsementtegurit 0,025…0,05 võrra tsemendi kulul 400…200 kg/m3. Betooni tugevus on otseselt seotud vee ja tsemendi suhtega ning selle suurenemine toob paratamatult kaasa betooni tugevuse ja püsivusnäitajate languse. 10 liitri vee lisamine 1 kuupmeetrile betoonile võib betooni tugevust alandada 1,6…3,2 MPa, kaks korda suurem vee hulk aga kaks korda enam, s.o 3,2…6,4 MPa võrra. Eriti tundlikud on selles suhtes kõrgema tugevusklassiga betoonid: betoonil tugevusklassiga B50 on tugevuse langus kaks korda suurem kui klassil B20.Mida suurem on vesitsementtegur, seda suuremad on ka betooni poorsus, veeläbilaskvus ning keskkonnatingimuste mõju betooni omadustele. Vee hulga suurenemisega betoonis kaasneb ka kahanemisdeformatsioonide ja pragude tekkeohu suurenemine.
tervitus
|
|
|
monika, 11.06.2003 21:48:00
kust oleks võimalik saada infot settekaevu ja äravoolutorustiku rajamise kohta vanasse tallu, kus siiani puudub keskkonna e.ümbruskonnasäästlik äravool. Talu asub üksikult keset metsa-sood. Ette tänades. Monika
|
Leonard-Urmas Sepp, 16.06.2003 7:07:00
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid omavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Omavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Maakonna Tervisekaitsetalitus ja omavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab omavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Omavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
|
|
|
elvis, 06.09.2003 16:10:00
tere
mul on selline probleem et ostutud majas,st maja garaasis on garaazi alla ehitatud suur kelder-sygavusega siis 2.20cm
ja sinna tuleb iga aasta vesi sisse.
kuidas olex võimalik seda takistada?
probleem ka selles et 100m peal jookseb jõgi mööda ja tundub et keldri alumine piir on allpool jõepinda..
teine probleem-savimaa.
on soovitatud auk teha keldripõhja et ära juhtida vesi,aga see olex ju mõeldav siis-kui olex liivapind?
igal juhul loodan et oskate soovitada.keldri põhi oln betoonist ja seinad korralik suur betoonblokk.
suurus oma 20rm
olex tore kui saaksite koopia mulle mailile saata?
tänan
|
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2003 8:55:00
Tere Elvis,
Ehitis tuleb hüdroisoleerida,et takistada pinnasevee juurdepääsu nii konstruktsiooni tähtsatele osadele-liitekohad vundamandi tsokkel jne.Kuidas aga seda teha selgub peale tutvumist olukorraga kohapeal,et anda teile konkreetne soovitus.
Kuna teil 100m peal jookseb jõgi mööda ja et keldri alumine piir on allpool jõepinda, siis asja tuleks põhjalikult uurida :pinnase geoloogiat, põhjaveetaset jne.,et otsustada:
kas ehitada konstruktsiooni ümber drenaaz jne.
|
|
|
Jaak, 16.09.2003 10:55:00
Rekonstrueeritakse suvila väikeseks elamuks. Vett tahaks võtta naabri puurkaevust, mis on umbes 30m kaugusel. Mis pumpa ja süsteemi peaks kasutama ja kuidas paigutama? Maja on projekteerimise järgus. Veekulu on väike - duss, wc, köök.Praktiliselt ühele-kaahele inimesele.
|
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2003 16:21:00
Tere austatud härra Jaak.
Kui veevõtt ühest kaevust ületab 5 m3 piiri,tuleb taotleda
keskkonnateenistusest vee erikasutusluba.
Tuleb koostada projekt ja selles saavad lahenduse teie mured.
Terv,
Urmas
|
|
|
< |
|
|
Signe, 23.09.2003 8:13:00
tere,
Soovin kanalisatsiooni ehitama hakkata.missugused load pean hankkima,et paigaldada septikut.Ja kui panen kogumiskaeva kas siis on ka luba vaja,asume üksikus kohas .
|
Leonard-Urmas Sepp, 24.09.2003 7:52:00
Tere preili Signe.
