ehitusekspertiisNõuanded teemadel: Vastab küsimustele vee, kanalisatsiooni,drenaazi,ehitusekspertiisi ja teiste ehitusega seotud küsimuste kohta (VeKaDeS)
Foorum avatud alates 17.06.2002 8:41:00
härra Mets, 16.04.2003 15:10:00
Tere.Olen mures!Palun infot kogumiskaevude kohta
Leonard-Urmas Sepp, 16.04.2003 17:22:00
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad linna üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid Linnavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Linnavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Linna Tervisekaitsetalitus ja Linnavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab Linnavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Linnavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
Tallinna kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
Mailis, 08.05.2003 16:20:00
Sisu: Elan juba aastaid kahekorruselise vana maja esimesel korrusel.
Möödunud suvel hakkas WC-poti vesiluku vesi aeg-ajalt kaduma nii,
et kanalisatsioonihais tungis korterisse. See juhtus enamasti hommikuti.
Vesi kadus umbes tunni aja jooksul. Pärast seda, kui olin uue vee peale
tõmmanud, võisin kodunt lahkuda ning kuni järgmise hommikuni oli kõik
normaalne. Õhtuks polnud veetase vesilukus isegi mitte alanenud.
Korteriühistu juhataja poole oma murega pöördudes ma abi ei saanud
ning sügise saabudes probleem lahenes ühtäkki iseenesest. Kõik
oli taas normaalne kuni selle aasta maikuuni. Nüüd on jälle igaks
hommikuks kanalisatsioonipüstikus vaakum garanteeritud. Milles
võib olla põhjus ja kuidas seda kõrvaldada?
Leonard-Urmas Sepp, 11.05.2003 13:09:00
Vesilukk võib tühjeneda kui see lihtsalt kuivab ära.Või,nagu õigesti märgite ka Teie
kanalisatsioonis tekkiva alarõhu tõttu.Kui kanalisatsiooni vett aeg-ajalt ei juhita,
siis näiteks vesilukus vesi aurustub.
Vesilukkudes,millega kanaliseeritakse põrandas või põranda tasapinnast
madalamal,on harukanalisatsiooni ja kanalisatsioonipüstiku ühenduskoht
vesilukust alati märksa madalamal.Kui harukanalisatsioon täitub,tühjeneb
vesilukk kanalisatsioonis tekkiva vaakumi tõttu.Alarõhu ja vesilukkude
tühjenemise võib tekitada ka õhupüstiku ummistumine,jäätumine jm.
Kanalisatsiooni õige dimensioonimisega välditakse selle üleni veega
täitumine.Õigesti dimensioonitud ja ventileeritud kanalisatsioonipüstikus
sattub vesi piki toru alla voolates pöörisesse ja harilikes tingimustes ei
täida vesi toru täielikult.
Pööris tuleneb kanalisatsiooni tuulutusest.Tõusva õhuvoolu kiirus
on toru keskosas suurem ja vesi surutakse vastu toru seina.
Margus, 02.05.2003 15:29:00
Tere!
Kas oskate ütelda kui palju võiks ehitatavale majale minna maksma kanalisatsiooni paigaldamine.10 m3 paak, pluss torustik majja ja selle kõige paigaldamine.
Ette tänades,
Margus.
Leonard-Urmas Sepp, 03.05.2003 9:10:00
Tere austatud Margus,
Et vastata Teie küsimusele täpsemat
oleks vaja tutvuda vastava projektlahendusega.
Ja selle põhjal koostada eelarve.
Lugupidamisega,
Urmas
Peeter, 03.06.2003 12:30:00
Oskate te ka nõu anda, kuidas saab valada hoidlat, kui auku tungib pidevalt vesi ?
Leonard-Urmas Sepp, 04.06.2003 7:12:00
tere.
