Oleviste pole kunagi olnud maailma kõrgeim ehitis Imeline Ajalugu 14.11.2012, 10:03 Imelise Ajaloo 2012. aasta oktoobrinumbris oli artikkel maailma kõrgeimatest ehitistest. Meie lugeja Janek kirjutas: “Oleks olnud ääretult tore, kui eestikeelses versioonis oleks juhitud tähelepanu sellele, et pärast Lincolni kiriku tornide kukkumist oli maailma kõrgeimaks ehitiseks pikka aega (põlenguni 1625) Tallinna Oleviste kirik (159 m).” Palusime asja selgitada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteaduril Ants Heinal, kelle sõnul pole Oleviste kirik tõenäoliselt kunagi olnud kõrgem kui 115-125 meetrit. Kui kõrgele Oleviste kiriku torn keskajal täpselt kerkis, pole muidugi täpselt teada. 1778. aastal, kui tornikiivrit järjekordselt remonditi, leidis seal tool olnud plekksepp A. H. Dommeyer ühe suure kiivri jalamil seisnud väiksema torni munast kirja, mille oli sinna rohkem kui saja aasta eest, 1651. aasta augustis, jätnud toonane Oleviste koguduse vanem eestseisja Bernhard Hettling. Selles teadustati, et uus, pärast 1625. aasta tulekahju kerkinud tornikiiver valmis 74 sülla kõrgusena, kuid enne põlengut olevat too olnud kümne sülla jagu kõrgem, küündides lausa 84 süllani. Hettlingi kiri sai üsna laialt tuntuks. 1782. aastal esitas sellest kokkuvõtte oma ”Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete” kolmandas köites isegi Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel. Nüüd võis igaüks teha kiire ümberarvutuse: need, kes lähtusid Reinimaa süldadest, arvutasid, et see vastab 504 Reinimaa jalale ehk siis tänapäevaselt öelduna umbes 159 meetrile. Rääkimata siis neist, kes pidasid õigemaks teha oma transponeeringud Hamburgi või ka Vene sülla põhjal – esimesel juhul olnuks Oleviste torni kõrgus enne põlengut olnud 161 meetrit, teiste järgi aga lausa 179 meetrit. Seega pidanuks Tallinna Oleviste näol olema tegemist ühe keskaja kõige kõrgema ehitusega, kõrgemaga kui isegi kuulus Strasbourgi Münster. Esimene, kes sellele juba ka trükisõnas tähelepanu juhtis, oli Karl Philipp Michael Snell, kes avaldas 1794. aastal Venemaa Läänemere-äärsete provintside kohta Jenas eraldi raamatu, esialgu küll Olevistet ja Tallinna Toomkirikut omavahel segamini ajades. Peagi parandati aga too Snelli näpuviga ning näiteks 19. sajandi keskpaigas ei kahelnud ei siinmail ega ka mujal suurt keegi, et aastail 1448-1625 oli Oleviste olnud terve maailma kõrgeim ehitis. Ilma, et keegi huvi tunneks, kust need andmed üldse pärit või kuivõrd vettpidavad need on, kuuleme seda juttu veel praegugi kõigi Tallinna giidide suust ja loeme peaaegu kõigist selle linna reisijuhtidest. Tõele au andes peame aastail 1446-1448 valminud Oleviste torni kõrgusest juttu tehes arvestama siiski hoopis väiksemate arvandmetega. Juba too 159 meetrile tehtud ümberarvutus pole millegagi põhjendatud, sest nii keskajal kui ka veel 17. sajandilgi leidis Tallinnas