Aktsiates,intressimääradest ja majandusest.

Augustis ei olnud suuri liikumisi – Euroopa ja USA turud veidi tõusid, arenevad turud veidi langesid. Kuna majandus ei ole USA-s ka liiga nõrgas seisus, siis uutest kvantitatiivse lõdvendamise meetmetest pole siiani teavitatud. Augustis globaalne majanduse jahtumine jätkus – tööstussektori ostujuhtide indeksid langesid nii Hiinas, Jaapanis, USA-s kui Euroopas ning esmakordselt pärast 2007. aasta lõppu on kõigis neis piirkondades indeksi väärtus alla 50 punkti, mis näitab tootmistegevuse kokkutõmbamist ehk majandusaktiivsuse langust. Jätkuvalt pole kõrvaldatud kartused Hispaania ja Kreeka finantsseisu osas, kuid Hispaania on juba esimese kapitalisüsti hädas olevale Bankia suurpangale teinud ning Kreeka olukorrale annavad Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond hinnangu septembri lõpus-oktoobri alguses. Sellest sõltub, kas Kreekale makstakse järgmine laenuosa või on vaja hakata muud lahendust välja mõtlema. Maailma Aktsiad Fondi osak tõusis augustis 1% ning aasta algusest on fondiosak tõusnud 8,7%. Fondis hoidsime jätkuvalt konservatiivset joont ehk kuu lõpuks oli vaba raha osakaal 17% juures fondi mahust. Kuu jooksul tegime paar ostu ning ühe müügi – müüsime Google’i aktsiad, millega teenisime fondiomanikele 6,5% tulu (ostud olid tehtud selle aasta jaanuarist märtsini). Edasise osas jälgime poliitilisi otsuseid ning majanduse arengut ning võimalike investeeringute jaoks analüüsime tugeva finantsseisuga ettevõtteid, mis suudaksid aktsionäridele püsivalt dividende maksta. Ilmsiks on tülnud,et septembris suurenenud huvi Uue Euroopa regiooni vastu – investorite riskitaju arenenud turgudega võrreldes tunduvalt väiksemate eelarvepuudujääkide ja madalamate võlakoormatega riikide suhtes on muutumas; seda trendi toetavad ka Uue Euroopa regiooni ettevõtete viimastel aastatel oluliselt vähenenud võlakoormad. Kõige selle tulemusel on Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiad sel aastal tunduvalt tõusnud. Laiahaardeline Stoxx EU Enlarged TR indeks on 2012. aastal lisanud 18,6%, edestades sellega paljusid suuremate Arenevate Turgude indekseid. Üldiselt on regiooni aktsiaturgudel jätkuvalt üsna vähe investoreid, ning turud kauplevad oma 10-aasta keskmise P/B kordaja suhtes pea 45% madalamal tasemel, mis on üks suurimaid allahindlusi kogu maailmas. Uue Euroopa turule spetsialiseerunud fond, Trigon Uus Euroopa Väärtusfond, tõusis septembris 4,3% ning on aasta algusest saati tõusnud 20,5%, edestades Stoxx EU Enlarged TR indeksi tootlust 1.9 protsendipunkti võrra. Kolme aasta baasil on Fond indeksit edestanud 34,5 protsendipunkti võrra (36,0% vs. 1,5%). Samal ajaperioodil on Fondi volatiilsus olnud tunduvalt madalam (aasta lõikes 10,7% vs. 21,3%). Fond on teel neljandat aastat järjest indeksi tootluse ületamisele, mis on teinud Trigon Uus Euroopa Väärtusfondist parima tootlusega avatud Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiafondi. Selle tunnistuseks on ka Fondile antud maksimaalne 5-tärni reiting Morningstarilt. Septembris sai Fond kasu hiljuti omandatud Sloveenia positsioonidelt. Kuu jooksul liikusime väiksema beeta ja kõrgema dividenditootlusega ettevõtetesse. Näeme rahvusvahelist turusentimenti jätkuvalt riskantsena, võttes arvesse viimasel ajal tõusvas joones liikunud turge ning lähenevaid tundlikke küsimusi Euroopa perifeeriariikide osas. Fondi 2012. aasta kaalutud keskmine dividenditootlus on 7,7%. Pärast pikaajalist kapitali väljavoolu võib täheldada turusentimendi paranemist ka Venemaal, mis on maailma suurim toorainetetootja. Kuna ligi 75% Vene aktsiaturgude vabalt kaubeldavatest aktsiatest on välisinvestorite omanduses, mõjutab rahvusvaheline uudisvoog oluliselt kohalikku turgu. Pärast presidendivalimisi tekkinud hirm ulatuslike protestiaktsioonide toimumise osas ei ole materialiseerunud ning toorainehinnad ei ole langenud, mistõttu on erakordselt soodsad valuatsioonitasemed hakanud kapitali tagasi Venemaale meelitama. Investorid on hästi reageerinud ka valitsuse plaanile kohustada riigiettevõtteid maksma vähemalt 25% puhaskasumist välja dividendidena. Ettepaneku vastu võtmine lubaks lahti lukustada paljude ettevõtete potentsiaali, mida on siiani peetud „väärtuspüünisteks" (value trap). Lisaks oodatakse Venemaalt kohalike omavalitsuste võlaturgude avamist välisinvestoritele. Goldman Sachs-i hinnangul järgneks sellele otsusele 30 miljardi USA dollari suurune kapitali sissevool. Trigon Venemaa Top Picks Fond tõusis septembris 2,9%, samal ajal kui MSCI Russia TR indeks tõusis 3,3%. Viimase kolme aasta baasil on Fond edestanud võrdlusindeksi tootlust 21,5 protsendipunkti võrra (54,9% vs. 33,4%), olles pidevalt parimate avatud Venemaa-kesksete aktsiafondide hulgas. Fondil on ka maksimaalne 5-tärni reiting Morningstarilt. Oleme Fondi portfelli positsioneerinud nii, et lõikaksime kasu ülalmainitud minimaalselt 25%-lise kasumi väljamaksmise kohustuse otsusest oktoobri lõpus, suurendades positsioone madalatel valuatsioonidel kauplevate riigi omanduses olevate ettevõtete hulgas. Eelkõige ootame dividenditootluse olulist suurenemist riikliku naftajuhtme omaniku Transnefti puhul – tootlus tõuseks 1,2%-lt pea 20%-ni. Ka teiste suurettevõtete dividenditootlused peaksid tunduvalt tõusma, näiteks Gazpromi puhul 8%-ni.

Ebakindlus jätkub,eurotsooni riskid on kõrged.

Maailma aktsiaturgudel jätkus augustis mõõdukalt positiivne sentiment. Investorid olid poliitikute otsuste ootuses võrdlemisi loiud. Suurimad panused tehti Euroopa Keskpanga ja Föderaalreservi võimalike septembrikuiste aktsioonide suhtes – turg ootab EKP-lt kas intressimäärade alandamist või valitsuste võlakirjade ostmise alustamist, Föderaalreservi puhul oodatakse nn kvantitatiivse leevendamise järgmise vooru (QE3) alustamist. Ebakindlus jätkub tõenäoliselt ka järgmistel nädalatel, mille jooksul turud seedivad keskpankade otsused läbi, lisaks tehakse lähiajal mitmed eurotsooni võlakriisi puudutavad otsused, olulisimad neist Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) üle ning Troika raport Kreeka teemal.
Arenevatel turgudel valmistas Hiina taaskord pettumuse. Investorid kardavad suurriigi majanduse pikaajalist aeglustumist ning ei pidanud valitsuse majanduse ergutamise plaane veenvateks. Aasta algusest saati on Hiina indeksi Shanghai Composite tootlus olnud maailma aktsiaindeksite seas üks kehvemaid (indeks on kukkunud enam kui 20%). Teised arenevad turud näitasid augustis enamasti positiivset tootlust.
Lähikuudel positsioneerime end tõenäoliselt üsna kaitsvalt, kuna eurotsooni riskid on jätkuvalt kõrged ning turud sõltuvad suuresti sellest, mida otsustavad USA, Euroopa ja Hiina poliitikud. Nagu varasemaltki, eelistame madala laenutaseme ja tugeva rahavooga ettevõtteid, kuna usume, et need pakuvad turbulentses keskkonnas ka tulevikus parimat riski-tulu suhet.