Betooni omaduste sõltuvus liigsest veehulgast betoonisegus
Kuna betooni kivinemine on füüsikalis-keemiline protsess tsemendi ja vee vahel, siis on ka betooni omadused sõltuvuses vee ja tsemendi hulga suhtest betoonis ehk vesitsementtegurist. Mida väiksem on vee ja tsemendi suhe, seda tugevam on betoon.Tsement suudab täielikul reageerimisel keemiliselt siduda 23…25% vett oma kaalust. Betoonisegu valmistamiseks kulub vett aga tunduvalt rohkem, kui seda on tsemendiga reageerimiseks vaja. Liigne vesi tagab betoonisegu vajaliku töödeldavuse ja paigaldatavuse. Keemilisest reaktsioonist mitte osavõttev vesi moodustab betoonis lisapoore. Poorsuse suurenemine toob kaasa betooni survetugevuse languse ja veepidavuse ning püsivuse alanemise. Sõltuvalt tsemendi liigist, selle hulgast, täitematerjali tüübist ja maksimaalsest terasuurusest ning betooni nõutud töödeldavusest, on kaubabetooni veevajadus (betooni keemiliste lisandite mittekasutamisel) valdavalt piirides 180…230 liitrit/m3.
Praktika on näidanud, et 10 liitri vee lisamine 1 kuupmeetrile betoonile suurendab betoonisegu töödeldavust 4...5 cm võrra hinnatuna koonuse vajumise standardse katsega ning vesitsementtegurit 0,025…0,05 võrra tsemendi kulul 400…200 kg/m3. Betooni tugevus on otseselt seotud vee ja tsemendi suhtega ning selle suurenemine toob paratamatult kaasa betooni tugevuse ja püsivusnäitajate languse. 10 liitri vee lisamine 1 kuupmeetrile betoonile võib betooni tugevust alandada 1,6…3,2 MPa, kaks korda suurem vee hulk aga kaks korda enam, s.o 3,2…6,4 MPa võrra. Eriti tundlikud on selles suhtes kõrgema tugevusklassiga betoonid: betoonil tugevusklassiga B50 on tugevuse langus kaks korda suurem kui klassil B20.Mida suurem on vesitsementtegur, seda suuremad on ka betooni poorsus, veeläbilaskvus ning keskkonnatingimuste mõju betooni omadustele. Vee hulga suurenemisega betoonis kaasneb ka kahanemisdeformatsioonide ja pragude tekkeohu suurenemine.
tervitus
monika, 11.06.2003 21:48:00
kust oleks võimalik saada infot settekaevu ja äravoolutorustiku rajamise kohta vanasse tallu, kus siiani puudub keskkonna e.ümbruskonnasäästlik äravool. Talu asub üksikult keset metsa-sood. Ette tänades. Monika
Leonard-Urmas Sepp, 16.06.2003 7:07:00
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid omavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Omavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Maakonna Tervisekaitsetalitus ja omavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab omavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Omavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
elvis, 06.09.2003 16:10:00
tere
mul on selline probleem et ostutud majas,st maja garaasis on garaazi alla ehitatud suur kelder-sygavusega siis 2.20cm
ja sinna tuleb iga aasta vesi sisse.
kuidas olex võimalik seda takistada?
probleem ka selles et 100m peal jookseb jõgi mööda ja tundub et keldri alumine piir on allpool jõepinda..
teine probleem-savimaa.
on soovitatud auk teha keldripõhja et ära juhtida vesi,aga see olex ju mõeldav siis-kui olex liivapind?
igal juhul loodan et oskate soovitada.keldri põhi oln betoonist ja seinad korralik suur betoonblokk.
suurus oma 20rm
olex tore kui saaksite koopia mulle mailile saata?
tänan
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2003 8:55:00
Tere Elvis,
Ehitis tuleb hüdroisoleerida,et takistada pinnasevee juurdepääsu nii konstruktsiooni tähtsatele osadele-liitekohad vundamandi tsokkel jne.Kuidas aga seda teha selgub peale tutvumist olukorraga kohapeal,et anda teile konkreetne soovitus.
Kuna teil 100m peal jookseb jõgi mööda ja et keldri alumine piir on allpool jõepinda, siis asja tuleks põhjalikult uurida :pinnase geoloogiat, põhjaveetaset jne.,et otsustada:
kas ehitada konstruktsiooni ümber drenaaz jne.
