Lääne Euroopas elatustase on viiskorda kõrgem kui Eestis.

Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.

Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.

on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poors alandas USA pikaajalise suveräänse krediidireitingu AA + üleeelmisel nädalal reedel hilja õhtul. See on klassi tasemelt veidi alla seni USAl olnud reitingut AAA. Kõrge reiting USAs püsis 70 aastat, nüüd aga kukkus see tagasi aastasse 1941, kui reitinguagentuur S & P alustas reitingute määramisi maailma riikides.
Põhjendusena nimetab Standard & Poor’s loomulikult USA ebamõistlikult kõrget ja kindlasti mitte jätkusuutlikku negatiivset eelarvepositsiooni ning üha kasvavat laenukoormust.

S & P ütles, et kongressi ja administratsiooni üleeelmisel nädalal pakutud USA kavandatav eelarve kava on"väiksem",kui oleks see, mida tema analüütikud usuvad, on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

USA majandusteadlane Paul Dales arvas et tekkinud olukorras kasumite vähenemine ja dollari nõrgenemine peaks siiski olema suhteliselt lühiajaline.
Analüütikud Barclays Capitalist ei oota turule järgnev šokk kulgeks väga sügavalt.
Samas toetus Barack Obama tööle USA presidendina on langenud alla 40 protsendi.

Projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele=.tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.
Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.
Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam. Hoones on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides. Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %. Eelpool toodud probleeme saab ennetada.Küllaldlane ventilatsioon ja piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.

Eesti rahva taskust riik võtab varjatud maksu, eestlasel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

Eesti Energia taotleb jätkuvalt elektrihinna tõusu,olgu et 2011.a.teise kvartali puhaskasum kasvas aastaga 45 protsendi võrra.
Teise kvartali puhaskasum kerkis 21,2 miljoni euroni, poolaasta kasum aga vähenes 37,4 protsendi võrra, 63,6 miljoni euroni.
«Suur osa kasumist on tulnud ühekordsest tehingust, mida järgmistes kvartalites enam sellisena ei tule,» märkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Ettevõte müüs 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot. Eesti Energia osalus Jordaania tütarfirmas langes 65 protsendile.
Lisaks kasvatas Kaasiku sõnul tulusid õlimüük, millest teeniti kvartaliga kuus miljonit eurot enam. «Kogused suurenesid märkimisväärselt, hinnad olid palju paremad kui aasta tagasi,» kommenteeris ta.
Paranes ka elektri müük avatud turgudel, millel oli samuti kuue miljoni euro suurune mõju kvartali ärikasumile. Kui mullu tuli 56 protsenti esimese poolaasta ärikasumist avatud turult, siis tänavu 69 protsenti, teise kvartali sama näitaja oli aga tervelt 90 protsenti.
«Avatud turgudelt teenitud ligi 90 protsenti ärikasumist on tähelepanuväärne tulemus, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturuettevõtteks,» lisas Kaasik.
Avatud jaeturgudel oli kvartali keskmine müügihind 47 eurot megavatt-tunni kohta ja on nelja protsendi võrra tõusnud. Eesti Energia hõlmas 75 protsenti Eesti, 14 protsenti Läti ja seitse protsenti Leedu avatud turust.
Ometi ei loobu ettevõte hinnatõusuplaanidest ka veel suletud koduturul. Konkurentsiametile on esitatud hinnatõusutaotlus, mille rahuldamisel kerkiks elektrihind 29 eurolt megavatt-tunni kohta 33 eurole.
Liive põhjendas taotlust olukorraga, kus tootmissisendid on kallinenud enam kui tootmisest teenitav tulu. Tema hinnangul on ettevõttele praegusest populaarsusest olulisem olla konkurentsivõimeline kahe aasta pärast, kui elektriturg täielikult avaneb.
«Populaarne oleks öelda, et me praegu ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» lausus Liive. «Aga 2012 on keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29ga.»
Samas siiani pole piisavalt infot, miks on vaja elektri hinda tõsta ja kas see hinnatõus on õigustatud.Kahjuks elektrihinna tõusuga kaotame osa oma palgast, pensionist ja ettevõtete konkurentsivõimest.
Jääb arusaamatuks miks elektrihinna tõusu ei saa katta Eesti riik ise,tagastades Eesti mitmest ettevõttest juba varem võetud dividendide arvelt?
Eesti Energiast hakati dividende võtma siis, kui Eestil oli vaja teha ettevalmistusi eurole üleminekuks ning hoida riigieelarve defitsiit alla 3% piiri. Sellega Eesti valitsus päästis hetkeolukorda,mõtlemata sellele mis inimeste heaolust edaspidi saab.
Peaks olema elementaarne, et väljavõetud dividendide võrra võiks omanik Eesti Energiasse raha tagasi panna,ennäe -Euroopa Liit seda ei luba.
See näitab,et eurole üleminekuga kaasnevad ülemäärased kulutused. Selle eest on meil nüüd "suur rõõm" - omame eurotsooni raha, kuid oleme siiski vaesemad kui krooni ajal.On muidugi kurb, et meie riiki juhitakse A.Ansipi käe all ühepäevaprobleeme lohakalt lahendades, mitte veerandsada aastat ette vaadates. Mida see kaasa toob, näeme kunagi hiljem.Igal juhul midagi head siin oodata ei tule.
Momendil Eestis on Euroopa kõrgeim hinnatõus, eurole üleminekuks ja valimiste aegu tuli valitsusel hinnatõuse pikalt edasi lükata. Need hinnatõusud, mis meie hindu Euroopa tasemega võrdsustavad, toimuvad praegu,kuna oleme eurotsoonis ühisest katlast kallist suppi rööpamaas - ise ju tahtsime,ütlevad rikkad Eesti riigi juhid.
Praegu võib öelda,et Eestis toimub varjatud maksukoormuse kasv elektrihinna tõusu kaudu.
Nii et Eesti riigi valitsejate heaolu tuleb Eesti rahva, lihtsa tarbija taskust, kellel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