Heiti Riisberg

2012. aasta kolmanda kvartali majanduse positiivsete ja negatiivsete arvamustrendide suhted.

Suvi on läbi



EUWIFO Business Monitor – Rahvusvaheline versioon
Rahvusvaheline EUWIFO Business Monitor koondab ettevõtete omanike ja valitud tegevjuhtide hinnangud nende ettevõtete ja kogu majanduse praeguse ja tulevase olukorra kohta. See pakub kvaliteetseid esmaseid andmeid, mille alusel saab ennustada äritsükleid ja tulevast majandustõusu või -langust.
Küsitlust alustati 2011. aasta veebruaris Saksamaal. 2011. aasta 2. ja 3. kvartalis kaasati Šveits, Austria, Tšehhi Vabariik, Soome, Eesti, Kreeka, Itaalia, Norra, Poola ja Venemaa. Praegu viiakse intervjuusid regulaarselt läbi 20 turul ja lähikuudel lisatakse veel 20 turgu.
Saksamaal korraldatakse iga nädal 400 kuni 500 intervjuud. Teistel turgudel viiakse iga kuu olenevalt majanduse mahust läbi 100 kuni 1000 intervjuud.
Küsitlus on ainulaadne, sest see viiakse läbi ainult ettevõtete aktiivselt äritegevuses osalevate omanike ja valitud tegevjuhtidega. Küsitlus on unikaalne ka tulemuste kiire avaldamise, samuti geograafilise ulatuslikkuse poolest.
Allpool esitatud andmebaas peegeldab praeguseid tulemusi, 2012. aasta kolmanda kvartali positiivsete ja negatiivsete arvamustrendide suhet igas riigis, osutades majanduse tulipunktidele ja probleemsetele piirkondadele.
Praegust järjestust mõjutab endiselt segane olukord eurotsoonis, mida toidab ebakindlus seoses Hispaania ja Kreekaga ning lahkarvamused liikmesriikides kriisi lahendamise meetodite osas. EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang paneb hiljutise äriusalduse languse eurotsoonis üsna ebajärjekindlate probleemilahendusstrateegiate arvele, mida erinevate Euroopa riikide valitsused on toetanud: "Laialt levinud lahkarvamused selles, milliseid institutsionaalseid või juriidilisi reforme peaks tegema keskpankade õiguspädevuses, ja vaidlused ESMi edasise laienemise üle teevad eurokriisist otsekui põhjatu augu ja piiravad ettevõtete omanike usku sellesse, et Euroopa suudab oma probleemid lahendada."
See mitte ainult ei langeta äriusaldust sellistes majandustes nagu Hispaania (-0,17 punktiga, eeldatava kasvutempoga -1,6% aastal 2012), Kreeka (-0,21 punktiga, eeldatava kasvutempoga -5,3% aastal 2012) ja Itaalia (-0,32 punktiga, eeldatava kasvutempoga -1,7% aastal 2012), mis on kriisist kõige tugevamini mõjutatud, vaid ka riikides, mille võtmeparameetrite järgi võiks muidu oletada üsna heas seisus majandusarengut. Viimatimainitud rühma hulka kuuluvad sellised riigid nagu Saksamaa (-0,04 punktiga), Soome (-0,09 punktiga) ja Austria (-0,12 punktiga), millel on teiste eurotsooni majandustega võrreldes üsna hea kasv ja vastuvõetavad tööhõivenäitajad. Vastavalt on nende maade oodatavad kasvutempod 1,2%, 0,8% ja 0,9%. Majandusaktiivsus väheneb eurotsoonis 2012. aastal eeldatavasti -0,2%. Euroopa Liidus tervikuna on oodata loidu kasvutempot +/-0,0%.
Tuletorniks on taas Eesti. See Balti riik on kolmandat korda järjest EUWIFO Business Monitori järjestuse tipus (+0,05 punktiga). Eesti majandus suureneb eeldatavasti 1,6%. Teised pingerea tipu riigid on Norra (+0,08 punktiga), mis ei ole ELi liige ja mille rikkus põhineb tema ressurssidel, mistõttu ta jääb mõjutamatuks Euroopas valitsevast kriisist, India (+0,07 punktiga), mille majandus kasvab sel aastal eeldatavasti olulisel määral, 6,8%, ja Türgi (+0,05 punktiga), mis näitas 2. kvartalis negatiivseid numbreid, aga on nüüd uuesti rohelises tsoonis eeldatava tugeva kasvutempoga 3,3% aastal 2012.
Teisalt võivad tulla üllatusena Hiina Rahvavabariigi nõrgad äriusalduse näitavad. -0,2 punktiga jääb Hiina RV praegu uuritud maadest viie kõige madalama hulka. Aasia majandusliku jõujaama (endine) trend on käesoleva aasta kolme esimese kvartali jooksul pidevalt nõrgenenud. See mõjutab väljavaadet: Hiina majandus kasvab 2012. aastal eeldatavasti 8,2%. See kõlab üsna dünaamiliselt, aga tegelikult on see mitme aasta väikseim kasvumäär. Selle peamine põhjus on väike ülemaailme nõudlus, mis tugineb ikka veel suuresti Euroopa ja Põhja-Ameerika häiritud majandusel ning mis on Hiina tootmissektorit oluliselt mõjutanud. Siiski lubavad sellised võtmeparameetrid nagu Hiina tootva tööstuse ostuindeks oletada, et Hiina äriusaldus järgnevatel kvartalitel uuesti tõuseb. Aastal 2013 on Hiina majanduse eeldatav kasv 9,3%.

EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus- ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus.

Turukeskkond on eurotsooni jaoks jätkuvalt keeruline.

Hea pood,osta!

Eurotsoon vältis halvimat, aktsiad tõusid

Kui mais väljusid investorid massidena riskantsematest varadest, siis juunis hakkasid aktsiad taastuma, kuna halvimad stsenaariumid ei realiseerunud. Kõige oodatum uudis tuli Kreekast, kus radikaalid kaotasid üldvalimised ning kiirelt moodustati uus (ja loodetavasti konstruktiivsem) koalitsioonivalitsus. Sõltumata sellest, kes parajasti Kreekas võimul on, jääb riik suure tõenäosusega ka järgnevate kuude ning aastate jooksul peamiseks eurotsooni probleemide indikaatoriks. Igal juhul toetas turge fakt, et vähemalt praeguseks suudeti riigi eurotsoonist väljumine ära hoida. Lisaks oli oluline see, et probleemide käes vaevleva Hispaania abiraha taotlus pangandussektori päästmiseks rahuldati üldjoontes ning seda pikemalt viivitamata. Turukeskkond on eurotsooni jaoks jätkuvalt keeruline, mistõttu riskiisu on madal ning aktsiaturud on volatiilsed.

