Eestis ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni

Tutvuge palun!

Eesti esimese kvartali aastane majanduslangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli -2 %, teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti. Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Nagu näeme tõepoolest Eesti majanduskasvu on raske tunnistada ja riigi kaubavahetus on defitsiidis.
Vaatamata sellele Financial Timesi kolumnisti John Dizardi avaldas kiidusõnu Eesti aadressil.

Riigi Statistikaameti teatel oli Eesti väliskaubanduse käive 2010. aasta esimesel poolaastal 125 602 mln. krooni, sellest eksport 59 751 ja import 65 851mln. krooni.
Kaubavahetuse üldine defitsiit oli 6100 mln krooni, sellest kõige suurem Euroopa Liidu riikidega (EL) 2259 mln krooni.
Kaubagrupiti oli kõige suurem defitsiit mineraalsete toodete grupis -632 mln. kr, transpordivahendite grupis -583 mln. kr. Kolmandal kohal defitsiidis olid masinad ja seadmed -520 mln.krooni.
Kaupu eksporditi 10 riiki. Ekspordist 70% suundus Euroopa Liidu ja 13% SRÜ riikidesse.Ka Ameerika Ühendriikidesse eksporditi ca 3 % kogu ekspordi mahust.

Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

2008. aasta lõpuga võrreldes on Eesti tunnipalgad langenud vaid 7%, kusjuures ainuüksi 2008. aastal oli palgakasv 7%. Paaril varasemal aastal enne seda aga 17,5% ja 20%.
Seega ei saa väita, et Eesti on jõuliselt palku kärpinud.
Elatustase on järsult langenud töötundide vähenemise tõttu ja töötuse kasvanud majanduskriisi tagajärjel, kuid see ei tähenda konkurentsivõime taastumist,nagu meie riigijuhid ütlevad.
Inflatsioonist niipalju,et pärast üheksa kuud väldanud hindade langust on Eestis hinnad jälle tõusmas ja inflatsioon pea terve protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgem. Riigi kohta, mis peaks olema sisemise devalveerimise vaevades, on see üsna uskumatu.
Tundub, et pärast euroala finišijoone ületamist on keegi riigiroolis magama jäänud.




http://www.esten.ee/

Euroalast ja EL-ist 27

Juulis 2010, võrreldes eelmise kuuga hinnad kogu tööstuses välja arvatud energeetikasektoris kasvasid 0,1% nii euroalal ja EL27. Hinnad energiasektoris kasvasid vastavalt 0,6% ja 0,2% võrra. Lühiealiste tarbekaupade hinnad kasvasid vastavalt 0,1% ja 0,2% võrra. Vastupidavad tarbekaubad ja kapitalikaubad püsisid euroalal,kuid kasvasid 0,2% ja 0,1% ELis 27.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, kõrgeim tõus registreeriti Bulgaarias (2,3%), Küpros (1,8%), Taanis ja Hollandis (mõlemas 0,9%). Vähenemisi täheldati Kreekas (-1,2%), Ungari (-0,6%), Hispaanias ja Leedus (nii -0,2%), Itaalias ja Sloveenias (mõlemas -0,1%).
Aastaste muudatuste kohta:
Juulis 2010, võrreldes juuliga 2009, hinnad kogu tööstuses väljaarvatud energiasektoris kasvasid 2,0% võrra euroala ja 2,2% EL27. Hinnad energiasektoris vastavalt 9,7% ja 10,0% võrra. Vahetooted kasvasid 4,5% mõlemas piirkonnas. Vastupidavate tarbekaupade kasv oli 0,9% euroalal ja 1,3% EL27s. Kapitalikaubad kasvasid vastavalt 0,5% ja 0,9% võrra. Lühiealiste tarbekaubad kasvasid 0,2% võrra euroalal ja 0,5% EL27s.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, suurim tõus kokku täheldati Maltal (15,1%), Ungari (9,9%), Bulgaarias (9,0%) ja Soome (7,7%). Langust täheldati ainult Slovakkias (-0,7%).