kasutust hoopis oma, nn Tallinna süld, mis vastas umbes 160 sentimeetrile. Õigupoolest oligi kogu Euroopas mõõtude süsteem senikaua, kuni seda 19. sajandi algupoolel lõpuks korrastama hakati, äärmiselt segane ega varieerunud üksnes riikide ja riigikeste, vaid vahel lausa linnade kaupa: näiteks kui Riias ja Pärnus võrdus süld umbes 1,61 meetriga, siis Stockholmis hoopis 1,78 ja Narvas koguni 1,80 meetriga. Võttes aluseks aga Tallinna sülla, ei saaks me toonase Oleviste torni kõrguseks pakkuda küll kuidagi rohkem kui ainult 134 meetrit. Kõnelemata siis sellest, et sedagi kõrgusnumbrit peale eelmainitud Hettlingi kirja veel mõni teine allikas kinnitaks. Pigem vastupidi. Nõnda on Oleviste kirik oma keskaegse tornikiivriga leidnud üsna usaldusväärset kujutamist vähemalt 16. sajandi Tallinna vaatel: Lambert Glandorpi 1561. aastal maalitud Mustpeade Vennaskonna epitaafil (praegu Tallinna Linnamuuseumi valduses) ja ühel Frankfurdi graafiku Matthäus Merian vanema tehtud Tallinna panoraamil. Viimane ilmus trükist küll alles 1641. aastal, kuid oli tõenäoliselt samuti valmistatud mõne 1590. aastate lõpust pärit joonistuse järgi. Mõlemalt pildilt on selgelt näha, et toonase Oleviste kiriku torn oli enam-vähem sama kõrge kui praegunegi, seega siis 115-125 meetri ringis. Ning mis samuti väga oluline: isegi siis, kui mitte uskuda kõike seda, mida keskaegsete ehitusmeistrite keskis harrastatud proportsiooniõpetuste, eeskätt triangulatuuri ja kvadratuuri kohta vahel kirjutatakse, tuleb möönda, et tolleaegsete inimeste silmis kujutas geomeetria paljuski jumalikku kunsti. Mõte, et maailma luues oli Jumal olnud suurim geomeeter, innustas kõiki ehitusmeistreid. Kooskõlalisus, õiged mõõdusuhted ning kõikide osade omavaheline sobivus pidid iseloomustama iga vähimatki hoonet, siin polnud kohta disharmooniale. Panna aga ühe 60 meetri kõrguse kiviosaga torni otsa veel 100 meetri kõrgune kiiver – isegi mõttevälgatusena tunduks see pentsik... Ent ka sellisena, umbes 115-125 meetri kõrgusena, mõjus see aastail 1446-1448 puuseppmeister Johan Grunde poolt Oleviste kirikule ehitatud ja sel kuni ühe 1625. aasta juunikuise äikseööni vapralt vastu pidanud tornikiiver jahmatavalt vägevana ja nõnda tunti ja austati seda üle terve Läänemere regiooni. Sellest annab tunnistust nii mõnigi vahejuhtum. Näiteks 1508. aastal, kui seda kiivrit järjekordselt remonditi, olevat kinni võetud üks Taani väinu läbinud laev ja kogu last konfiskeeritud. Kui aga selgus, et sel alusel oli ka Oleviste kiriku torni paikamiseks mõeldud tina, saatis Tallinna raad sellest teate nii Rootsi riigi eestseisjaks olnud Svante Nilsson Sturele kui ka Uppsala peapiiskopile Gustav Trollele – ja kohe lähetatigi laadung taas Tallinna poole teele!
Author: riiklikult tunnustatud ,ekspert,:Category:ehitusekspertiis. esten@esten.ee,tel:3725039015
Blogi otsing
27 июл. 2015 г.
Imeline ajalugu.