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid omavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Omavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Maakonna Tervisekaitsetalitus ja omavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab omavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Omavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
Lugupidamisega,
Urmas
|
|
|
Jan, 14.10.2003 14:47:00
Kuidas on võimalik maa-seest leida veetoru (plastik 100´ne). Kas on selleks ka mingeid vahendeid... Olen igasuguste vitsameestega kohal käinud aga need ei suuda ka aidata või õigemini ütlevad oma avamuse aga, kui kopp maasse lüüa siis pole mingit toru ega mitte midagi, kuskil näha... Äkki teate...
|
Leonard-Urmas Sepp, 16.10.2003 16:37:00
Tere austatud härra Jan.
Kui teil täitejoonis trassi kohta puudub, siis soovitan
teostada videouuringut.
|
|
|
tanel, 19.10.2003 18:19:00
Tere Urmas minul on üks küsimus kas Henco toru sobib nii kütteks kui sooja ja külma vee toruks mis tüüpi toru ise soovitate paigaltada lugubitamisega Tanel
|
Leonard-Urmas Sepp, 24.10.2003 14:42:00
Tere Tanel,
Henco-Floor 16x2 kihtseintoru kannatab pidevat rõhku 6 bari ja pidevat temperatuuri 70°C (lühiajaliselt kuni 95°C). Seega põrandaküttest üle jäävaid torujuppe võib kasutada ka koduses tarbeveesüsteemis. Küll aga ei soovita Henco-Floor toru kasutada keskküttesüsteemis, kus temperaatuurid võivad ületada 70°C. Samuti on Henco-Floor toru õhema alumiiniumkihi tõttu veidi pehmem ega säilita oma kuju nii jäigalt kui tavaline Henco toru.
Henco toruvalik laienes uue universaalse tootega: Henco Super 16*2 toru. Tegemist on PE-RT/Al/PE-RT toruga, mille alumiiniumkihi paksus on 0,2mm. Toru kannatab rõhku kuni 10 bar, pidev töötemperatuur on 95°C ... Henco Super toru sobib kasutamiseks nii kuuma- ja külmavee torustikes kui ka keskküttesüsteemides. Tänu õhemale alumiiniumikihile on toru kergem painutada, mistõttu on seda eriti mugav kasutada ka veega põrandakütte-süsteemide paigaldamisel.
Tervitades,
Urmas
|
|
|
kaido, 21.10.2003 19:41:00
Tere, Kas peaks paigaldama igaks juhuks trenaazi ehitatava maja vundamendi ümber kui 1 m 20 cm sügavusel on tugev liivakivi pinnas ja keldrit ei tule?
Naabrite keldrisse pole vett tulnud.
|
Leonard-Urmas Sepp, 24.10.2003 14:43:00
Tere Kaido,
Dreen paigaldatakse hoone kõrvale või alla,et keldrid oleksid kuivad ning niiskus ei kahjustaks hoone konstruktsioone.Dreen aitab pinnasevett elamu ümbert ja krundilt koguda ning ära juhtida.Aga kui raha on siis võib selle ju ka väljaehitada.Kuid siiski projektis peab olema põhjendatud dreeni vajadust,
et vältida asjata raha raiskamist.
Lugupidamisega,
Urmas
|
|
|
mart, 10.11.2003 10:07:00
mida teha? majja tuleva külma vee toru tilgub, nn kondents??? eriti metallsetel osadel e. veemõõtja juurest. kas on selleks mingit isolatsiooni vms...
aitähh
|
Leonard-Urmas Sepp, 24.11.2003 9:14:00
Tere
Toru peaks olema varustatud õhukindla torukoorikuga.Viimane väldib liigset toru ülessoojenemist hoonesisese soojuse mõjul ning kondensvee tekkimist hoonesse.
Tervitades,
Urmas
|
|
|
Martin, 28.11.2003 14:50:00
Majas on veeboiler ja kui kraanist lasen vett siis igaltpool häälitseb, nagu oleks kuskil õhku vms... Pidevalt, eriti siis, kui keegi pole vett võtnud???