Euroala (EA16) hõlmab Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.
EL27 hõlmab Belgia (BE), Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik (CZ), Taanis (DK), Saksamaa (DE), Eesti (EE), Iirimaa (IE), Kreekas (EL), Hispaania (ES), Prantsusmaa (FR), Itaalia (IT), Küpros (CY), Läti (LV), Leedu (LT), Luksemburg (LU), Ungari (HU), Malta (MT), Madalmaad (NL), Austria (AT) , Poola (PL), Portugal (PT), Rumeenia (RO), Sloveenia (SI), Slovakkia (SK), Soome (FI), Rootsi (SE) ja Ühendkuningriik (UK).
Aastane kasvumäär jääb muutumatuks 3,0% euroalal ja 3,5% EL27s.



http://www.esten.ee/

Ehituskvaliteet.

Arvamus: kuidas saada kvaliteetne ehitis Autor: Vextom Style (www.omanikujarelevalve.ee)
Ehituskvaliteet algab kvaliteetsest projektist, mis viiakse ellu professionaalse ehitusjuhtimise ja heade ning kogenud ehitajate kaasabil.
Ehitamisel on kvaliteedi tagamisel palju osapooli kellel kõigil on oma kindlad funktsioonid. Kvaliteetne tulemus sünnib ainult siis, kui kõik osalejad saavad ühtemoodi aru kvaliteedi mõttest ja toimivad ühtselt selle nimel, pidades kinni reeglitest, protseduuridest ja kokkulepetest; oluline on see, et protsessiosalised, sh ka reaalset tööd tegev töömees saab aru kvaliteedist ning nende meelestatus ja tegevused on suunatud kvaliteetse töö tegemisele ja kvaliteetse lõppresultaadi saavutamisele, mitte aga ehitusmaterjalide „virna ladumisele“.
Kõik osapooled peavad vastutama oma töölõigu ja ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
Olulised osalised ehitiste valmimisel on ehitise tellija, geoloogiliste uuringute teostajad, erinevate geodeetiliste ja muude kontrollmõõtmiste tegijad, projekteerijad (arhitekt, konstruktor, eriosade projekteerijad ja teised sõltuvalt projektist), peatöövõtja esindaja projektijuht, objektijuht, alltöövõtjate töödejuhatajad, ehitustöölised, tellija konsultandid, omanikujärelevalve, tehnilise kontrolli teostajad (elektri kontrollmõõtmised, ventilatsiooni kontrollmõõtmised jms.), erinevate instantside esindajad (päästeametnik, kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve, jms). Kuigi võib tunduda, et osalused on vahel ajaliselt nihutatud, tuleb siiski teha hea tulemuse nimel kõigi osapoolte tõhusat koostööd kogu projekteerimise ning ehitamise vältel.

Näide, milliste vastutavate isikute koosmõju ja tegevused võiksid komplektina tagada kvaliteetse lõpptulemuse:

* tellija koostöös oma konsultandiga määratleb oma vajadused ja soovid ehitisele ning valib välja projekteerijad kes kõige paremini sobivad antud tööd tegema;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt projekteerimise protsessis – võtab osa koosolekutest, koos konsultandi ja projekteerijatega arutleb erinevate ehituslahenduste, materjalikasutuste, jms. teemadel;
* projekteerijate poolt koostatakse vajalikus mahus (meie hinnangul kindlasti tööprojekti staadiumile /eesti standardi EVS 811:2006 mõistes/ vastav, ka 2009.a. maist jõustunud ehitusseaduse redaktsioon sätestab ehitamiseks tööprojekti nõude) projektdokumentatsioon;
* tellija tellib projektile sõltumatu ekspertiisi;
* sõlmitakse korrektne, poolte kohustusi ja vastutust täpselt määratlev ehitusleping;
* projekteerija teeb ehitusprotsessi käigus autorijärelevalvet, kus vaadatakse, et ehitatakse projekteerija poolt planeeritult;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt ehitusprotsessis, puuduste või talle mittesobiva märkamisel informeerib sellest koheselt osapooli;
* töömaale tellitakse ja saabuvad projektijärgsed ehitustooted koos vajaliku dokumentatsiooniga (toote nõuetekohasuse dokumendid, paigaldusjuhised, toote omaduste kirjeldus, kasutukoha kirjeldus, jms.). Materjalide tootjad ja tarnijad vastutavad oma ehitustoodete eest ja esitavad sellekohased kinnitused;
* iga töölõiku teeb konkreetset tööd oskav töövõtja, kes omab selle töö tegemise õigusi ja professionaalset pädevust. Töömehi peab juhendama ja kontrollima vastutav tööde juht (objekti- või projektijuht, töödejuhataja, meister), kes kontrollib jooksvalt ehitusmeeste tehtud tööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid, samuti dokumenteerib ehitusprotsessi juba selle vahetul teostamisel. Ehitustööliste kontrollija peab viibima töömaal alati kui ehitustööd käivad ning tegelema jooksvalt ehitusega;
* peatöövõtja objektijuht korraldab ja kontrollib kõigi töövõtjate tööd üksikasjalikult, kuna viibib kogu objektil tööde teostamise aja platsil. Tema kontrollib muuhulgas ka materjalide kvaliteeti ja nõuetele vastavust, projektikohast ehitamist ja töö projektikohasust, õigeid töövõtteid, ohutustehnikat ja tööde lõpptulemuse nõuetele vastavust;
* objektijuhi tööd kontrollib peatöövõtja projektijuht. Projektijuht ja kvaliteedijuht võtavad (all)töövõtjatelt tööd vastu enne esitamist järgmistele instantsidele (tellija, omanikujärelevalve, ametkonnad), kontrollides muuhulgas ka projektile vastavust, nõuetele vastavust ,kvaliteeti ja töö dokumentatsiooni;
* peatöövõtja juhtimisel tehakse kõigi katmisele minevate töölõikude kohta kaetud tööde ülevaatus, millest antakse kõigile osalistele teada mõistliku aja võrra enne ülevaatuse toimumist. Tööd vaatab üle omanikujärelevalve ja nende nõuetele vastavuse puhul annab loa järgnevateks töödeks;
* kui ehituse käigus selgub, et projektis on mitmeti mõistmist või midagi jäänud ebaselgeks, siis tuleb juhiste saamiseks pöörduda projekteerija poole, mitte endal hakata koha peal välja nuputama lahendust. Tegelikult lahenduste välja mõtlemine ja projekti täiendamine ei ole ei ehitaja ega omanikujärelevalve ülesanne ega kohustus;
* omanikujärelevalve kontrollib jooksvalt tööde tehnilist teostust ja nö „kvaliteedi õiget suunda“. Samuti kontrollib ta materjalide projektile vastavust ja nende juhenditejärgset paigaldust, projektile vastavat ehitamist jne (vaata ka omanikujärelevalve).
* peatöövõtja projektijuht, olles eelnevalt kõik tööd ja dokumendid üle vaadanud ja enda poolt nõuetekohaseks ja kvaliteetseks tunnistanud, esitab töö heakskiitmiseks nõutavatele ametkondadele ja seejärel annab töö üle ehituse tellijale.

Kui kõik osalised suunavad kõik oma tegevused hea ja kvaliteetse resultaadi saavutamisele ja kogu protsessi vältel teevad õigeaegselt nende ülesandeks olevaid toiminguid, peaksid olema elimineeritud vead ning puudused ja tellija saab endale soovitud ehitise.



http://www.esten.ee/

termograafia

Energiaaudit , energiamärgis JA soojusaudit ( termograafia ). Kuritarvitamised on erinevus ? Autor: Viljar Puusepp ( Soojusaudit.ee )
Tihti tuntakse huvi meie Teenused VASTU JA küsitakse soojusauditi hinda . Lähemal uurimisel selgub , et mõeldakse termograafiat .

Termograafia ehk infrapuna fotodest aruanne näitab fotodel hoone soojalekkeid , külmasildu JA niiskeid alasid . Tsitaatides seni on Soojusaudit olnud vaid kaubamärk , siis on meil HEA meel ningeemaldatava vt ilus emakeelne Nimi erialakeelsele termograafia mõistele . Kasutame Seda edaspidi klientidega samas kontekstis .

Äratab kohta energiaaudit ?

Energiaaudit on põhjalik analüüsidokument , MIS kirjeldab hoone erinevate Süsteemide seisukorda Ning annab soovitusi renoveerimistööde järjekorra planeerimisel . Samuti Saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel . Kredex kompenseerib 50% energiaauditi maksumusest , kuid Mitte rohkem tsitaatides 10 000 krooni . Energiaaudit võib sisaldada dee termograafiat ehk soojusauditit . Enamasti tellitaksegi vaja Teenused Koos .

Äratab kohta energiamärgis ?

Energiamärgis näitab hoone energiaklassi ehk Soojus -ja elektrienergiale tehtavaid aastaseid kulutusi köetava Pinna ruutmeetri kohta Ninja . Energiamärgise taotlemine EI eelda soojusauditit EGA energiaauditit , kuid sageli tellitakse energiamärgis Koos energiaauditiga , kuna vajalike andmete kogumise Töö kohta siis Jubas Tehtud .