Oleviste pole kunagi olnud maailma kõrgeim ehitis Imeline Ajalugu 14.11.2012, 10:03 Imelise Ajaloo 2012. aasta oktoobrinumbris oli artikkel maailma kõrgeimatest ehitistest. Meie lugeja Janek kirjutas: “Oleks olnud ääretult tore, kui eestikeelses versioonis oleks juhitud tähelepanu sellele, et pärast Lincolni kiriku tornide kukkumist oli maailma kõrgeimaks ehitiseks pikka aega (põlenguni 1625) Tallinna Oleviste kirik (159 m).” Palusime asja selgitada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteaduril Ants Heinal, kelle sõnul pole Oleviste kirik tõenäoliselt kunagi olnud kõrgem kui 115-125 meetrit. Kui kõrgele Oleviste kiriku torn keskajal täpselt kerkis, pole muidugi täpselt teada. 1778. aastal, kui tornikiivrit järjekordselt remonditi, leidis seal tool olnud plekksepp A. H. Dommeyer ühe suure kiivri jalamil seisnud väiksema torni munast kirja, mille oli sinna rohkem kui saja aasta eest, 1651. aasta augustis, jätnud toonane Oleviste koguduse vanem eestseisja Bernhard Hettling. Selles teadustati, et uus, pärast 1625. aasta tulekahju kerkinud tornikiiver valmis 74 sülla kõrgusena, kuid enne põlengut olevat too olnud kümne sülla jagu kõrgem, küündides lausa 84 süllani. Hettlingi kiri sai üsna laialt tuntuks. 1782. aastal esitas sellest kokkuvõtte oma ”Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete” kolmandas köites isegi Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel. Nüüd võis igaüks teha kiire ümberarvutuse: need, kes lähtusid Reinimaa süldadest, arvutasid, et see vastab 504 Reinimaa jalale ehk siis tänapäevaselt öelduna umbes 159 meetrile. Rääkimata siis neist, kes pidasid õigemaks teha oma transponeeringud Hamburgi või ka Vene sülla põhjal – esimesel juhul olnuks Oleviste torni kõrgus enne põlengut olnud 161 meetrit, teiste järgi aga lausa 179 meetrit. Seega pidanuks Tallinna Oleviste näol olema tegemist ühe keskaja kõige kõrgema ehitusega, kõrgemaga kui isegi kuulus Strasbourgi Münster. Esimene, kes sellele juba ka trükisõnas tähelepanu juhtis, oli Karl Philipp Michael Snell, kes avaldas 1794. aastal Venemaa Läänemere-äärsete provintside kohta Jenas eraldi raamatu, esialgu küll Olevistet ja Tallinna Toomkirikut omavahel segamini ajades. Peagi parandati aga too Snelli näpuviga ning näiteks 19. sajandi keskpaigas ei kahelnud ei siinmail ega ka mujal suurt keegi, et aastail 1448-1625 oli Oleviste olnud terve maailma kõrgeim ehitis. Ilma, et keegi huvi tunneks, kust need andmed üldse pärit või kuivõrd vettpidavad need on, kuuleme seda juttu veel praegugi kõigi Tallinna giidide suust ja loeme peaaegu kõigist selle linna reisijuhtidest. Tõele au andes peame aastail 1446-1448 valminud Oleviste torni kõrgusest juttu tehes arvestama siiski hoopis väiksemate arvandmetega. Juba too 159 meetrile tehtud ümberarvutus pole millegagi põhjendatud, sest nii keskajal kui ka veel 