Eesti praegused pinged ja probleemid.

Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles,et pinged ja probleemid tulenevad mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest riikide endi poolt: neil on esmane vastutus.
Hea valitsemine on globaalse konkurentsivõime üks peamisi eeldusi, lisaks sellele on muidugi tähtsad ka fiskaalne tasakaal, ja avatud innovaatiline majanduskeskkond, sedastasid OECD esindajad Eesti riigivalitsemise kohta käivat raportit 18.03 Teaduste Akadeemia saalis tutvustades.
Kokkuvõtteks esitlusel kõlanud mõtetest ja vähem refereering raporti sisu põhjal võiks öelda,et Eestis on vaja kõigi valitsustasandite terviklikku, koordineeritud ja tulemuslikku toimimist – praegu see puudub.
Väikeriigile omaselt toimib Eestis muidugi hulk mitteformaalseid töövorme, nagu ametnike omavaheline tihe suhtlemine, ad hoc töörühmad või praktikad, kellega mingis küsimuses nõu pidada.
See kõik on Eesti valitsemiskultuuri puhul vajalik ja väärtuslik, kuid sellest ei piisa. Mitteformaalsed koostööviisid sõltuvad tugevalt isikutest ning kipuvad kaduma või murenema isikute vahetumisega.
OECD selge hinnang on, et Eesti vajab muutusi killustumisest ülesaamiseks ja valitsuse tervikuna tööle panemiseks.
Samuti nõuab see ressursside targemat kasutust – olgu selleks siis inimpotentsiaal või eelarvesummad – ning võimekust pidada ühiskondlike partnerite ja huvipooltega sisukas dialoog.
Valitsuse kui terviku toimimisviisidega paralleelselt tuleb tegelda sellega, et riigil oleks kindel arengusiht ja ühtne tegevuskava, mille nimel pingutada.
Paljude teiste riikidega võrreldes kasutatakse Eestis nii sisuliste kui ka rahaliste otsuste tegemisel vähe tulemusjuhtimise ja -eelarve põhimõtteid.
OECD leidnud, et Eesti peab tugevdama ka ametkondade analüüsivõimekust ja parandama poliitika kujundamise oskusi.
Eesti riigivalitsemise ees seisvad probleemid ei lahene iseenesest, nende ignoreerimine ainult süvendab killustumist ja lükkab edasi lahendusi.
“Riigi röntgen” on tehtud, diagnoosid pandud ning antud mõtteainet lahenduste leidmiseks.
Nüüd tuleb Eestil endal aktiivselt edasi tegutseda.
Poliitikavaatlejad ja opositsioonipoliitikud valitsuse esimese saja päeva töös kahjuks midagi uut ja ootamatut valitsuse tegemistest aga ei leidnud.
Andrus Ansipi kolmandal valitsusel täitus eelmisel neljapäeval märkamatult sada päeva ametisolekut.

Nii politoloogid kui ka opositsioonipoliitikud leidsid, et valitsus pole midagi ootamatut või täiesti uut teinud, kuid see ei olnud ka üllatuv – valitsuses on muutunud vaid mõned näod ja portfellid.

Põhimõtteliselt on ju tegemist juba kokkutöötanud partneritega, kes tunnevad teineteist suurepäraselt, mõne ministri vahetumine ei muuda oluliselt tervikpilti.
Valitsus ei vajanud sisseelamisaega, vaid sai kohe tegutsema hakata.
Kuid tulemused on seni kesised.

