Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud.

Ebakindlus maailma finantsturgudel rõhus paljusid varaklasse. Teravilja hinnad langesid novembris 2011.a. sarnaselt enamike varadega, Spekulatiivsed investorid vähendasid panuseid põllumajanduslike toorainete suhtes. Nõudluse poole pealt suurendas USDA selle hooaja globaalse teraviljatarbimise prognoosi. Üldiselt on teraviljavarude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv peaks prognooside kohaselt varusid keskpikas perspektiivis veelgi madalamale lükkama.
Novembris langesid
arenevate turgude ja Uue Euroopa indeksid.

Mõned arenevate turgude finantssektori fondid langesid novembris üle 7 %. November oli mitmetele finantssektori aktsiatele erakordselt negatiivne kuu, kuna mure Lääne pankade tugevuse üle kandus üle ka arenevate turgude finantssektori aktsiatele, mis oli ka Fondi tootluse üldisele indeksile alla jäämise peamiseks põhjuseks. Arenenud turgude pankade väljavaade on oluliselt kehvem kui reaalmajanduse oma, kuna seadusandjad töötavad üha karmimate regulatsioonide ja kõrgemate kapitalinõuete rakendamise nimel ning samal ajal on pangad haavatavad nende omanduses olevate riigivõlakirjade tõttu. Kahjuks kandus arusaam riskantsest pangandussektorist üle arenevate turgudele, mistõttu sealse finantssektori aktsiad langesid samuti rohkem kui teiste ettevõtete omad. Selliste paralleelide tõmbamine on alusetu, kuna fundamentaalnäitajad ei viita sellele, et arenevate turgude pangad oleks reaalmajandusest riskantsemad. Need pangad on alates eelmisest kriisist üles ehitanud tugevad kapitalipuhvrid ja kogunud reserve, samas on nad jätkuvalt vägagi kasumlikud. Lisaks ei oma arenevate turgude pangad üldiselt erinevaid „toksilisi varasid“ (s.h. kriisi all kannatavate riikide võlakirjad).
Novembris olid aktsiaturud jätkuvalt äärmiselt volatiilsed, samal ajal tõusid enamuste riikide võlakirjade tootlused, kuna poliitikud demonstreerisid taaskord oma suutmatust jõuda kokkuleppele, mis rahustaks turge. Makromajanduslikud näitajad vastasid enamasti analüütikute ootustele ning vahel ka ületasid neid, kuid tavapärane uudisvoog mõjutas varahindasid marginaalselt, kuna investorid on praegusel ajal pea täielikult eurotsooni võlakriisile keskendunud.

Võlakriisi venides valitseb turgudel volatiilsus

Ootame volatiilsuse jätkumist turgudel vähemalt veenva ajutise lahenduse leidmiseni järjest ägenevale võlakriisile. Otsustades eurotsooni perifeeriariikide võlakirjade tootluste tõusutempo järgi, on selge, et neile küsimustele tuleb vastused leida varem kui paari kuu eest arvati. Kuigi lõpptulemus on ebaselge, usume, et tegevusetuse ränk hind sunnib eurotsooni liidreid ja Euroopa Keskpanka vastu võtma otsuseid, mis lõhuks praeguse nõiaringi. Võimalikud ulatuslikud kasinusmeetmed mõjutavad Lääne majandusi kahtlemata negatiivselt. Samas võivad riskantsemad varaklassid totaalse finantskrahhi vältimisest kasu lõigata, seda hoolimata arenenud turgude äärmiselt nõrgast majanduskasvust.

Võib arvata, et arenevate turgude investeerimisvarad võidavad võimaliku turgude rahunemise tagajärjel märkimisväärselt, kuna viimasel ajal on need tugevalt kannatanud ohutumate varade eelistamise tõttu. Kuna enamik arenevaid riike näitavad jätkuvalt korralikku majanduskasvu ning ettevõtete kasumid suurenevad, on neil aktsiatel väga head võimalused oluliseks hinnatõusuks, kui investorid hakkavad taaskord fundamentaalnäitajatele tähelepanu pöörama. Kõigist arenevatest turgudest kaupleb Venemaa hetkel kõige atraktiivsematel hinnatasemetel; seda eriti arvestades kõrget toornafta hinda, mis on praegustes ebakindlates oludes püsinud peaaegu muutumatuna.
Venemaa majandus jätkas hoogsat kasvu – SKP kasv 2011. aasta kolmandas kvartalis oli 4,8%. Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud ja lõplikku heakskiitu Riigiduumalt on oodata järgmisel kevadel. Teine positiivne sündmus Venemaal oli kauaoodatud RTS ja Micex börside ühinemine. Selle tulemusena võeti vastu uus seadus luua keskne süsteem, mis hõlbustaks ligipääsu suurele osale välisinvestoritest ja suurendaks tehingumahtusid. Mitmed investorid on kuu jooksul suurendanud Venemaa kõige likviidsemate positsioonide osakaalu portfellis, kuna valuatsioonide tase ja likviidsus avasid võimaluse märkimisväärset kasu saada võimalikust aastalõpu rallist.
Lääne-Euroopa aktsiaturud jäid novembris 2,6% miinusesse, Põhja-Ameerika aga 2,8% plussi. Eesti aktsiad kaotasid oma väärtuses 4,6%, samas kui Venemaa tõusis 3,2%. Novembrikuu suurte kõikumiste taga on juba teist aastat kestev Euroopa valitsuste võlakirjakriis. Kriisi lahendamine on siiski
aeglane ning sellepärast pinged pidevalt kasvavad.