Kas sellele on mingi vasturohi??
Leonard-Urmas Sepp, 06.12.2003 11:42:00
Tere Martin!
Veevoolus vibreerib arvatavasti lahtitulnud kraani südamik. Torustikus kandub heli hästi edasi. Vaheta kraan ära, või püüa südamik uuesti kinnitada.
Lugupidamisega
Urmas
urmas@esten.ee
|
|
|
colspan=2>
Erik, 21.01.2004 12:24:00
Mitmes Teie eelnevas vastuses jäi silma lõik:
"Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²)"
Küsimus oleks: kas siis juhul, kui krundi suurus on üle 2000 m2 võib individuaalelamu juurde asulasse ehitada väikepuhasti ja väljavool juhtida pinnasesse? Tegu väikeasulaga ja ühiskanalisatsioon krundi juures puudub (teistel kogumiskaevud).
Leonard-Urmas Sepp, 22.01.2004 10:42:00
Tere Erik!
Esmalt tuleks pöörduda probleemi lahendamiseks vallavalitsuse poole.See annab tingimused objekti projekteerimiseks.Siis ära unusta keskkonnakaitse teenistusest läbi astuda kus esitad juba taotluseobjekti projekteerimiseks jne
Tervitades
Urmas
esten@esten.ee
Mõningad Esten OÜ poolt teostatud tööd:
| Aasta | Objekt | Tehtud töö | Tellija |
|---|
| 1996 | Järve haigla | Tehniline ekspertiis ja torutööd | Järve haigla |
| 1994-2002 | Tagastatavad hooned | Ehitustehnilised ekspertiisid | Tallinna Linnavalitsus |
| 2002 | Soolepa talu | Vesi- ja kanalisatsioon.Trasside ehitus | Soolepa talu |
| 2002 | Koidu tn. | Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine | Saniotek |
| 2002 | Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine Maleva tn. | Teostatud remonttööde maksumuse ekspertiis | Saniotek |
| 2002 | Taludevahe t. | Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine | Lexteron |
| 1999-2002 | Valdeku kohvik | Omanikujärelevalve | Ranissa |
| 2003 | Kuressaare Raekoda | Ehitustehniline ekspertiis | Kuressaare Linnavalitsus |
| 2003 | Saue Gümnaasium | Gümnaasiumi raamatukogu linoleumpõranda katte tasasuse eksperthinnang | AS Renover ehitus |
| 2003 | Tartus Lai t.33 paiknev hoone | Tartus Lai t.33 paikneva hoone alusmüüride-ja aluspinnase tehnilise olukorra ning probleemide lahendamiseks pakutavate lahenduste analüüs | OÜ Famila Kinnisvara |
| 2003 | Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paiknev saunahoone | Jõgeva Maakonnas Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus
paikneva sauna hoone väärtuse eksperthinnang | Jõgeva Maakohus |
| 2003 | Tallinnas Soo t.30 paiknev elamu | Tallinnas Soo t.30 paikneva elamu kivifassaadide viimistluse olukorra eksperthinnang | KÜ Soo-30 |
| 2003 | Maardus Keemikute t. jalgtee | Maardus Keemikute t. rajatud jalgtee
olukorra eksperthinnang | SCE Grupp OÜ |
| 2003 | Elamu Nõmmel | Elamu sise- ning haljastustööde maksumuse
tuletamine | Tallinna Linnakohus |
| 2003 | Põllu tn. vee- ja kanalisatsioonitrassid | Ehitustööde järelevalve teostamine | OÜ Remo Group |
| 2004 | Viimsil Pärtle elamurajoonis paikneva tüüpelamu 105P
lamekatuse ja projekti eksperthinnang | projekti eksperthinnang | OÜ Moodne Kodu |
| 2004 | Harju Maakonnas Saue Vallas Pilliroo tn.paikneva elamu elektripaigaldise olukorra eksperthinnang | projekti ja teostuse eksperthinnang | Harju Maakohus |
| 2005 | Tallinnas Heldri tn. paikneva elamu laminaatparkett
põrandate olukorra eksperthinnang | projekti ja teostuse eksperthinnang | kohus |
| 2006 | Jõhvis paikneva Kivi Tn.5 viiekorruselise elamu tehnilise
olukorra eksperthinnang | projekti ja teostuse eksperthinnang | AS EVOptiva |