Vaadates arenevaid turge eraldi on selge, et teatud näitajate järgi on aktsiad kauplemas viimaste aastate odavaimatel valuatsioonitasemetel. Globaalne majanduskasv on oluliselt aeglustunud, samas tuleb lõviosa kasvust arenevatest riikidest. Kui praegune „risk maha“-sentiment pöördub ning investorid taas fundamentaalset väärtust otsima hakkavad, näeme arenevatel turgudel suurt tõusupotentsiaali. Venemaa pakub jätkuvalt kõige atraktiivsemaid hinnatasemeid, kaubeldes teiste BRIC-riikidega võrreldes oluliselt odavamatel tasemetel.

Heiti Riisberg

Hoone kulumi hindamine.

Hea pood,osta!







Ehitise osade tegeliku füüsilise kulumi määramisel arvestasin ehitustegevuse/kapitaalremontide toimumise ajaga ning asjaolu,et tegemist on ehitusega,mille kandetarindi moodustavad puidust kandeseinad ja samuti puidust katusetarind.
Analoogsete hoonete normatiivne eluiga on kuni 50 aastat.Hoone tegeliku eluea määramisel arvestasin hoonele tehtud hooldusremonte ning hoone tehnilist seisundid,millest käesolevas töös on palju juttu tehtud.

Ehitise füüsiline kulumine väljendub siin eelkõige nii hoone kui terviku kui ka tema üksikute konstruktsioonide ja põhikonstruktsioonide pinnakattematerjalide,toodete ja tarvikute ning insenerkommunikatsioonide kulumises,tulenevalt ehitise kasutusajast võrreldes tema normatiivse elueaga,üksikute konstruktsioonide kulumist võrreldes nende normatiivse elueaga,aga ka ehitise sihipärase kasutamise intensiivsusest (loomulik kulumine) ja kasutamisreeglistiku täitmisest/mittetäitmisest.
Protsentides väljendatud füüsiline kulum näitab hoone algse väärtuse vähenemist hindamise (käesoleval) kuupäeval.
Füüsiline kulum väljendab protsentides ehitise väärtuse vähenemist ehitusmaterjali kulumise, füüsiliste defektide,deformatsioonide,läbivajumiste,pragude jms.tagajärjel.Peale konstruktsioonide visuaalset vaatlust füüsilise kulumi määramiseks on kasutatud Eesti Riikliku Elamuameti poolt 01.06.1992.a. käskkirjaga nr.20 kinnitatud “Hoonete füüsilise kulumise määramise tabelid”,arvestades lisainfot teostatud hooldusremontide kohta.
Ehitise funktsionaalne kulumine on määratud siin lähtudes eelkõige ehitise kasutamise sihtotstarbega kaasnevate nõuete ja tingimuste ajalisest dünaamikast,mille tõttu eelkõige ehitise ruumide suurus,nende funktsionaalne asukoht ja eksplikatsioon ehitises,viimistlus,jms ei vasta kehtivatele normidele ja standartidele ja funktsionaalse kaasajastamise vajadus tuleneb kinnisvara ümbritsevast majandus- ja õigusruumist: tuleohutuse normid ja eeskirjad;tervisekaitse normid ja eeskirjad;ehitus- ja projekteerimisnormid ja eeskirjad;ehitusmaterjalide ja –toodete standardid;turva ja muud nõuded;majandus- ja õigusruum tervikuna.
Ehitise keskkonna kulumine väljendub siin eelkõige ehitist ümbritseva makro- ja mikrokeskkonna muutuste võimendumises ehitise kasutuse sihtotstarbe realiseerimisele,selle kaasajastamisele ning ehitise füüsilise konstitutsiooni säilimisele ja nende kaasajastamise kuludele.
Kui ekspertuuringu käigus ei avata kaetud konstruktsioone, tuleb kulumi arvestamisel tugineda normatiividele objekti ekspluatatsiooniea orienteeruvaks määramiseks.

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.

Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaad majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.