17. sajandilgi leidis Tallinnas kasutust hoopis oma, nn Tallinna süld, mis vastas umbes 160 sentimeetrile. Õigupoolest oligi kogu Euroopas mõõtude süsteem senikaua, kuni seda 19. sajandi algupoolel lõpuks korrastama hakati, äärmiselt segane ega varieerunud üksnes riikide ja riigikeste, vaid vahel lausa linnade kaupa: näiteks kui Riias ja Pärnus võrdus süld umbes 1,61 meetriga, siis Stockholmis hoopis 1,78 ja Narvas koguni 1,80 meetriga. Võttes aluseks aga Tallinna sülla, ei saaks me toonase Oleviste torni kõrguseks pakkuda küll kuidagi rohkem kui ainult 134 meetrit. Kõnelemata siis sellest, et sedagi kõrgusnumbrit peale eelmainitud Hettlingi kirja veel mõni teine allikas kinnitaks. Pigem vastupidi. Nõnda on Oleviste kirik oma keskaegse tornikiivriga leidnud üsna usaldusväärset kujutamist vähemalt 16. sajandi Tallinna vaatel: Lambert Glandorpi 1561. aastal maalitud Mustpeade Vennaskonna epitaafil (praegu Tallinna Linnamuuseumi valduses) ja ühel Frankfurdi graafiku Matthäus Merian vanema tehtud Tallinna panoraamil. Viimane ilmus trükist küll alles 1641. aastal, kuid oli tõenäoliselt samuti valmistatud mõne 1590. aastate lõpust pärit joonistuse järgi. Mõlemalt pildilt on selgelt näha, et toonase Oleviste kiriku torn oli enam-vähem sama kõrge kui praegunegi, seega siis 115-125 meetri ringis. Ning mis samuti väga oluline: isegi siis, kui mitte uskuda kõike seda, mida keskaegsete ehitusmeistrite keskis harrastatud proportsiooniõpetuste, eeskätt triangulatuuri ja kvadratuuri kohta vahel kirjutatakse, tuleb möönda, et tolleaegsete inimeste silmis kujutas geomeetria paljuski jumalikku kunsti. Mõte, et maailma luues oli Jumal olnud suurim geomeeter, innustas kõiki ehitusmeistreid. Kooskõlalisus, õiged mõõdusuhted ning kõikide osade omavaheline sobivus pidid iseloomustama iga vähimatki hoonet, siin polnud kohta disharmooniale. Panna aga ühe 60 meetri kõrguse kiviosaga torni otsa veel 100 meetri kõrgune kiiver – isegi mõttevälgatusena tunduks see pentsik... Ent ka sellisena, umbes 115-125 meetri kõrgusena, mõjus see aastail 1446-1448 puuseppmeister Johan Grunde poolt Oleviste kirikule ehitatud ja sel kuni ühe 1625. aasta juunikuise äikseööni vapralt vastu pidanud tornikiiver jahmatavalt vägevana ja nõnda tunti ja austati seda üle terve Läänemere regiooni. Sellest annab tunnistust nii mõnigi vahejuhtum. Näiteks 1508. aastal, kui seda kiivrit järjekordselt remonditi, olevat kinni võetud üks Taani väinu läbinud laev ja kogu last konfiskeeritud. Kui aga selgus, et sel alusel oli ka Oleviste kiriku torni paikamiseks mõeldud tina, saatis Tallinna raad sellest teate nii Rootsi riigi eestseisjaks olnud Svante Nilsson Sturele kui ka Uppsala peapiiskopile Gustav Trollele – ja kohe lähetatigi laadung taas Tallinna poole teele!
13 апр. 2015 г.
Kuda vana miilitsionäär,polkovnik Kakumäel teistel elada ei lase.