| 2006 | Paarismaja 2004 omaniku ehitusjärelevalve | Ehitustööde järelevalve teostamine | OÜ Forting Invest |
| 2006 | Harju Maakonnas Saue vallas Laagri alevikus aadressil
Põdratuka tn.X kinnistu turuhinnaleidmine eri aegadel | Turuhinna määramine eri aastatel | Harju Maakohus |
| 2006 | Patikal paiknevate endise Muuli Farmi koosseisus olnud
hoonete tehnilise olukorra
eksperthinnang | hoonete tehnilise olukorra
eksperthinnang | AS EV Optiva |
| 2006 | Ekspertarvamus Tallinnas ehitatava
elamu esimese korruse parklapealse monoliitse
raudbetoonvahelae läbipainde kohta | hoone monoliitse vahelae tehnilise olukorra
eksperthinnang | Filbi Grupp |
| 2006 | TALLINNAS MAGASINI TN.PAIKNEVA TELLISVOODRIGA
SÕRESTIKTÄIDISSEINTEGA ELAMU TEHNILISE
OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | Evetom Grupp AS |
| 2006 | TALLINNAS KOIDU TN.68B PAIKNEVA PALKELAMU
OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise seisukorra
eksperthinnang | KÜ Koidu 68 |
| 2006 | TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI VÄLISRÕDUDE
TEHNILISE SEISUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | Merko Tartu AS |
| 2006 | LAGEDIL LINNU TEE 16 PAIKNEVA elamu
TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | omanik |
| 2006 | EKSPERTHINNANG ÕISMÄE TEE 82 ELAMU KORTERITE
SISEKLIIMA OLUKORRA JA DEFEKTIDE KOHTA | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | KÜ Õismäetee 82 |
| 2006 | EKSPERTHINNANG
HARJUMAAL,RAE VALLAS,PEETRI KÜLAS, KALJUVEE
MAAÜKSUSEL ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISEKS KOOSTATUD
EHITUSPROJEKTI JA EHITUSE TEOSTUSE VASTAVUSE
KOHTA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGULE NR.
777,06.06.2006.A. | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | Rae Vallavalitsus |
| 2006 | HARJUMAAL,HARKU VALLAS LAABI KÜLAS;LAABI TN.14 PAIKNEVA
KAHEKORRUSELISE ELAMU VUNDAMENDI OLUKORRA
EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | omanik |
| 2006 | EKSPERTARVAMUS
HARJUMAAL, KOHILA VALLAS, VILIVERE KÜLAS, LEPA PÕIK 2
EHITAMISEL OLEVA ELAMU PROBLEEMIDE KOHTA KVALITEEDIGA,
KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU, - EHITUSLOA- JA
KOMMUNIKATSIOONIDEGA | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | omanik |
| 2007 | TALLINNAS KOTKA TN. PAIKNEVA PALKELAMU
TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | Tallinna Linnavalitsus |
| 2007 | TALLINNAS PÄRNU MNT. PAIKNEVA PUITMAJA
TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra
eksperthinnang | Tallinna Linnavalitsus |
| 2007 | HARJUMAAL SAKU VALLAS KIISAL KUUSE TN. PAIKNEVA
ELAMU KORTERI NR.1 VEEKAHJU UURIMISE
EKSPERTHINNANG | VEEKAHJU UURIMISE
eksperthinnang | Omanik |
| 2007 | EKSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS
VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE
KOHTA NING RAHALISE SUMMA TUVASTAMINE,MILLE VÕRRA KORTERI NR.2 TURUVÄÄRTUS
ON SUURENENUD SEOSES ELAMU KATUSEVAHETAMISEGA AASTAL 2002 | KSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS
VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE
KOHTA | Halduskohus |
| 2008 | EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A
VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA
KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA | EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A
VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA
KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA | omanik |