Foorum1

Ehitus / Vesi, kanalisatsioon
Nõuandefoorum
Vesi, kanalisatsioon,drenaaz,ehitusekspertiis,järelevalve
Teie küsimustele vastab  Leonard-Urmas Sepp Nõuanded teemadel: Vastab küsimustele vee, kanalisatsiooni,drenaazi,ehitusekspertiisi ja teiste ehitusega seotud küsimuste kohta (VeKaDeS)
Teie küsimustele vastab ESTEN OÜ projektijuht Leonard-Urmas Sepp. Foorum avatud alates 17.06.2002 8:41:00
	Selles foorumis on (24) küsimust
<><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><>Gunnar Mäe, 17.06.2002 15:10:00 Tere. Kuidas lahti saada kortermaja veesurve probleemidest, nimelt on surve veekraanides aeg ajalt liialt tugev, kuidas seda reguleerida saaks?
Leonard-Urmas Sepp, 18.06.2002 8:22:00 Iga kord, kui vee voolukiirus torusüsteemis muutub, moodustub survelaine. See võib tekitada suuri surve erinevusi ja võib põhjustada hüdraulilist lööki, mis võib ületada lubatud koormuse torudes. Pumpsüsteemides võivad muutused vee voolusageduses tekkida näiteks äkilisest energia katkestusest, äkilistest blokeeringutest, järsust ventiilide sulgemisest jne. Kui see juhtub ühes pika torustiku otsas, põrkuvad survelained tagasi teisest otsast ja võivad tekitada kahju algpunkti tagasiminekul siis, kui selle ots on suletud ja suurenenud rõhul puudub väljapääs. Hüdrauliline löök võib mõjutada eri osade installatsiooni. Vähendamaks hüdraulilise löögi mõju on vaja paigaldada lööki summutavad osad, eriti kui muutuvad ekspluatatsiooni tingimused. Sellekohast tehnilist on saadaval piisavalt. Igakülgset abi, antakse ka arvutusmeetodite kohta, kuid need on keerulised ja aeganõudvad. Kuid siiski on koostatud arvutiprogrammid, mis on võimelised lahendama ka kõige keerulisemaid probleeme. Nende programmide koostamisel on arvesse võetud informatsiooni pumba iseärasuse, survepea, pöördemomendi, ventiili sulgemise, õhkventiilide ja muude andmete kohta. Kiire survetorustiku täitmine ja suletud õhu kõikumised võivad samuti põhjustada survetõusu. Seepärast peavad torustikud olema projekteeritud nii, et need võimaldaksid õhu väljapääsu vajalikes kohtades ning täitmise kiirus peab olema aeglane. Survelaine kiirus sõltub toru materjalist, toruseina paksusest ja vedelikust, mida toru juhib. Tedmiseks: pump valitakse alati suurima vooluhulga (veetarbe) järgi. Samuti torustik, armatuur ja mahutid. Seejuures on vaja silmas pidada edasist tarbimise kasvu. Seepärast peab olema ette nähtud pumba reguleerimise võimalus juhuks kui vedeliku tarbimine on väiksem. Pumba keskmine jõudlus on väiksem suurimast vajalikust vooluhulgast ja see omakorda pumba suurimast jõudlusest . Pumba jõudluse reguleerimiseks kasutatakse näiteks torustiku parameetrite (takistuse) muutmine ventiilide siibrite või kraanidega pöörlemissageduse reguleerimine, näiteks sagedusmuunduriga jms. Hoopis olulisemaks probleemiks on hüdraulilised löögid, mis kaasnevad pumpade käivitamise ja seiskamisega. Ökonoomseimaks viisiks on pöörlemissageduse reguleerimine, sest sel juhul pole vaja kulutada energiat vastusurve ületamiseks. Ventiile sulgedes või mõnel muul viisil torustiku parameetreid muutes vooluhulk küll väheneb, kuid energiakulu suureneb, sest energiat tuleb kulutada ventiili poolt loodava vastusurve ületamiseks. Pumba vajaliku võimsuse valemist nähtub, et võimsustarve on võrdeline jõudluse Q ja surukõrguse H korrutisega. Seejuures võimsustarve ja sääst sõltuvad vooluhulgast. Võimsustarve sõltub pumba jõudlusest. Sagedusjuhtimisega saavutatav sääst on seda suurem, mida väiksem on vooluhulk (vedeliku tarbimine) ehk teiste sõnadega, mida sügavam on reguleerimine. Võimsuse säästu korrutis kasutusajaga annab energiasäästu. Olulisele energiasäästule lisaks vähendab sagedusreguleerimise kasutuselevõtt investeerimiskulutusi nii ehituslikus kui elektrivarustuse osas. Jõudluse reguleerimise üheks viisiks on mitme (sageli eri suurusega) pumba kasutamine. Neid üksteise järel sisse või välja lülitades saadakse astmeline jõudluse reguleerimine. Kui aga varustada suur pump sagedusajamiga, saab palju parema tulemuse palju väiksemate kulutustega. Vähem läheb vaja pumpasid ja mootoreid ning samuti torustikku ja klappe või ventiile. Veevarustussüsteemis silutakse töösurve ebaühtlus tavaliselt hüdrofooride või veetornidega. Sagedusjuhtimist kasutades võib niisugustest mahutitest loobuda või vähendada nende mõõtmeid. Väiksemale investeerimisele vaatamata reguleerimise kvaliteet isegi paraneb, sest on võimalik hoida tarbija juures enam-vähem ühtlast veesurvet. Otsekäivitatava mootoriga võrreldes on sagedusmuunduri kasutamise korral oluliselt väiksem käivitusvool See võimaldab palju väiksemate elektriseadmete ning sageli ka väiksema ristlõikega toitekaabli kasutamist ning annab nende hankimisel säästu. Tüüpiline kokkuhoiu objekt on niisugusel juhul vastutusrikaste pumpade toite reservgeneraator, mille vajalik võimsus on umbes poole väiksem kui otsekäivitatavate mootoritega pumpade korral. Vähenevad ka korrashoiukulud, sest nii pump, torustik kui klapid/ventiilid/kraanid on vähem koormatud: võrreldes torustiku parameetrite muutmisega on (vee) staatiline surve madalam ja ühtlasem oluliselt väheneb dünaamiline koormus, sest sujuv reguleerimine võimaldab start-stopp-süsteemiga võrreldes vältida hüdraulilisi lööke Viidatud asjaolude tõttu võib seadmete ressurss isegi kahekordistuda. Paraneb ka elektrivõrgu talitlus: käivitusvool on oluliselt väiksem ning enam pole vaja ka asünkroonmootorite magnetvälja loomiseks osta reaktiivvõimsust või toota seda kondensaatorpatareide või sünkroonkompensaatoriga. Sagedusmuundur genereerib ise mootorile vajaliku reaktiivvõimsuse. Peale selle juhin Teie tähelepanu,et vaadeldav probleem võib esineda mitme asjaolu tõttu.Näiteks probleemi põhjuseks võib olla torustiku vanadus,vajalikku regulaator-klappi puudumine jne... Nii et Teil tuleks kontrollida,kas vastav torustik on paigaldatud projekti kohaselt.Või viga on hoopiski projektis? ehitajas?..... Soovitame tellida eksperthinnang pädevalt firmalt või eksperdilt.
Elle, 20.06.2002 13:19:00 Tere! Kavatsen panna suvilasse vee sisse. Olen kuulnud, et mõned soovitavad plastiktorusid, kas Teie soovitaksite plastikust torustiku kasutamist? Mõeldud on trassi vedamist tänava torustikust maja juurde.