Jaak, 16.09.2003 10:55:00
Rekonstrueeritakse suvila väikeseks elamuks. Vett tahaks võtta naabri puurkaevust, mis on umbes 30m kaugusel. Mis pumpa ja süsteemi peaks kasutama ja kuidas paigutama? Maja on projekteerimise järgus. Veekulu on väike - duss, wc, köök.Praktiliselt ühele-kaahele inimesele.
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2003 16:21:00
Tere austatud härra Jaak.
Kui veevõtt ühest kaevust ületab 5 m3 piiri,tuleb taotleda
keskkonnateenistusest vee erikasutusluba.
Tuleb koostada projekt ja selles saavad lahenduse teie mured.
Terv,
Urmas
Signe, 23.09.2003 8:13:00
tere,
Soovin kanalisatsiooni ehitama hakkata.missugused load pean hankkima,et paigaldada septikut.Ja kui panen kogumiskaeva kas siis on ka luba vaja,asume üksikus kohas .
Leonard-Urmas Sepp, 24.09.2003 7:52:00
Tere preili Signe.
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid omavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Omavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Maakonna Tervisekaitsetalitus ja omavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab omavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Omavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
Lugupidamisega,
Urmas
Jan, 14.10.2003 14:47:00
Kuidas on võimalik maa-seest leida veetoru (plastik 100´ne). Kas on selleks ka mingeid vahendeid... Olen igasuguste vitsameestega kohal käinud aga need ei suuda ka aidata või õigemini ütlevad oma avamuse aga, kui kopp maasse lüüa siis pole mingit toru ega mitte midagi, kuskil näha... Äkki teate...
Leonard-Urmas Sepp, 16.10.2003 16:37:00
Tere austatud härra Jan.
Kui teil täitejoonis trassi kohta puudub, siis soovitan
teostada videouuringut.
tanel, 19.10.2003 18:19:00
Tere Urmas minul on üks küsimus kas Henco toru sobib nii kütteks kui sooja ja külma vee toruks mis tüüpi toru ise soovitate paigaltada lugubitamisega Tanel
Leonard-Urmas Sepp, 24.10.2003 14:42:00
Tere Tanel,
Henco-Floor 16x2 kihtseintoru kannatab pidevat rõhku 6 bari ja pidevat temperatuuri 70°C (lühiajaliselt kuni 95°C). Seega põrandaküttest üle jäävaid torujuppe võib kasutada ka koduses tarbeveesüsteemis. Küll aga ei soovita Henco-Floor toru kasutada keskküttesüsteemis, kus temperaatuurid võivad ületada 70°C. Samuti on Henco-Floor toru õhema alumiiniumkihi tõttu veidi pehmem ega säilita oma kuju nii jäigalt kui tavaline Henco toru.
Henco toruvalik laienes uue universaalse tootega: Henco Super 16*2 toru. Tegemist on PE-RT/Al/PE-RT toruga, mille alumiiniumkihi paksus on 0,2mm. Toru kannatab rõhku kuni 10 bar, pidev töötemperatuur on 95°C ... Henco Super toru sobib kasutamiseks nii kuuma- ja külmavee torustikes kui ka keskküttesüsteemides. Tänu õhemale alumiiniumikihile on toru kergem painutada, mistõttu on seda eriti mugav kasutada ka veega põrandakütte-süsteemide paigaldamisel.
Tervitades,
Urmas
kaido, 21.10.2003 19:41:00
Tere, Kas peaks paigaldama igaks juhuks trenaazi ehitatava maja vundamendi ümber kui 1 m 20 cm sügavusel on tugev liivakivi pinnas ja keldrit ei tule?
Naabrite keldrisse pole vett tulnud.
Leonard-Urmas Sepp, 24.10.2003 14:43:00
Tere Kaido,
Dreen paigaldatakse hoone kõrvale või alla,et keldrid oleksid kuivad ning niiskus ei kahjustaks hoone konstruktsioone.Dreen aitab pinnasevett elamu ümbert ja krundilt koguda ning ära juhtida.Aga kui raha on siis võib selle ju ka väljaehitada.Kuid siiski projektis peab olema põhjendatud dreeni vajadust,
et vältida asjata raha raiskamist.