| 2008 | TALLINNAS SUUR-AMEERIKA TN.31 PAIKNEVA
ELAMU KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE
EKSPERTHINNANG | KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE
EKSPERTHINNANG | Omanik |
| 2008 | Eksperthinnang
Tallinnas Ehitajate 108 Oscarrehvid OÜ-le kuuluvasse bürohoonesse paigaldatud klaasvaheseinte vastavuse kohta ehitisele ettenähtud nõuetele ja töövõtulepingu nr.1003 /26.03,16.06.2007.a. tingimustele. | klaasvaheseinte paigaldamise vastavus nõuetele ja töövõtulepingu tingimustele | AS Malmerk Fassaadid |
| 2009 | Ekspertarvamus
Harju maakonnas, Rae vallas, Lagedi alevikus, Kingu tn 4 paikneva
elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta | elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta | vandeadvokaat Raul Ots |
| 2009 | Sakala 7 ekspertiis ja ehitaja kahju tuletamine | Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | Künnap Holding |
| 2009 | Ekspertarvamus Roosikrantsi tn.4a paiknevas elamus, kus uurime maja niiskuskahjustusi. | maja niiskuskahjustuste uurimine | KÜ Roosikrantsi 4a |
| 2009 | (Orienteeruv)Hinnakalkulatsioon
Tallinnas Ranniku tee 37 paikneval kinnistul teostamisele kuuluvate tööde kohta ,et ehitis
vastaks ettenähtud nõuetele. | Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | omanik |
| 2009 | HARJUMAAL MAARDUS KARJÄÄRI TN.13 PAIKNEVA
ELAMU KORTERI NR.6 VEEKAHJU UURIMISE
EKSPERTARVAMUS | kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | Harju Maakohus |
| 2009 | EKSPERTARVAMUS
HARJUMAAL, RAE VALLAS, RAE KÜLAS,
LOOPERA TEE 28 PAIKNEVA MAJA ESIMESEL KORRUSEL PÕRANDA VAJUMISE PÕHJUSED JA NIMETATUD PÕRANDA TAASTAMISE MAKSUMUS | kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | IF Kindlustus |
| 2009 | EKSPERTARVAMUSE
HARJUMAAL, RAE VALLAS, PEETRI KÜLAS,
SUUREKIVITEE 48 PAIKNEVA MAJA OLUKORRA
KOHTA TULENEVALT LIIGNIISKUSEST KRUNDIL JA NIISKUSKAHJUSTUSTEST TULENEVA
TAASTUSMAKSUMUSE | kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | Martina Proosa |
| 2009 | ARVAMUS
HARJUMAAL TALLINNAS TAMMSAARE TEE 99 PAIKNEVALE ELAMULE K-KATE KATUSETÖÖD OÜ POOLT ESITATUD KATUSEINSPEKTSIOONI RAPORTI
JA HINNAPAKKUMISE KOHTA | olukorra analüüs | KÜ Tammsaare tee 99 |
| 2010 | EKSPERTARVAMUS
TARTUMAAL TARTUS VAHI KÜLAS PAIKNEVALE ELAMULE | olukorra analüüs | pr.M.Motin |
| 2010 | EKSPERTARVAMUS
TALLINNAS ÕISMÄEL SUURPANEELMAJAS PAIKNEVA KORTERI VEEKAHJUDE KOHTA | EKSPERTHINNANG | HARJU MAAKOHUS |
| 2010 | EKSPERTARVAMUS
MÄRJAMAAL KINNISVARA HINDAMINE | EKSPERTHINNANG | HARJU MAAKOHUS |
| 2011 | Ekspertarvamus Tallinnas Luise tn. 11 a asuva hoone ehitustehniline seisukord seisul september 2011.a. | EKSPERTARVAMUS | Krishna Teadvuse Eesti Kogudus |
| 2017 | Ekspertarvamus Harju maakonnas, Harku vallas, Vääna Viti külas Marja tee 15 asuva aiamaja ehitustehniline seisukord seisul juuni 2017.a. | EKSPERTARVAMUS | Hr.Roman Klepikov |
tagasi pealehe juurde
Ebakindlus maailma finantsturgudel rõhus paljusid varaklasse. Teravilja hinnad langesid novembris 2011.a. sarnaselt enamike varadega, Spekulatiivsed investorid vähendasid panuseid põllumajanduslike toorainete suhtes. Nõudluse poole pealt suurendas USDA selle hooaja globaalse teraviljatarbimise prognoosi. Üldiselt on teraviljavarude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv peaks prognooside kohaselt varusid keskpikas perspektiivis veelgi madalamale lükkama.