Leonard-Urmas Sepp, 21.06.2002 8:37:00 Soovitame kindlalt polüetüleenist ( PE ) torustiku. See on termoplast.Selle grupi materjalid koosnevad molekulidest, mis näevad välja nagu pikad üks teisega läbi põimunud niidid. Termoplasttooteid vormitakse kõrgel temperatuuril.Siis on toormaterjal venivalt vedel. Seejärel jahutatakse tooted maha ning materjal muutub tahkeks ja kõvaks. Võib täheldada,et mõned plasttorufüüsikalised omadused muutuvad ajaga. Seda nimetatakse vananemiseks. Üks nähtustest on jäikuse suurenemine. See on positiivne muutus sest, ringjäikus aitab maa-alustel torudel vastu seista tagasitäitepinnase survele. Terminit vananemine ei tohi mõista ainult negatiivses tähenduses. Aeglased füüsikalised muutused ei tähenda, et materjaliga on juhtunud midagi halba. Vastupidi, on ju üldiselt teada,et plast on vastupidavamaid maaaluste torude materjale.Mitte ükski looduslik aine, millega maa alla pandud torustikud võivad kokku puutuda, ei suuda plaste lagundada. Tuleb lisada,et PE nn. kestvus tootjatehase poolt on antud vähemalt 50 aastat. Kui alternatiivvariandina oleks kasutusel terastoru, siis selle nn.kestvus oleks 6-15-25 aastat. Seda aga on tunduvalt vähem kui polüetüleenist ( PE ) torul.
Terje, 26.06.2002 16:56:00 Kas kanalisatsiooniummistuste puhul on võimalik kasutada ka torude puhastamist (survepesu?)ja kuidas ja kes seda teeb?
Leonard-Urmas Sepp, 27.06.2002 8:18:00 Kanalisatsiooniummistuste puhul ning väliskanalisatsiooni hooldamisel on vaja kanalisatsioonitorustikke regulaarselt puhastada. Üheks võimaluseks on torustike survepesu. Ka meie kasutada survepesuauto on varustatud kõrgsurvepumbaga (kuni 150 at), erineva läbimõõdu (15 ja 30 mm) ja pikkusega voolikutega ning veevoolu jaotusotsikutega. Puhastusvesi koos setetega kogutakse ning suunatakse puhastisse. On võimalik puhastada ilma kanalisatsioonita majade kogumis- ja settekaevusid. Puhastustöid on võimalik teostada kuni 40 meetri kauguselt (eelneval kokkuleppel ka kaugemalt), maksimaalne imamissügavus on 8 meetrit. Paakautosid kasutame suuremate mahutide tühjendamisel: näiteks basseinid, autopesulate pesuveemahutid jms. On võimalik kasutada KOMBINEERITUD SURVEPESUAUTO VOLVO FL 7 BAASIL.Auto on mõeldud kanalisatsioonitrasside puhastamiseks ja ummistuste likvideerimiseks. Samuti imb- ja kogumiskaevude tühjendamiseks ja puhastamiseks.Survepesuvoolik on varustatud erinevate pesuotsikutega. Võimalik kasutada survepesu püstolit maksimaalse veesurvega 100 bar. Tänapäeval moodsad ja komplektsed plastiksüsteemid kanalisatsiooni torustikel on projekteeritud parima kvaliteedi tagamiseks. Torude head hüdraulilised omadused vähendavad survepesu vajadust, seega on ka hoolduse maksumus väiksem. Vaatleme roiskveesüsteemi: Torustik algab majast. Näiteks köögi kraanikausist algab kanalisatsioonitoru . See läheb edasi betoonkoonusega puhastus- ja kontrollkaevu. Torustik jätkub järgmises puhastus- ja kontrollkaevus, mis on majakaev Siin on kaev piiriks era- ja kohaliku munitsipaaltorustiku vahel. Kui tekivad probleemid, siis piisab kaevu vaatamiset, et näha, kus ummistus on tekkinud. kaevul on betoonkoonus ja kerge liikluskaas Kanalisatsioonitorustik on näiteks ühendatud 200 mm Ultra toruga peakanalisatsiooni, millel paiknevad teatud vahemaade tagant Ultra puhastus- ja kontrollkaevud. Tänapäeval kasutatakse võimalikult palju 315 ja 425 mm kaevutorudega puhastuskaeve selleks, et ära hoida ummistusi kanalisatsioonisüsteemides. Töid, mida varem teostati kaevus, saab nüüd tänu videole teostada ka maapinnalt. Kui pärast paigaldamist või kasutamisel tekivad probleemid, näitab piirkaevu kontroll, kas ummistus on peakanalisatsioonis või eratorustikus. Mitme puhastus- ja kontrollkaevu olemasolul saab vea leida ning ummistuse kõrvaldada survepesuga. Kuna aina rohkem paigaldatakse kõrge kvaliteediga plastiktorusid, siis väheneb vastavalt ka paigaldatud süsteemide pideva hoolduse ja kontrolli vajadus. Ja lõpetuseks: üheks võimaluseks oleks teostada uuringud videoga ja kui selgub torustiku eriti halb olukord siis tuleks vana asemele uus torustik paigaldada ,sest teatud aja tagant tellida survepesu tähendaks mingi aja jooksul uue torustiku paigaldamise maksumuse saavutamist ja lõpptulemus oleks ikkagi vajadus tellida uue torustiku paigaldamise pluss ummistusele kulunud summa.
Jane, 28.06.2002 16:09:00 Tere. Kas nn. kare vesi kahjustab ka veetorustikke ja kuidas seda vältida?
Leonard-Urmas Sepp, 30.06.2002 21:01:00 Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi, setet ning põhjustab plekke klaasil ja portselanil pärast nõudepesu, kuivatab nahka. Katlakivi vähendab torude ristlõikepinda ja halva soojusjuhtivuse tagajärjel ka soojusülekannet.Teatud juhtudel ta võib põhjustada metalli ülekuumenemist ja mehaanilise tugevuse vähenemist. Kare vesi võib rikkuda majapidamismasinad, soojavee seadmed ning ummistada torud, mis toob kaasa küttekulude suurenemise. Vee karedus on loomulik loodusliku vee omadus, mida põhjustavad temas sisalduvad lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolad. Lisaks suurendab karedust ka raua-, SiO2-soolad, sulfaadid ja kloriidid Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast.Karbonaatne ja mittekarbonaatne karedus kokku moodustavad üldkareduse.Karbonaatne karedus on mööduv karedus,sest seda saab kõrvaldada vee keetmisega,mittekarbonaatne karedus on püsi- ehk jäävkaredus. Kare vesi ei ole inimese tervisele ohtlik,kuid sel puhul kulub toidu keetmisele rohkem aega,pesemisvahendite kulu pesupesemisel on suurem jms.Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Karedas vees on pesemine raskendatud, sest seebis sisalduvad rasvhappeioonid reageerivad kaltsium- ja magneesiumioonidega, moodustades vees lahustamatuid kaltsium- ja magneesiumsooli. Moodustuv sade kleepub pestavale pinnale ja on ebameeldiva lõhnaga. Seepi (ka pesuvahendeid) kulub rohkem. Vee teatud omaduste ja tingimuste korral, mis sõltuvad vees lahustunud ühenditest, võib tekkida torustike seintele kaltsiumkarbonaatne (CaCO3) kaitsekile ja takistada materjali korrodeerumist. Vastavate tingimuste kujundamisel on oluline, et vees oleks 50% (12 °C) lahustunud O2 , reguleeritud lahustunud süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus ning vees ei tohi olla madal pH ja redokspotensiaal. Kareda vee vastu kasutatakse Ioonvahetusfiltrid vee pehmendamiseks: - Eraldavad veest kaltsiumi ja magneesiumi ioonid -Automaatselt regenereeritavad Regenereerimine soolaga -Eraldavad veest ka lahustunud raua (kuni 1 mg/l) Kemikaalideta veetöötlemisseadmed katlakivi tekke vältimiseks. COLLOID-A-TRON ja SCALETRON tüüpi. Kasutatakse: -soojusvahetid -survevalu seadmed -õhukonditsioneerid -vaakumpumbad -vee soojendid -kompressorjahutusseadmed -külmutid Naad: -Väldivad katlakivi teket Neid on: -lihtne paigaldada Naad: -ei vaja elektrit Kõik see on: -hooldusvaba Torustiku ja veega kokkupuutes olevate seadmete kaitseks korrosiooni eest ning karbonaatsete setete tekkimise vältimiseks vett stabiliseeritakse: agressiivse vee korral lisatakse veele leelistavaid reagente või fosfaate,kasutatakse ka vee aereerimist ja karbonaatsete setete tekkimisel lisatakse mingi happe lahust või fosfaate.