Lugupidamisega,
Urmas
mart, 10.11.2003 10:07:00
mida teha? majja tuleva külma vee toru tilgub, nn kondents??? eriti metallsetel osadel e. veemõõtja juurest. kas on selleks mingit isolatsiooni vms...
aitähh
Leonard-Urmas Sepp, 24.11.2003 9:14:00
Tere
Toru peaks olema varustatud õhukindla torukoorikuga.Viimane väldib liigset toru ülessoojenemist hoonesisese soojuse mõjul ning kondensvee tekkimist hoonesse.
Tervitades,
Urmas
Martin, 28.11.2003 14:50:00
Majas on veeboiler ja kui kraanist lasen vett siis igaltpool häälitseb, nagu oleks kuskil õhku vms... Pidevalt, eriti siis, kui keegi pole vett võtnud???
Kas sellele on mingi vasturohi??
Leonard-Urmas Sepp, 06.12.2003 11:42:00
Tere Martin!
Veevoolus vibreerib arvatavasti lahtitulnud kraani südamik. Torustikus kandub heli hästi edasi. Vaheta kraan ära, või püüa südamik uuesti kinnitada.
Lugupidamisega
Urmas
urmas@esten.ee
Erik, 21.01.2004 12:24:00
Mitmes Teie eelnevas vastuses jäi silma lõik:
"Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²)"
Küsimus oleks: kas siis juhul, kui krundi suurus on üle 2000 m2 võib individuaalelamu juurde asulasse ehitada väikepuhasti ja väljavool juhtida pinnasesse? Tegu väikeasulaga ja ühiskanalisatsioon krundi juures puudub (teistel kogumiskaevud).
Leonard-Urmas Sepp, 22.01.2004 10:42:00
Tere Erik!
Esmalt tuleks pöörduda probleemi lahendamiseks vallavalitsuse poole.See annab tingimused objekti projekteerimiseks.Siis ära unusta keskkonnakaitse teenistusest läbi astuda kus esitad juba taotluseobjekti projekteerimiseks jne
Tervitades
Urmas
puhastusmärgala
esten@esten.ee
tagasi eelmise lehe juurde
tagasi pealehe juurde
19.02.2012
Foorum1
ehitusekspertiisEhitus / Vesi, kanalisatsioon | |
| Nõuandefoorum | |
Vesi, kanalisatsioon,drenaaz,ehitusekspertiis,järelevalve | |
| Teie küsimustele vastab Leonard-Urmas Sepp Nõuanded teemadel: Vastab küsimustele vee, kanalisatsiooni,drenaazi,ehitusekspertiisi ja teiste ehitusega seotud küsimuste kohta (VeKaDeS) | |
| Teie küsimustele vastab ESTEN OÜ projektijuht Leonard-Urmas Sepp. Foorum avatud alates 1 7.06.2002 8:41:00 | |
| Selles foorumis on (24) küsimust | |
Gunnar Mäe, 17.06.2002 15:10:00 Tere. Kuidas lahti saada kortermaja veesurve probleemidest, nimelt on surve veekraanides aeg ajalt liialt tugev, kuidas seda reguleerida saaks? | |
Leonard-Urmas Sepp, 18.06.2002 8:22:00 Iga kord, kui vee voolukiirus torusüsteemis muutub, moodustub survelaine. See võib tekitada suuri surve erinevusi ja võib põhjustada hüdraulilist lööki, mis võib ületada lubatud koormuse torudes. Pumpsüsteemides võivad muutused vee voolusageduses tekkida näiteks äkilisest energia katkestusest, äkilistest blokeeringutest, järsust ventiilide sulgemisest jne. Kui see juhtub ühes pika torustiku otsas, põrkuvad survelained tagasi teisest otsast ja võivad tekitada kahju algpunkti tagasiminekul siis, kui selle ots on suletud ja suurenenud rõhul puudub väljapääs. Hüdrauliline löök võib mõjutada eri osade installatsiooni. Vähendamaks hüdraulilise löögi mõju on vaja paigaldada lööki summutavad osad, eriti kui muutuvad ekspluatatsiooni tingimused. Sellekohast tehnilist on saadaval piisavalt. Igakülgset abi, antakse ka arvutusmeetodite kohta, kuid need on keerulised ja aeganõudvad. Kuid siiski on koostatud arvutiprogrammid, mis on võimelised