Viimasel ajal küsitakse energiamärgist üha rohkem . Alates 2009 AASTA jaanuarist kohta energiamärgis pooleldi kohustuslik . Vt tuleb tellida Kas KINNISVARA omaniku , OSTJA voi üürija soovil . Tsitaatides Keegi Ühistu liikmetest soovib hoone energiamärgist , siis tuleb korteriühistul vaata tellida kahe nädala jooksul .

http://www.esten.ee/

Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/

Eesti ettevõtted ei oma tellimusi siseturul.

Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.

Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.

Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.

Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.

Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.

Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.

Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.

Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.

Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.

Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.

Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.

Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.

Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.

Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.

Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.

Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.

Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).

Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.

Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.

«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.

Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.

Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»

Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.

Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.

Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.

Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.

Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.

Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.

Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.

Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.

Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.

Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!

Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.

Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.

Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.







kirjastaja:



http://www.esten.ee/

Eesti majandus juulis.

Juulis jätsid Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni keskpangad ajaloo madalaimal
tasemel olevad intressimäärad muutmata, kuna inflatsioon püsis
mõõdukatel tasemetel; seega ei olnud keskpankadel põhjust majanduste
taastumisse sekkuda. Tööstustoodang ja jaemüük kasvasid enamikes KIE
riikides. Eriti tugevad näitajad tulid Tšehhi Vabariigist, kus juuni
tööstustoodang kasvas eelmise kuuga võrreldes 6% (16,9% eelmise
aastaga sama perioodiga võrreldes) ja mai jaemüük tõusis kuuga 7,6%
(aastaga 3,1%).
Regiooni valuutad näitasid kuu jooksul peamiselt positiivseid tulemusi.
Tšehhi kroon ja Poola zlott tugevnesid euro suhtes vastavalt 3,9% ja 3,2%.
Märkimisväärne tugevnemine toimus, kuna investorid suurendasid oma
osalusi KIE-s naastes regiooni tugevamate majanduste varadesse. Ungari
forint oli IMF’i ja EU abipaketi edasiste maksete peatamise tõttu äärmiselt
volatiilne. Siiski õnnestus forintil kuu jooksul euro suhtes 0,5% tugevneda.
13. juulil sai Eesti ECOFIN’ilt eurotsooniga ühinemiseks lõpliku kinnituse
ning Eesti võtab euro kasutusele 2011.a 1. jaanuarist hetkel kehtiva
vahetuskursiga. Võib olla on see eurotsooni probleemidest hoolimata
Eesti majanduse jaoks selgelt positiivne sündmus?

ELiga liitumine kindlustab Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja
institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Integreerumisprotsess
alandab regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühildumise. Madalamad
riskitasemed koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad Uus Euroopa riikide
majandustel kasvada kiiremini võrreldes arenenud Euroopa riikidega.
Pikemas perspektiivis peaksid madalamalt baasilt ettevõtete käibed ja majapidamiste
sissetulekud kasvama tunduvalt kiiremini võrreldes Lääne- Euroopa riikidega. Suurimad
kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus,
jaekaubandus, ehitus jne. Kõik eelmainitud sektorite ettevõtted saavad kasu kohalikest
tarbijatest. Praegused ajalooliselt madalad hinnatasemed pakuvad pikaajalisele investorile
erakordset võimalust. Usun, et madalad hinnatasemed peegeldavad täielikult regiooni ja
maailma majandusega seotud riske. Mitmetes regiooni riikides on kodumaine
institutsionaalne inverbaas (pensionifondid ja avatud aktsiafondid) alles tekkimisel.
Tulevikus hakkavad nemad mängima üha tähtsamat rolli kohalikel aktsiaturgudel.
Kohalike aktsiaturgude ebaefektiivsuse tõttu leidub just väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete hulgas palju võimalusi. Keskmiselt kauplevad regiooni väikeettevõtted
madalamatel hinnatasemetel võrreldes arenenud maailma sama sektori ettevõtetega ning
näitavad tugevamat kasumikasvu.

Eesti tööpuudus on endiselt väga kõrge ja selle langus on küllaltki aeglane.Sellepärast ka sise-
nõudlus on Eestis väga madal.Ostame ja tarbime küllaltki vähe.Vaatamata sellele,et meie eksport ja
tööstus kasvatavad tootlikkust,uusi töökohti see ei loo.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/