Tallinna linnavalitsuse ebaseadusliku kooskõlastamisega Haabersti liinnaosa valitsuse arhitekt Tiina Jaska Vladimir Seppa(vana miilitsionäär - polkovnik) tellimusel tegi 1996.a seadusevastaselt minu krundi kohta,kuid minu teadmata , uue krundiplaani ja panid selle Lõhe tn 7 ja 9 piiriprotokollide juurde ebaseaduslikult(see on teise astme kuritegu,mille eest karistatakse vabadusekaotusega viieks aastaks),samas piiriprotokolli kohaselt on ette nähtud kasutamiseks hoopiski teine,mitte piiriprotokollis nimetatud, krundiplaan aastast 1995.-kas see ei ole siis kuritegu ja dokumentide võltsimine nimetatud isikute ja Tallinna linnavalitsuse poolt ? Miks kohus ei reageeri sellise info kohta ning ei ole tänaseni juurdlust alustanud. Kõigest sellest olen varem kohtule esitatud dokumentidest juba kirjutanud ja esitanud graafilisi materjale, aga tulemusi ei ole, detalidest saab igaüks selgust kui hoolega loeb läbi minu poolt kohtule varem esitatud dokumente. Meeldetuletuseks on ka asjaolu,et kasutan oma juurdepääsuteed alates 1983-aastast,ning see Lõhe tn 9 juurdepääsutee oli aastaid riigi onandis, nii et ma uustulnuk ei ole ning loomulikult olen selle juurdepääsutee kasutamisega harjunud ja ei näe seda kingitusena Vladimir Seppa poolt ,nagu seda serveerib oma pahatahtlikes seisukohtades Tallinna linnavalitsuse esindaja pr.Kraam.Selle daami seisukohad on vastuvõetamatud.Kuna esiteks esindab ta organi kes ei täitnud maade erastamisel temale pandud kohustusi kooskõlas seadustega ning aktsepteeris ebaseaduslikult valede ja võltsitud andmetega koostatud Lõhe tn 9 piiriprotokolli 10.oktoobrist 1996a ja järgnevaid praegu tühistamisele kuuluvaid linnavalitsuse korraldusi. Tallinna linnaavalitsus ei saanud hakkama maa ostueesõigusega erastamisel Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796) paragrahvi 20 lõike 1, paragrahvi 21, paragrahvi 22 lõike 1, paragrahvide 221, 222, 223 ja 23 alusel ning maareformi seaduse paragrahvi 20 lõikes 1 nimetatud maa ostueesõigusega erastamisega ja Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 Maa ostueesõigusega erastamise kord sätestatud eeltoimingutega.Praegu aga pr.Kraam aina süüdistab mind kümnetes pattudes,unustades seda mida tema tööandja jättis omal ajal tegemata minu maa erastamisel ning mis viis mind kohtusse. See on Tallinna linnavalitsuse ja Haabersti LOV arhitekti Tiina Jaska väga suur patt,kuid ma ei näe et keegi Tallinna linnavalitsusest selle eest vastutust kannaks,aga mind karistati igal juhul - ma ei saa juba teist aastat oma maja juurde,palun kohust see küsimus operatiivselt lahendada lähiajal. 1.7.Kaebajana võin mina Tallinna linnavalitsuse Lõhe tn 9 mittekohasest krundi erastamise menetlemisest tekkinud asjaajamisest kohaliku omavalitsuse vastu esitada kahjuhüvitamise nõue ning ma palun Tallinna Halduskohust alustada nüüd kohe minu sellise nõudega Tallinna linnavalitsuse suhtes kohe praegu. 1.8.Seaduse kohaselt võltsitud dokumendid on õigustühised algusest peale ja nende suhtes mingit aegumist ei tohi kohaldada.Samas kohtu materjalides tundub,et süüdlased loodavad asja aegumise peale.Ei seda võltsingute puhul ei tule ja vastutust peavad kandma paljud siin töös nimetatud isikud. Nende patustajate kohta kehtib seadus ka hea kommete rikkumisest,mille kohaselt süüdlaste antud pahateod on õigustühised algusest peale,ma palun kohust nimetatud isikud vastutusele võtta. Kuna võltsitud protokolli jt dokumentide baasil oli ebaseaduslikult vastuvõetud Tallinna linnavalitsuse mitmed korraldused ,palun Tallinna Halduskohtul kiiremas korras tühistada need dokumendid.Endine militsionäär Vladimir Sepp töötab Tallinna Sadamas Ain Kaljurand'a alluvuses.
Järgneb.
20 дек. 2014 г.
Majandussentiment paraneb.