Novembris jõudis Euroopa valitsuste võlakirjakriis Euroopa äärealadelt ka Euroopa rahaliidu tuumikriikidesse. Järsult tõusid Prantsusmaa ja Belgia võlakirjade intressimäärad, kuid veelgi ehmatavam oli selliste konservatiivse eelarvepoliitikaga riikide nagu Soome ja Saksamaa intressimäärade tõus. Euroopa Keskpank on seisukohal, et nemad saavad vaid pingeid alandada, kuid Euroopa probleemidele peavad leidma lahenduse Euroopa valitsused läbi eelarve puudujäägi ja valitsuse võlakoormuse alandamise.

Inimeste elu on praegugi raske

Ajal,mil Eurotsooni võlakriis on muutumas süsteemseks ning riskid finantssüsteemile ja majandusele kasvavad kiiresti,Eesti,Läti ja Leedu majanduse taastumine ei ole tööpuudust likvideerinud.
Sellepärast suur osa kolme riigi leibkondadest majanduskasvust pole kasu saanud.
Reaalpalk kasvas teises kvartalis 2011.a. võrreldes aastatagusega ainult Lätis.
Võrreldes aastatagusega kasvas Eestis ekspordimaht augustis 2011.a. 321 miljoni euro võrra-seda vaatamata üha ärevatele teadetele maailmamajanduse ebakindlast seisust ja võimalikust uuest kriisist.
Siin peab ütlema ,et ekspordi näitajad arvestatakse jooksevhindades ning viimase aasta hinnatõus mängib tugevas kasvus oma osa.
Samas Eesti ettevõtete kindlustunne on juba kahanemas.
Paljud ettevõtted tunnetavad praegu,et ekspordi tellimusi jääb lähitulevikus järjest vähemaks.
See ebakindlus,kui ka olulisel määral kõrgem võrdlusbaas tõestavad , et tulevastel kuudel sünnib ekspordi kasvumäärade aeglustumine .
Selle tagajärjel on oodata töötuse määra järjekordsed kasvu ning Eesti inimeste heaolu kahanemist.
Paljude inimeste elu on praegugi raske,neid peaks rohkem toetama ka omavalitsused,kuid Postimehe hiljutine küsitlus näitab,et 72 % küsitutest ei ole rahul oma koduomavalitsustega.
Näiteid ei ole kaugelt otsida – Tallinna Linnavalitsusest on tihti peale raske elulistele probleemidele lahendusi saada, omavalitsuse tegelased ei vasta alati isegi kodanike avaldustele .
Nii et õiguskantsleril oleks siin võimalik oma nõudlikust üles näidata.

Lääne Euroopas elatustase on viiskorda kõrgem kui Eestis.

Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.

Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.

on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poors alandas USA pikaajalise suveräänse krediidireitingu AA + üleeelmisel nädalal reedel hilja õhtul. See on klassi tasemelt veidi alla seni USAl olnud reitingut AAA. Kõrge reiting USAs püsis 70 aastat, nüüd aga kukkus see tagasi aastasse 1941, kui reitinguagentuur S & P alustas reitingute määramisi maailma riikides.
Põhjendusena nimetab Standard & Poor’s loomulikult USA ebamõistlikult kõrget ja kindlasti mitte jätkusuutlikku negatiivset eelarvepositsiooni ning üha kasvavat laenukoormust.

S & P ütles, et kongressi ja administratsiooni üleeelmisel nädalal pakutud USA kavandatav eelarve kava on"väiksem",kui oleks see, mida tema analüütikud usuvad, on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

USA majandusteadlane Paul Dales arvas et tekkinud olukorras kasumite vähenemine ja dollari nõrgenemine peaks siiski olema suhteliselt lühiajaline.
Analüütikud Barclays Capitalist ei oota turule järgnev šokk kulgeks väga sügavalt.
Samas toetus Barack Obama tööle USA presidendina on langenud alla 40 protsendi.

Projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena

Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele=.tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.
Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.
Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam. Hoones on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides. Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %. Eelpool toodud probleeme saab ennetada.Küllaldlane ventilatsioon ja piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.

Eesti rahva taskust riik võtab varjatud maksu, eestlasel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

Eesti Energia taotleb jätkuvalt elektrihinna tõusu,olgu et 2011.a.teise kvartali puhaskasum kasvas aastaga 45 protsendi võrra.
Teise kvartali puhaskasum kerkis 21,2 miljoni euroni, poolaasta kasum aga vähenes 37,4 protsendi võrra, 63,6 miljoni euroni.
«Suur osa kasumist on tulnud ühekordsest tehingust, mida järgmistes kvartalites enam sellisena ei tule,» märkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Ettevõte müüs 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot. Eesti Energia osalus Jordaania tütarfirmas langes 65 protsendile.
Lisaks kasvatas Kaasiku sõnul tulusid õlimüük, millest teeniti kvartaliga kuus miljonit eurot enam. «Kogused suurenesid märkimisväärselt, hinnad olid palju paremad kui aasta tagasi,» kommenteeris ta.
Paranes ka elektri müük avatud turgudel, millel oli samuti kuue miljoni euro suurune mõju kvartali ärikasumile. Kui mullu tuli 56 protsenti esimese poolaasta ärikasumist avatud turult, siis tänavu 69 protsenti, teise kvartali sama näitaja oli aga tervelt 90 protsenti.
«Avatud turgudelt teenitud ligi 90 protsenti ärikasumist on tähelepanuväärne tulemus, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturuettevõtteks,» lisas Kaasik.
Avatud jaeturgudel oli kvartali keskmine müügihind 47 eurot megavatt-tunni kohta ja on nelja protsendi võrra tõusnud. Eesti Energia hõlmas 75 protsenti Eesti, 14 protsenti Läti ja seitse protsenti Leedu avatud turust.
Ometi ei loobu ettevõte hinnatõusuplaanidest ka veel suletud koduturul. Konkurentsiametile on esitatud hinnatõusutaotlus, mille rahuldamisel kerkiks elektrihind 29 eurolt megavatt-tunni kohta 33 eurole.
Liive põhjendas taotlust olukorraga, kus tootmissisendid on kallinenud enam kui tootmisest teenitav tulu. Tema hinnangul on ettevõttele praegusest populaarsusest olulisem olla konkurentsivõimeline kahe aasta pärast, kui elektriturg täielikult avaneb.
«Populaarne oleks öelda, et me praegu ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» lausus Liive. «Aga 2012 on keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29ga.»
Samas siiani pole piisavalt infot, miks on vaja elektri hinda tõsta ja kas see hinnatõus on õigustatud.Kahjuks elektrihinna tõusuga kaotame osa oma palgast, pensionist ja ettevõtete konkurentsivõimest.
Jääb arusaamatuks miks elektrihinna tõusu ei saa katta Eesti riik ise,tagastades Eesti mitmest ettevõttest juba varem võetud dividendide arvelt?
Eesti Energiast hakati dividende võtma siis, kui Eestil oli vaja teha ettevalmistusi eurole üleminekuks ning hoida riigieelarve defitsiit alla 3% piiri. Sellega Eesti valitsus päästis hetkeolukorda,mõtlemata sellele mis inimeste heaolust edaspidi saab.
Peaks olema elementaarne, et väljavõetud dividendide võrra võiks omanik Eesti Energiasse raha tagasi panna,ennäe -Euroopa Liit seda ei luba.
See näitab,et eurole üleminekuga kaasnevad ülemäärased kulutused. Selle eest on meil nüüd "suur rõõm" - omame eurotsooni raha, kuid oleme siiski vaesemad kui krooni ajal.On muidugi kurb, et meie riiki juhitakse A.Ansipi käe all ühepäevaprobleeme lohakalt lahendades, mitte veerandsada aastat ette vaadates. Mida see kaasa toob, näeme kunagi hiljem.Igal juhul midagi head siin oodata ei tule.
Momendil Eestis on Euroopa kõrgeim hinnatõus, eurole üleminekuks ja valimiste aegu tuli valitsusel hinnatõuse pikalt edasi lükata. Need hinnatõusud, mis meie hindu Euroopa tasemega võrdsustavad, toimuvad praegu,kuna oleme eurotsoonis ühisest katlast kallist suppi rööpamaas - ise ju tahtsime,ütlevad rikkad Eesti riigi juhid.
Praegu võib öelda,et Eestis toimub varjatud maksukoormuse kasv elektrihinna tõusu kaudu.
Nii et Eesti riigi valitsejate heaolu tuleb Eesti rahva, lihtsa tarbija taskust, kellel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.