Ilmar 01.07.02 , 01.07.2002 12:24:00 Tere. Kuidas on võimalik tarbevee torustikku (eramu tsinktorud) puhastada? Probleemiks on see, et torustiku läbinud vesi omandab ebameeldiva lõhna. Kui vett veidi aega joosta lasta kaob lõhn.
Leonard-Urmas Sepp, 04.07.2002 13:57:00 Kui vee töötlemise käigus hapniku sisaldus ei ole piisav, põhjustab see probleeme, mis võivad selguda alles tarbijatepoolse rahulolematuse põhjal. Üks levinumaid probleeme võib olla suur ammooniumiooni sisaldus vees, mis nõuab oksüdeerumiseks rohkelt hapnikku. Kordan,et kui vajalik lahustunud hapniku kogus vees ei ole piisav, võib ammooniumioon jääda vette. Jääkammoonium oksüdeerub osaliselt nitritiooniks (NO2-) , mida võib analüüsimisel siis veest leida. Samal ajal võib nitritioon edasisel oksüdeerumisel muutuda nitraatiooniks, ning vees lahustunud hapnikku sisaldus langeb jaotusvõrgus alla nõutud 5 mg O /l . Nüüd võib protsess mitmesugustel koosmõjudel ja täiendavalt oksüdeerimist vajavate ainete ilmumisel muuta suunda, nitraadist saab nitrit ja jällegi ammooniumioon. Samuti suureneb oht vesiniksulfiidi tekkeks, eriti kui on suur vee orgaanika ja sulfaadi sisaldus ning torude korrodeerumisel lisandub väävlit. Lisandub anaeroobsete mikroorganismide tegevus ja kõigi koosmõjul halveneb joogivee maitse, ilmub ebameeldiv lõhn ja jaotusvõrgu iga lüheneb. Nii kaotatakse raha ja inimeste tervist. Suure rauasisalduse tõttu on vesi hägune, tekib sade, veel on ebameeldiv lõhn ja maitse Väävelvesinik annab veele väga ebameeldiva mädamuna lõhna. Agressiivne süsihappegaas muudab vee ebastabiilseks ja tekitab korrosiooni. Näiteks väävelvesinikku (edaspidi divesiniksulfiid) esineb praktiliselt kõigis Viljandi linna varustavates puurkaevudes kontsentratsioonides ~0,01 - 0,3 mg/ dm3(pH 8,0 on väävelvesinik üle 90% dissotsieerunud). Veevärgi torude uurimisel on selgunud, et nende sisepindu katab kaitsevõimet mitteomav raudsulfiidi koorik. Väävelvesiniku suurem sisaldus jaotusvõrgus on põhjustatud füüsikalis-keemiliste tingimuste muutustest (toru materjalis on ka väävlit) ja sulfaatioone redutseerivate anaeroobsete bakterite elutegevusest. Sulfaatioonide redutseerimisel tekivad sulfiidioonid, mis suurendavad vesinikdepolarisatsiooniprotsessi kiirust ja vähendavad polarisatsiooni raua anoodsel lahustumisel. Tulemuseks on torustiku intensiivne korrosioon, mis võib tekitada märkimisväärseid kulutusi torustike omanikele kui ka selle vee tarbijatele. Pikema ajalooga vee tööstust omavates riikides ollakse seisukohal, et mittemingil tingimusel ei tohiks joogivees leiduda divesiniksulfiidi. Eesti standard lubab hea kvaliteediklassiga vee puhul 0,05 mg/ dm3. Juba 0,03 mg/ dm3 vesiniksulfiidi on haistmismeelega tuntav. Näiteks Viljandi linnarahva kaebused on järgmised: 1. veel on ebameeldiv lõhn; 2. umbses dušikabiinis hakkab halb(tugev mädamuna hais); 3. miski määrib pesu ,must õlikas ollus, hiljem värvub õhu käes kuivades pruunikas-punaseks; 4. ummistab filtreid ja nende vahetamisel määrib käsi; 5. happe pealevalamisel levib mädamunahais. Divesiniksulfiid esineb vees nii lahustunud kui gaasilises olekus. Divesiniksulfiid on ebameeldiva lõhnaga toksiline ühend ja juba väga väikesed sisaldused võivad anda veele ebameeldiva maitse. Divesiniksulfiidil on omadus paralüseerida lõhna tundmist, mis on juba mürgitussümptoom. Iseenesest pole see veel ohtlik, võrreldes sellega, mis selle gaasi pikemat aega sissehingamisel järgneda võib. Seetõttu tuleb vältida tema sissehingamist ja juba tugevat nn mädamuna haisu tundes tuleks sellisest kohast lahkuda. Labori arvamus on, et veevärgi vees ei tohi esineda divesiniksulfiidi, sest selle vees lahustunud gaasi foonil kiireneb torude korrosioon ja nn. anaeroobses keskkonnas arenevad mitmesugused mittesoovitavad seened, vetikad ja bakterid. Samuti tekib ebameeldiv ja määriv must või tumepruun raudsulfiid, mis teatud tingimustel võib minna üle kollaseks mineraaliks(lisandite tõttu on värvilt must) püriidiks (FeS2). Kasutada tuleks FA2S tüüpi rauaeraldusfiltrid. Eraldavad veest mehaanilise reostuse, lahustunud ja oksüdeerunud raua, mangaani ning väävelvesiniku (piiratud koguses). Filtrit läbinud vesi on läbipaistev, ebameeldiva lõhna ja maitseta. Seismisel sadet ei teki.Ka aeratsiooni süsteemid on ette nähtud väävel-vesiniku, süsihappegaasi ja teiste gaaside eraldamiseks veest. Kui vesi on ebameeldiva lõhna ja maitsega, värvunud.Kasutatakse aktiivsöefiltrid.Need: parandavad vee lõhna- ja maitseomadusi eraldavad veest mehaanilised lisandid eraldavad veest piiratud koguses (kuni 1 mg/l) lahustunud raua eraldavad veest orgaanilised ained (ca 50% ulatuses) automaatselt tagasipestavad Kus juures filtermaterjal on vahetatav, filter on pikaajaliselt kasutatav. Lämmastikuühendid. Lämmastikuühendid satuvad vette orgaaniliste ainete lagunemisproduktidena, väetistest ja heitveega. Lämmastikuühendid vees on kahjulikud inimese tervisele. Permanganaatne hapnikutarve näitab orgaaniliste ainete, sh. huumushapete sisaldust vees. Orgaaniliste ainete ülemäärane sisaldus vees muudab vee värvuse kollakaks või rohekaks, annab veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Kasutatakse nitraadieraldusfiltrid CAB tüüpi. Huumusfiltrid: eraldavad veest orgaanilised ained samaaegselt toimub vee pehmendamine Rõhutan veel kord,et kui joogivees puudub lahustunud hapnik ,siis on see suur probleem sest: lahustunud hapnikku olemasolu joogivees on esmatähtis. Tarbija suhtumise määrab ära just esmane emotsioon kraani avades - hapnikku sisaldav vesi on elusorganismile omasem ja janu kustutav. Taani Kuningriigi Keskkonna- ja Energeetikaministeerium sätestas 1988 aastal seadusega, et joogivees peab olema 5 mg/ dm³ lahustunud hapnikku. (12 °C juures normaal tingimustel on vees lahustunud hapnikku 10,78 mg/ dm³) Rootsi joogivee standard näeb ette 50% (5,5). Eesti standardis EVS 663:1995 " Joogivesi. Üldnõuded" pole kahjuks selline näitaja käsitlust leidnud ja muudab keeruliseks veevärgil veetöötluse vajaduse selgitamist. Näiteks Viljandi linna puurkaevud ammutavad vee allpool hapnikubarjääri sügavatest põhjaveekihtidest (200 m) ja seega joogivees lahustunud hapnik puudub. Hapniku defitsiit näitab, et teatud ühendite oksüdeerumine toimub nüüd tarbija juures, näiteks kraanist voolav vesi rikastub hapnikuga ja seni