Novembris oli Uus Euroopa turgudel minimaalselt muutusi – Stoxx EU Enlarged TR võrdlusindeks langes kuu jooksul 0,5%. Trigon Uus Euroopa Fond kasvas novembris 1,4% ja on aasta algusest saati tõusnud 3,2%, edestades kergelt võrdlusindeksit, mis on 2014. aastal tõusnud 2,5%. Kolme ja viie aasta lõikes on Fond näidanud 59,2% ja 82,0% tootlust, edestades indeksit vastavalt 31,4 ja 72,3 protsendipunkti. Fond on ülekaaluka tootluse saavutanud märkimisväärselt madalama volatiilsusega (risk) kui võrdlusindeks. Novembris avaldasid kõik suuremad regiooni riigid kolmanda kvartali SKP tulemused, mis ületasid turu ootusi. Poola, Rumeenia ja Ungari majanduskasv ületas 3%. Samuti on ostujuhtide indeksi (PMI) näitajad julgustavad ning on kuu jooksul kõigis kolmes CEE-3 riigis paranenud. Poolas kasvas PMI 51,2-lt 53,2-le, Tšehhis kasvas muljetavaldavalt 55,6-le (varem 54,4) ja Ungaris 55,1-le (varem 54,0). Need numbrid näitavad, et neljanda kvartali kasvunumbrid võivad samuti positiivselt üllatada. Hiljutised madalad energia hinnad toetavad Uus Euroopat kui energia importijaid. Trigon Uus Euroopa Fondi puhul eelistame regionaalseid panku, kus näeme enne kriisi antud laenude provisjoneerimise peatset lõppu ning kus meie arvates on väljastatud laenude kvaliteet märgatavalt paranenud. Aktsiahindades see veel ei kajastu, sest pangad kauplevad jätkuvalt tugeva allahindlusega võrreldes sarnaste arenevate turgude ettevõtetega ning ettevõtete aktsiahindade ajaloolise keskmisega. Kohalikud pangad läbisid edukalt Euroopa Keskpanga stressitesti ja varade kvaliteedi hindamise nõuded. Ootame kohalike pankade kasumlikkuses suuri edasiminekuid pärast vanade laenude provisjoneerimist. Sellel aastal on Venemaa-Ukraina kriis ja teise poolaasta nõrgenevad Saksamaa tootmisnumbrid märgatavalt mõjutanud investorite sentimenti ning hoidnud tagasi kapitali sissevoogu regiooni odavatesse varadesse. Olenemata sellele, on regiooni majandused väga hästi toime tulnud ja näidanud üldiselt limiteeritud sõltuvust Venemaa majandusele. See on viinud olukorrani, kus regiooni aktsiahinnad on aasta jooksul praktiliselt paigal püsinud, samas kui aluseks olevate riikide majandused kosuvad jätkuvalt. Kuna üldiselt on maailma aktsiaturgudel olnud hea aasta, on alakaalukalt investeeritud Uus Euroopa muutunud veelgi atraktiivsemaks võrreldes teiste maailmaturgudega. Trigon Uus Euroopa Fondi kaalutud keskmised 2015. a näitajad on järgmised: dividenditootlus 5,6%, P/E 9,9x, ROE 11%, P/B 1,1x (hiliseim).
Heiti Riisberg
optionyard.com
12 нояб. 2014 г.
Majandus maailmas tõuseb ja langeb.
Maailma ärikliima paraneb marginallselt - kuue kuuga toimus pidev vähenemine. Maailm Global Business Monitor septembris kasvas 0,4 võrra -2,9 -ni. Kuigi marginaalne, kuid see on esimene kasv,enne oli kuue kuu jooksul pidev vähenemine. Kuigi Ameerika jõudlus on paranenud, kõigis teistes piirkondades jäi see seesamaseks või praktiliselt peatus. Aasias Monitor on jäänud peaaegu täiesti muutumatuks -0,4 punkti; Sellele järgneb neli järjestiku kuud kus on kestnud langust Aasias. Euroopas Indeks veidi kasvas 0,2 võrra, alates -4,2 kuni -4,0, mis moodustab esimese tõusu viie järjestikuse kuu jooksul. Vaatamata vähesel määral tõusule, tulemused septembris Global Business Sentiment uuringu kohaselt kinnitavad järjestikuste langemistele eelmisel kuul. Kuigi langus augustis ja juulis oli väike, oli kuues järjestikuses kuus vähenemine. Üldiselt selle kuu Global Business Indeks kinnitas üldist negatiivset arengut.Business sentiment on kasvanud Brasiilias (+ 7%), Suurbritannias (+ 7%), Indias (+ 3%), Ungaris (+ 3%), Hispaanias (+ 2%), Singapuris (+ 2%), ja Poolas (+ 2%). Seevastu ärikliima on kukkunud Norras (-5%), Prantsusmaal (-4%) ja Austraalias (-3%).