Ratas kritiseeris valitsust initsiatiivipuuduse eest, eriti ühiskonna jaoks olulistes küsimustes, nagu hinnatõusud.
Tema sõnul näitab olukorra totrust asjaolu, et osa toidukaupu on Eestis kallimad kui Soomes, vaatamata mitmekordsetele palgaerinevustele.

Keskerakondlase hinnangul pole valitsus hinnatõusu pidurdamiseks midagi ette võtnud ega seda isegi tunnistanud. «Minu heatahtlik soovitus valitsusele on, et valitsus peaks panema tööle tarbijakaitse nii nagu kord ja kohus,» pakkus ta lahenduse.

Tegevusetust heitis valitsusele ette ka Tarand.
Talle oli negatiivselt silma jäänud majandusminister Juhan Partsi passiivsus riigi kui ainuaktsionäri esindamisel Eesti Energias.
«Eesti Energiat ei valitseta muidugi endiselt.
Mitte ainult hindade tõus, vaid ka selline seiklusliku joone pidamine varem kokkulepitu kinnistamise asemel,» ei olnud ta rahul firma
piiritaguste ettevõtmistega.
Üldiselt pidas Tarand valitsuse tööd keskpäraseks – pole olnud suuri eksimusi, mis teravat hukkamõistu vääriks, aga samas pole tehtud ka midagi erilist.
Nii et leiab kinnitust Euroopa Keskpanda presidendi seisukoht,et mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest tulenevad ka Eestis praegused pinged ja probleemid,mis omakorda tekitavad inimestes rahulolematust
Eestis väljakujunenud vaesest elust.

Sisetarbimine Eestis on endiselt maas

2011.a.esimene poolaasta maailmamajanduses oli nõrk.
Juunis jätkus maailma aktsiaturgude langustrend. Lisaks eurotsooni perifeeriariikide võlaprobleemidele survestas turge kasvav mure ülekuumeneva Hiina majanduse pärast ja nn kvantitatiivse leevendamise programmi teise vooru lõpetamine USA-s (quantitative easing 2 ehk rahapakkumise suurendamine raha juurdetrükkimise teel). Kuu viimastel päevadel kosusid turud mõnevõrra, kuna Kreeka parlament kiitis heaks uue kasinusmeetmete programmi, mis kindlustas Euroopa Liidu ja IMF-i finantsabi jätkumise.
Selliste institutsioonide nagu Eesti Pank, SEB, Danske, Nordea prognooside kohaselt kõige tugevam SKP kasv käesoleval aastal tuleb Hiinas +9.5 %,sellele järgneb venemaa + 4.7 % ,Eesti + 3.9 % ning Soome +3.8 %..Euroala kasv moodustab tänavu kõigest 2 %.
Eesti tööpuuduse kahanemine saab olema aeglane ning järgneval paaril aastal jääb tööpuudus vahemikku 13 – 15%.See asjaolu takistab Eesti kiiremat majanduskasvu.
Eestis tehti 2010 aastal 31 428 kinnisvaratehingut kogukäibega 1,233 miljardit eurot. Seejuures on aastaga tehingute maht kasvanud 18,3%.
Samas ei ole senine kinnisvara hinnatõus (ega ka 2011
prognoositav tõus) veel toonud leevendust ega tegutsemisvabadust nendele
klientidele, kelle laenujääk ületab hinnalanguse tulemusena tagatisvara
maksumuse. Selline sunnismaisus jääb paljusid rõhuma veel vähemalt 2-4
aastaks.

Samas paranev SKT kasvu dünaamika koos langeva tööpuudusega ja suurenenud välisinvesteeringutega Euroopa regioonis soodustab pankade müügitulu kasvu ja madalamat mittetoimivate laenude osakaalu.

Majandusarengut takistavad probleemid Eestis on kahjuks järgmised:
Tööpuudus 7.7 punkti üheksast võimalikust,
nõudluse vähesus 6.6, kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,3 , rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 5,9 inflatsioon 5.4, kapitali vähesus 3,2
ning Eesti valitsuse majanduspoliitika ebatäiuslikkus 3.0 punkti üheksast võimalikust.
Sisemajandus on endiselt nõrk, sest inimesed ei julge veel tarbida,olukord enne, kui eestlaste tööpuudus väheneb. Vaja oleks,et sisemine tarbimine hakkaks majandust vedama,
Eesti sisemajanduse koguprodukti 8.5 protsendiline kasv esimeses kvartalis oli parem tulemus, kui välisanalüütikud julgesid prognoosida,kuid see baseerub põhiliselt ekspordil.Sisetarbimine aga on endiselt maas.