lahustunud raud sadeneb nüüd raudhüdroksiidina, värvides vee punakaspruuniks. Samuti tekib ebameeldiv haisting väävelvesiniku mädamunalõhnast. Lahustunud hapnik võtab osa keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimisel. Aeroobne veekeskkond loob vajalikud stabiliseerivad tingimused ja takistab anaeroobsete mikroorganismide arengut. Vee desodoreerimine seisneb lõhna ja maitset põhjustavate,põhiliselt lahustunud orgaaniliste ainete ja gaaside ( näiteks siin varem nimetatud väävelvesiniku ) kõrvaldamises.Selleks töödeldakse vett sorbentidega või rakendatakse aeratsiooni, ehk joogivee õhuga läbipuhumine,et parandada tema omadusi. Kui nüüd vaadelda Teie poolt püstitatud küsimuse konkreetses plaanis,siis teadmiseks Teile,et: - Teie eramu osas peavad olema regulaarselt läbiviidavate hooldustööde käigus tehtud alljärgnevate tehnosüsteemide korrastamised: - elamu katlamaja; - küttesüsteem, soojus- ja boilerisõlm; - sooja- ja külmaveesüsteemid; - kanalisatsioonitorustikud; - elektrivarustussüsteemid; - pliidi, ahjud ja suitsukäigud; - korstnad; - üldkasutatavad veevõtukohad ja WC-d; jne. Kui neid töid ei ole õigeaegselt tehtud,siis on ju loomulik,et näiteks Teie torustikus on tekkinud sette ja selle pärast esinevad need nähud ,millest kirjutasite minule oma küsimuses. Torustikule on näiteks võimalik teostada majasiseselt läbipesu, ühendades selle lahti veemõõdusõlmes ,kuid läbipesuga võib kaasneda ka vanade torustike ummistusi nurgapunktides ja samas võib tekkida läbipesu järel liitekohtades lekkeid jne.... Probleemi lahendamiseks tuleks tellida eksperthinnang pädevalt firmalt ,eksperdilt või meilt urmas@esten.ee
Kadri, 31.07.2002 16:20:00 Tere. Kas vihmaveedrenaazi panemisel saaksin arvestada mingi m2 maksumusega, kas oskate seda öelda? Ette tänades.
Leonard-Urmas Sepp, 02.08.2002 17:00:00 Tere lugupeetud Kadri. Vihmaveedrenaazi paigaldusel sõltub hind paigaldatava torustiku läbimõõdust,sügavusest ja asukohast.Teie kirjast ei selgu torustiku asukoht, kas on tegemist haljasalaga eravalduses või väljaspool seda või on tegemist linnatänavaga,asfaltkattega sõidu- või kõnniteel. Kokkuvõttes on Teil võimalik hinnatäpsustamiseks võtta ühendust e-meili teel urmas@esten.ee ja kirjutada täpsemalt millega tegu, siis saaks väikse tasu eest anda täpsema hinnangu torumeetri paigaldamise hinna kohta.
Triinu, 07.08.2002 13:34:00 Kui sügavale tuleks paigaldada vihmavee drenaaz, kui hoonesse suurte vihmadega hakkab vesi tungima.Keldri sügavus maapinnast 1400mm ja vesi tungib keldrisse alumise 40 cm piirkonnas.Ja umbkaudu kui palju seelle drenaazi jooksev meeter maksab.
Leonard-Urmas Sepp, 09.08.2002 19:53:00 Tere. Ma julgen arvata, et küsimusele saaks paremini vastata kui teie, lugupeetud Triinu, meile otse kirjutaksite urmas@esten.ee , siin otse.ee rubriigis ei tahaks seekord välja panna oma hinnad mida võib mõni teine paigaldaja lugeda, et meie tööde hinna teada saada. Ärge pahandage aga konkurendid ei maga. Paigaldamise sügavus ja kaugus sõltub nagu eelmistes vastustes kirjutanud oleme ikkagi sellest millise pinnasega teil tegemist võiks olla maja ümber, kas kõikjal on pinnas ja milline või on mõnes kohas teekivid,asfalt või midagi muud.Kui soovite väga täpse vastuse saada siis palun ka minule anda väga täpseid andmeid. Suure lugupidamisega Urmas Sepp
Indrek, 16.08.2002 10:25:00 Tere. Kas vee- ja kanalisatsioonitööde osas on olemas kvaliteedinorme? Kas neid on kuskil Internetis ka ülesse pandud. Ette tänades, Indrek
Leonard-Urmas Sepp, 19.08.2002 18:09:00 Kvaliteedinõuded on saadaval Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kontorist müüdavate teatmestike varal.Näiteks MaaRyl 2000 ,RYL-77 ,TTU raamatukogus jne. Internetis neid veel ei ole.
toomas, 05.09.2002 11:48:00 millist kanalisatsioonitüüpi soovitaksite eramule, kus lähedal puudub üldine kanalisatsioonitrass
Leonard-Urmas Sepp, 06.09.2002 14:09:00 Tere Toomas. Vastuseks Teie küsimusele teatan, et sellises olukorras oleks võimalik paigaldada Teie krundile kogumismahuti, mille suurus tuleks arvutada. Kui soovite siis võin seda Teile väikese tasu eest teha. Ka töö ise võin Teile ära teha kui lepime hinnas kokku.
Laura, 06.09.2002 15:51:00 Tere, Olen suure probleemi ees, hoone sisene torusüsteem on paigaldatud vene ajal ja nüüd on probleemiks arvatavasti torude ühenduskohtadest seinte vahele immitsev vesi (põrandale ka loomulikult). Arvan et välja tuleks vahetada kogu püstiku torud, või mis? Millised torusid tuleks valida ja mida torude vahetusel silmas pidada? Lisaksin veel, et kogu süsteem on mäda: köögis on laed märjad, wc ja samuti wc vastas oleva toa sein on täielikult märg. Ülemised naabrid ütlevad, et neil on kõik korras ja neid see ei huvita, mis minul allkorrusel toimub. Õnnetu korteriomanik
Leonard-Urmas Sepp, 13.09.2002 10:05:00 Tere preili Laura. Tuleks objekt ülevaadata ja siis saaks otsustada. Palun võtke minuga ühendust. Lugupidamisega, Urmas
Priit , 15.09.2002 9:33:00 Tere Urmas Kui sügaval peaks minimaalselt olema kanalisatsioonitorustik(110), majast Kaevuni on 6m kui suur peaks olema langemisnurk. Olen kuulnud, et kui nurk liiga suur on jookseb vesi tahketest ollustest mööda ja ei vii neid kaasa.? Kas ta peab olema soojustatud ja kuidas, antud juhul jääks see torustik ainult 40cm sügavusele. 2 küsimus Mis materjalidega soojustada kaevutrassi. mis on u 1m sügavusel pae peal, ja mismoodi soojustada selle trassi tulek vundamendi ja pae vahepealt? Ette Tänades Priit
Marek, 16.09.2002 15:16:00 Eramus veekraav on kaevatud 90 cm. sügavune. Toru tahan panna plastikust. Milline oleks kõige parem võimalus seda soojustada ja mis materjalidega. ETTE TÄNADES! MAREK
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2002 9:53:00 Torustiku isoleerimiseks müüakse vastavat torukoorikut torustike müügile spetsialiseerunud hulgiladudes ja kauplustes, mida pannakse ümber toru ja fikseeritakse teibiga kinni. Ostes peaks kindlasti jälgima õige torukooriku valikut,sest on olemas sarnaseid mida paigaldatakse ainult siseruumides. Vale ostu puhul kaob külmakaitse kui torukoorik imab vett täis. Küsida võiks kindlasti sellisest kohast nagu Hals Traiding mis asub Tallinnas kui ka Tartus.
ulvi, 20.09.2002 14:50:00 Kas on olemas mingeid norme, kui suure survega peaks tulema vesi segistist? Kas on mingeid nõudeid torude läbimõõdule eramus veesüsteemi ehitamisel? Näiteks, kas 10mm läbimõõduga toru jagamine dushi- ja tavalise segisti vahel on normaalne ?