9 нояб. 2014 г.
Volatiilses oktoobris Euroopa turud langesid.
Pärast tähelepanuväärselt tugevat tootlust septembris, toimus oktoobris Uus Euroopa indeksite korrektsioon üldise volatiilsuse tõusu tõttu maailmaturul. Stoxx EU Enlarged TR võrdlusindeks langes oktoobris 3,5%, samas kui Trigon Uus Euroopa Fond tuli toime paremini ning langes 2,2%. Aasta algusest alates on Fond kasvanud 1,8%, samas kui võrdlusindeks on tõusnud 3,0%. Kolme ja viie aasta lõikes on Fond näidanud 54,1% ja 79,3% tootlust, edestades indeksit vastavalt 33,4 ja 67,1 protsendipunkti. Fond on ülekaaluka tootluse saavutanud märkimisväärselt madalama volatiilsusega (risk) kui võrdlusindeks. Kõige olulisem uudis oktoobris oli kuu lõpus avaldatud Euroopa Keskpanga stressitesti ja varade kvaliteedi hindamise (asset quality review, AQR) tulemused. Turg paistis ootavat negatiivseid uudiseid, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevate pankade kohta, kuid Uus Euroopa pangad läbisid Euroopa Keskpanga testid kindlalt. Kõik meie portfellis olevad pangad läbisid testid tugevate tulemustega ning näitasid, et suudavad praeguse kapitaliga toime tulla ka ebasoodsa makromajanduse stsenaariumi puhul. See toetab meie investeerimisvaadet, et Kesk- ja Ida-Euroopa pangad on suures osas hakkama saanud enne kriisi väljastatud problemaatiliste laenudega. Usume, et järgmise 12-24 kuu jooksul langevad riskikulud ja pankade provisjonid ning oleme portfelliga vastavalt positsioneeritud. Fond on investeerinud regiooni pankade aktsiatesse 35,5% ulatuses, mis on oluliselt kõrgem meie portfelli viimaste aastate keskmisest näitajast. Makromajanduse poolelt avaldasid kõik kolm suuremat Kesk- ja Ida-Euroopa riiki julgustavad ostujuhtide indeksi näitajad (PMI) oktoobris, mis viitab tootmise laienemisele, vaatamata hiljutisele Saksamaa nõrkusele ja jätkuvatele poliitilistele Vene-Ukraina konflikti muredele. Samuti märgime, et hiljutised sisenõudluse näitajad paranevad jätkuvalt tõusvate palkade ja langeva töötuse saatel. Trigon Uus Euroopa Fondi kaalutud keskmised 2014. a näitajad on järgmised: dividenditootlus 3,9%, P/E 13,3%, ROE 10%, P/B 1,2x (hiliseim).
Heiti Riisberg
Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,
9 окт. 2014 г.
Mõned Euroopa turud kasvasid septembris.