Novembris langesid
arenevate turgude ja Uue Euroopa indeksid.
Mõned arenevate turgude finantssektori fondid langesid novembris üle 7 %. November oli mitmetele finantssektori aktsiatele erakordselt negatiivne kuu, kuna mure Lääne pankade tugevuse üle kandus üle ka arenevate turgude finantssektori aktsiatele, mis oli ka Fondi tootluse üldisele indeksile alla jäämise peamiseks põhjuseks. Arenenud turgude pankade väljavaade on oluliselt kehvem kui reaalmajanduse oma, kuna seadusandjad töötavad üha karmimate regulatsioonide ja kõrgemate kapitalinõuete rakendamise nimel ning samal ajal on pangad haavatavad nende omanduses olevate riigivõlakirjade tõttu. Kahjuks kandus arusaam riskantsest pangandussektorist üle arenevate turgudele, mistõttu sealse finantssektori aktsiad langesid samuti rohkem kui teiste ettevõtete omad. Selliste paralleelide tõmbamine on alusetu, kuna fundamentaalnäitajad ei viita sellele, et arenevate turgude pangad oleks reaalmajandusest riskantsemad. Need pangad on alates eelmisest kriisist üles ehitanud tugevad kapitalipuhvrid ja kogunud reserve, samas on nad jätkuvalt vägagi kasumlikud. Lisaks ei oma arenevate turgude pangad üldiselt erinevaid „toksilisi varasid“ (s.h. kriisi all kannatavate riikide võlakirjad).
Novembris olid aktsiaturud jätkuvalt äärmiselt volatiilsed, samal ajal tõusid enamuste riikide võlakirjade tootlused, kuna poliitikud demonstreerisid taaskord oma suutmatust jõuda kokkuleppele, mis rahustaks turge. Makromajanduslikud näitajad vastasid enamasti analüütikute ootustele ning vahel ka ületasid neid, kuid tavapärane uudisvoog mõjutas varahindasid marginaalselt, kuna investorid on praegusel ajal pea täielikult eurotsooni võlakriisile keskendunud.
Võlakriisi venides valitseb turgudel volatiilsus
Ootame volatiilsuse jätkumist turgudel vähemalt veenva ajutise lahenduse leidmiseni järjest ägenevale võlakriisile. Otsustades eurotsooni perifeeriariikide võlakirjade tootluste tõusutempo järgi, on selge, et neile küsimustele tuleb vastused leida varem kui paari kuu eest arvati. Kuigi lõpptulemus on ebaselge, usume, et tegevusetuse ränk hind sunnib eurotsooni liidreid ja Euroopa Keskpanka vastu võtma otsuseid, mis lõhuks praeguse nõiaringi. Võimalikud ulatuslikud kasinusmeetmed mõjutavad Lääne majandusi kahtlemata negatiivselt. Samas võivad riskantsemad varaklassid totaalse finantskrahhi vältimisest kasu lõigata, seda hoolimata arenenud turgude äärmiselt nõrgast majanduskasvust.
Võib arvata, et arenevate turgude investeerimisvarad võidavad võimaliku turgude rahunemise tagajärjel märkimisväärselt, kuna viimasel ajal on need tugevalt kannatanud ohutumate varade eelistamise tõttu. Kuna enamik arenevaid riike näitavad jätkuvalt korralikku majanduskasvu ning ettevõtete kasumid suurenevad, on neil aktsiatel väga head võimalused oluliseks hinnatõusuks, kui investorid hakkavad taaskord fundamentaalnäitajatele tähelepanu pöörama. Kõigist arenevatest turgudest kaupleb Venemaa hetkel kõige atraktiivsematel hinnatasemetel; seda eriti arvestades kõrget toornafta hinda, mis on praegustes ebakindlates oludes püsinud peaaegu muutumatuna.