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2002 9:55:00 Norme on olemas kindlasti tänapäevalgi.Aga usun et Teie eramul on olemas projekt millel omad lahendused antud projekteerija poolt.Kas nüüd 10mm torustik on just õige lahendus , sellele leiate ise vastuse tarbides vett samaaegselt mõlemist kohast. Huvitav oleks teada kas torustik koliseb seejuures,kas survelangus on suur? Kui see nii peaks olema pöörduge ehitaja poole, sest on ju meil olemas ehitusgarantiid.
aleksandr, 30.09.2002 10:09:00 Tere olge nii lahked ja saatke mulle infot saatke mulle infot mingisuguse sagedusmuunduri kohta-toopohimote,ehitus,tehnilised parameetrid,kasutamisvoimalused-10-15 lehekylge.tanan
Marko, 05.10.2002 16:22:00 Tere.Soovin ehitada tulevikus oma krundile kaks eraldi elamut.Kui kaugele on mõtet rajada puurkaev,kui kahe maja kaugus teineteisest on ca 60m.Kas saab hakkama ühe kaevuga?
Ain, 14.10.2002 21:37:00 Tere Kas puurkaev on ainult hästi kallis kambriumi kihtidesse puuritud kaev või on olemas ka variant, mis oleks mõistlik teha paari suvila varustamiseks veega, et mitte igaühele oma tavapärast raketega kaevu teha. Tänan
Leonard-Urmas Sepp, 23.10.2002 20:07:00 Tere Marko ja Ain. Teie küsimustele ei ole võimalik täpse vastuse anda, kuna selleks on vaja tutvuda planeeringuga ning saada infot põhjavee asukoha sügavusest, kaskkonnatalituse poolt esitatavate nõuetega ja pm.
Gunnar, 03.11.2002 19:21:00 Majas on 55 korterit ja eeldatav vee tarbimine kuus umbes 250 m3.Milline filter oleks sobilik vee kvaliteedi tõstmisel,rooste,lõhn jne.Olen kuulnud hinnaklassist alates 20 000.-Isepuhastuv,elektriline ja kõike ei teagi mida veel.
Leonard-Urmas Sepp, 06.11.2002 10:51:00 Tere Gunnar. Eesti agressiivse vee tõttu soovitame klientidel alati veefiltrit kasutada, sest lenduvale roostele, eriti aga liivale ei pea ka kõige kvaliteetsem segisti vastu. Üldjuhul tavaline veefilter, mis korjab veest välja liiva ja prahi ei sobi raua või kareduse eraldamiseks. Vesi võib aja jooksul muutuda ja te ei märka seda enne kui suur rauasisaldus rikub ära valge pesu ja karedus paneb nahka teie veekeetja, pesumasina või elektriboileri.Õige filtri valikuks on aga paljast veeanalüüsist siiski natukene vähe. Loomulikult on veel palju igasuguseid näpunäiteid ja sellepärast me lahendamegi iga kliendi probleemid personaalselt
Pille, 04.11.2002 17:59:00 Kas Te oskaksite mulle öelda, mis on järgmiste liimide põhikomponendiks:silikaatliim, PS-liim ja PVA-liim? Oleksin väga tänulik, kui oskaksite mulle vastata. (mida pikemalt, seda parem) Aitäh!
Leonard-Urmas Sepp, 06.11.2002 12:15:00 Tere Pille. Harilikult on liimi põhikomponendiks orgaaniline,harvemini anorgaaniline aine, mis lahustatuna,dispergeerituna või sulatatuna annab liimile liimimisvõime. Anorgaanilised liimid on peamiselt vees lahustuvad silikaadid. S.o. hüpoteetiliste ränihapete(ortoränihappe H4SiO4,metaränihappe H2SiO3) jpt.. soolad. Silikaatide koostisse võib kuuluda ka vesi H2O või anioonina OH-.Silikaate on looduses väga palju.. Kõige rohkem kasutatakse sünteetilisi orgaanilisi liime.Need jagunevad termoplastseiks s.h. polüvinüülatsetaat-, ja polüisobuteenid...
Helen, 06.11.2002 14:04:00 Millised protsessid toimuvad väävliühenditega normaalselt töötavas aktiivmudapuhastis? Kas ja kui palju sulfiide eraldub reoveest bakterite toimel?
Leonard-Urmas Sepp, 07.11.2002 9:25:00 Tere Helen. Kuna Teie poolt tõstatatud teema on suur ja lai.Ning eriarvamusi on palju,siis ütlen Teile seekord ainult nii palju: Reovee biokeemilisel puhastamisel aerotankides tekkib helbeline muda ,teise nimega aktiivmuda.Aktiivmuda helbed moodustavad reovee heljuvainest ja mikroobidest.Reovees olevad lahustunud orgaanilised reoained ja helveste pinnale adsorbeerunud kolloid- osakesed oksüdeeruvad mikroobede kaastoimel. Kui aktiivmudapuhasti saaks stabiilselt töötada ilma liigmuda kõrvaldamiseta, võiksid aktiivmuda kontsentratsioon ja puhastusefekt tõusta väga kõrgeks. Tühisedki õhustus- ja segamishäired võivad aga põhjustada mikroorganismikoosluse täieliku hävimise ja puhastusefekti järsu languse pikaks ajaks. Eestis on ligi tuhat väikest reoveepuhastit, mis alati tõhusalt ei tööta. Ebarahuldava töö põhjuseid on mitu: juurdevooluvee hulga ja koostise kõikumine, puudulik hooldus, seadmete amortiseerumine jm. Enamik väikepuhasteid, sh ka enamlevinud BIO-seeria puhastid, toimivad kestusõhustusreziimil ning liigmuda ei kõrvaldata. Puhastis muda tavaliselt aeroobselt täielikult ei mineraliseeru, koguneb põhja ja võib hakata anaeroobselt lagunema. Lagugaasid (metaan, väävelvesinik jm) tõstavad siis muda pinnale. Aktiivmuda kandub koos väljavooluveega puhastist välja siis, kui bioprotsess on mingil põhjusel häiritud ning muda settivus halveneb. Muda kõrvaldamisest loobumine lihtsustab puhasti hooldust tunduvalt, ometi ei tohi unustada, et põhja settinud surnud muda tuleb aegajalt kõrvaldada. Bakterite elutegevuses toimuv sulfaatide koostises oleva väävli redutseerimine elementaarseks väävliks või vesiniksulfiidiks nimetatakse sulfaadireaktsiooniks. Assimilatoorne sulfaadireaktsioon põhineb mõningate bakterite võimel kasutada sünteesi-protsessides vajaliku väävli saamiseks sulfaate...
Gunnar, 07.11.2002 15:57:00 Tere. Tekkis tahtmine panna tuppa veega põrandaküte.Maja on suur korterelamu.Radikas on ainult ühe toru otsas akna all,teine tagasivool on teises toa nurgas.Kas peab panema pumba ja kas tohib jahedamat vett võtta tagasivoolust?Keegi ei ütle kuidas teha,tuleme ja teeme,mõtetu.Olen ise võimeline töö ära tegema.Vannitoas sai alles tehtud nii ja üleval pool on kõik ka soe.Toas on tesiti. Ise elan Pärnus.
Leonard-Urmas Sepp, 08.11.2002 12:08:00 Teha võib kõike, kuid selleks on vaja asi kooskõlastada maja haldajaga, koostada projekt, kuna keskkütte süsteem läheb tasakaalust välja. Ja juba kinnitatud projekti alusel võib julgelt tegutseda.
Kati, 08.11.2002 18:47:00 Soovime vee majja tuua pumbaga. Tean, et rakked (10) + töö maksavad 8000. Kui suurte kulutustega pean veel arvestama - pump, filtrid, torud ja muu juurdekuuluv. Lugupidamisega Kati
Leonard-Urmas Sepp, 12.11.2002 14:10:00 Tere austatud Kati. Teie poolt antud andmete põhjal on väga raske töö hind välja tuua.Orieteeruvalt aga Teie kulutused ettevõtmisele oleks ca 7-10 tuhat krooni. See oleks lisa Teie poolt nimetatud maksumusele.
Janne, 11.11.2002 15:35:00 Tere! Olen mures! Kust leiab infot tehisjärve lüüside kohta, kes tegeleb lüüside parandamisega ?
Leonard-Urmas Sepp, 12.11.2002 14:35:00 Tere Janne. Tehisjarvede ja lüüside probleemistikuga tegelevad vesiehituse firmad: TERRAMARE EESTI OÜ Regati pst 1-133, 11911, Tallinn jt esten@esten.ee tagasi foorum2 lehe juurde tagasi pealehe juurde