Uus Euroopa turud kasvasid septembris erinevalt üldises langevas trendis liikuvatest arenevatest turgudest. Stoxx EU Enlarged TR võrdlusindeks tõusis septembris 5,6% ja edestas tugevalt MSCI EM indeksit, mis langes 3,8% (euro arvestuses). Trigon Uus Euroopa Fond lõpetas samuti kuu positiivselt, kuid näitas tunduvalt väiksemat tootlust (0,5%) kui võrdlusindeks (5,6%). Regionaalsetel turgudel oli septembris näha nii väikeseid langusi (Balti riigid, Bulgaaria) kui ka mõõdukat kasvu (Rumeenia, Ungari, Tsehhi), kuu silmapaistvaima tootlusega oli Poola turg. Regiooni suurim turg rallis mitmete mittefundamentaalsete sündmuste kokkulangemisel 6,5%. Septembri lõpp on Poola pensionifondide jaoks olulisim tulemuste mõõtmise aeg ning samal ajal tasakaalustatakse turu indeksid. See tipnes järsu Poola väärtpaberite ralliga, mida ei toetanud ettevõtete ega makrouudised. Hoiame jätkuvalt alakaalu Poola aktsiates, sest meie arvates kauplevad need jätkuvalt lähiturgudest kõrgematel hinnatasemetel, millel puuduvad fundamentaalsed põhjused ning piirkonna teised turud pakuvad tihti paremat riski-tootluse suhet ettevõtte tasemel ning kindlamat makropilti. Septembris üllatasid kõik CEE-3 riigid positiivse ostujuhi indeksiga (PMI-ga). Samal ajal kui Lääne-Euroopa riikide majandusnäitajad on olnud hiljuti nõrgad, on CEE-3 riigid jätkuvalt näidanud tugevust, eriti eksporditellimuste osas. Kõigi kolme riigi majanduskasvu prognoosi on hiljuti tõstetud ning jäävad 2014. aastal 2,7-3,5% vahele. See tõestab taaskord, et kuigi Vene-Ukraina kriis on negatiivselt mõjutanud investorite sentimenti, siis regiooni majandus ei ole oluliselt kannatanud Venemaa sanktsioonide või langeva Ukraina majanduse tõttu. Uus Euroopa Fondi strateegias hoiame jätkuvalt ülekaalu Rumeenia turul, kus näeme atraktiivseid hindu ning tugevat majanduskasvu. Samuti meeldivad meile valitud regiooniülesed pangad, mis on käesoleval aastal olnud ülemüüdud. Arvame, et järgmise 12-24 kuu jooksul langevad riskikulud ning et pangad vähendavad provisjone enne kriisi antud problemaatiliste laenudega tegelemisel. Poola on jätkuvalt meie suurim alakaalus turg, sest näeme turusuundadest tingitud riske väärtpaberitele ning me ei usu, et Poola hinnatase võrreldes teiste turgudega on õigustatud.
Heiti Riisberg
16 сент. 2014 г.
Saksamaa majandusest.

Ainult marginaalne PlusSaksa ärikliima salvestatud juuni kuus , kasvades 0,3 punkti ja auastmed seega kellväärtus 98,3 punkti. Selle tulemusena on Euroopa Majandusuuringute Instituudi EUWIFO kaasas asukoht Zürichis oma viimases kuus tasakaalu. Alusel iganädalane kogutud EUWIFO Business Monitor on hinnangute üle 2000 tegevpartneri Saksamaal. Pärast viit järjestikust tõusu ( märtsis 99,3 punkti) Business Monitor puhkes aprillis 1,0 punkti. Tõus oli veidi novembrist 2013 kuni märts 2014 tõusis majandus näitaja pidevalt ülesmäge . Kasv 0,3 punkti juunis , kuigi see on ainult veidi üles - kuid väärtus aprillis ( 98,3 ) .
Index moodustub keskmiselt olukorda jaootusi komponent . Olukord osa väheneb hindamine vastanutest langeb juunis võrreldes eelmise kuuga 0,3-95,5 punkti. See väärtus jäi samaks maikuus.
© 2014 Global majandusprognoos Instituut , Zurich
Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti
Подписаться на:
Сообщения (Atom)