Venemaa majandus jätkas hoogsat kasvu – SKP kasv 2011. aasta kolmandas kvartalis oli 4,8%. Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud ja lõplikku heakskiitu Riigiduumalt on oodata järgmisel kevadel. Teine positiivne sündmus Venemaal oli kauaoodatud RTS ja Micex börside ühinemine. Selle tulemusena võeti vastu uus seadus luua keskne süsteem, mis hõlbustaks ligipääsu suurele osale välisinvestoritest ja suurendaks tehingumahtusid. Mitmed investorid on kuu jooksul suurendanud Venemaa kõige likviidsemate positsioonide osakaalu portfellis, kuna valuatsioonide tase ja likviidsus avasid võimaluse märkimisväärset kasu saada võimalikust aastalõpu rallist.
Lääne-Euroopa aktsiaturud jäid novembris 2,6% miinusesse, Põhja-Ameerika aga 2,8% plussi. Eesti aktsiad kaotasid oma väärtuses 4,6%, samas kui Venemaa tõusis 3,2%. Novembrikuu suurte kõikumiste taga on juba teist aastat kestev Euroopa valitsuste võlakirjakriis. Kriisi lahendamine on siiski
aeglane ning sellepärast pinged pidevalt kasvavad.
Novembris jõudis Euroopa valitsuste võlakirjakriis Euroopa äärealadelt ka Euroopa rahaliidu tuumikriikidesse. Järsult tõusid Prantsusmaa ja Belgia võlakirjade intressimäärad, kuid veelgi ehmatavam oli selliste konservatiivse eelarvepoliitikaga riikide nagu Soome ja Saksamaa intressimäärade tõus. Euroopa Keskpank on seisukohal, et nemad saavad vaid pingeid alandada, kuid Euroopa probleemidele peavad leidma lahenduse Euroopa valitsused läbi eelarve puudujäägi ja valitsuse võlakoormuse alandamise.
Ajal,mil Eurotsooni võlakriis on muutumas süsteemseks ning riskid finantssüsteemile ja majandusele kasvavad kiiresti,Eesti,Läti ja Leedu majanduse taastumine ei ole tööpuudust likvideerinud.
Sellepärast suur osa kolme riigi leibkondadest majanduskasvust pole kasu saanud.
Reaalpalk kasvas teises kvartalis 2011.a. võrreldes aastatagusega ainult Lätis.
Võrreldes aastatagusega kasvas Eestis ekspordimaht augustis 2011.a. 321 miljoni euro võrra-seda vaatamata üha ärevatele teadetele maailmamajanduse ebakindlast seisust ja võimalikust uuest kriisist.
Siin peab ütlema ,et ekspordi näitajad arvestatakse jooksevhindades ning viimase aasta hinnatõus mängib tugevas kasvus oma osa.
Samas Eesti ettevõtete kindlustunne on juba kahanemas.
Paljud ettevõtted tunnetavad praegu,et ekspordi tellimusi jääb lähitulevikus järjest vähemaks.
See ebakindlus,kui ka olulisel määral kõrgem võrdlusbaas tõestavad , et tulevastel kuudel sünnib ekspordi kasvumäärade aeglustumine .
Selle tagajärjel on oodata töötuse määra järjekordsed kasvu ning Eesti inimeste heaolu kahanemist.
Paljude inimeste elu on praegugi raske,neid peaks rohkem toetama ka omavalitsused,kuid Postimehe hiljutine küsitlus näitab,et 72 % küsitutest ei ole rahul oma koduomavalitsustega.
Näiteid ei ole kaugelt otsida – Tallinna Linnavalitsusest on tihti peale raske elulistele probleemidele lahendusi saada, omavalitsuse tegelased ei vasta alati isegi kodanike avaldustele .
Nii et õiguskantsleril oleks siin võimalik oma nõudlikust üles näidata.
Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.
2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.
|