lahendama ka kõige keerulisemaid probleeme. Nende programmide koostamisel on arvesse võetud informatsiooni pumba iseärasuse, survepea, pöördemomendi, ventiili sulgemise, õhkventiilide ja muude andmete kohta. Kiire survetorustiku täitmine ja suletud õhu kõikumised võivad samuti põhjustada survetõusu. Seepärast peavad torustikud olema projekteeritud nii, et need võimaldaksid õhu väljapääsu vajalikes kohtades ning täitmise kiirus peab olema aeglane. Survelaine kiirus sõltub toru materjalist, toruseina paksusest ja vedelikust, mida toru juhib. Tedmiseks: pump valitakse alati suurima vooluhulga (veetarbe) järgi. Samuti torustik, armatuur ja mahutid. Seejuures on vaja silmas pidada edasist tarbimise kasvu. Seepärast peab olema ette nähtud pumba reguleerimise võimalus juhuks kui vedeliku tarbimine on väiksem. Pumba keskmine jõudlus on väiksem suurimast vajalikust vooluhulgast ja see omakorda pumba suurimast jõudlusest . Pumba jõudluse reguleerimiseks kasutatakse näiteks torustiku parameetrite (takistuse) muutmine ventiilide siibrite või kraanidega pöörlemissageduse reguleerimine, näiteks sagedusmuunduriga jms. Hoopis olulisemaks probleemiks on hüdraulilised löögid, mis kaasnevad pumpade käivitamise ja seiskamisega. Ökonoomseimaks viisiks on pöörlemissageduse reguleerimine, sest sel juhul pole vaja kulutada energiat vastusurve ületamiseks. Ventiile sulgedes või mõnel muul viisil torustiku parameetreid muutes vooluhulk küll väheneb, kuid energiakulu suureneb, sest energiat tuleb kulutada ventiili poolt loodava vastusurve ületamiseks. Pumba vajaliku võimsuse valemist nähtub, et võimsustarve on võrdeline jõudluse Q ja surukõrguse H korrutisega. Seejuures võimsustarve ja sääst sõltuvad vooluhulgast. Võimsustarve sõltub pumba jõudlusest. Sagedusjuhtimisega saavutatav sääst on seda suurem, mida väiksem on vooluhulk (vedeliku tarbimine) ehk teiste sõnadega, mida sügavam on reguleerimine. Võimsuse säästu korrutis kasutusajaga annab energiasäästu. Olulisele energiasäästule lisaks vähendab sagedusreguleerimise kasutuselevõtt investeerimiskulutusi nii ehituslikus kui elektrivarustuse osas. Jõudluse reguleerimise üheks viisiks on mitme (sageli eri suurusega) pumba kasutamine. Neid üksteise järel sisse või välja lülitades saadakse astmeline jõudluse reguleerimine. Kui aga varustada suur pump sagedusajamiga, saab palju parema tulemuse palju väiksemate kulutustega. Vähem läheb vaja pumpasid ja mootoreid ning samuti torustikku ja klappe või ventiile. Veevarustussüsteemis silutakse töösurve ebaühtlus tavaliselt hüdrofooride või veetornidega. Sagedusjuhtimist kasutades võib niisugustest mahutitest loobuda või vähendada nende mõõtmeid. Väiksemale investeerimisele vaatamata reguleerimise kvaliteet isegi paraneb, sest on võimalik hoida tarbija juures enam-vähem ühtlast veesurvet. Otsekäivitatava mootoriga võrreldes on sagedusmuunduri kasutamise korral oluliselt väiksem käivitusvool See võimaldab palju väiksemate elektriseadmete ning sageli ka väiksema ristlõikega toitekaabli kasutamist ning annab nende hankimisel säästu. Tüüpiline kokkuhoiu objekt on niisugusel juhul vastutusrikaste pumpade toite reservgeneraator, mille vajalik võimsus on umbes poole väiksem kui otsekäivitatavate mootoritega pumpade korral. Vähenevad ka korrashoiukulud, sest nii pump, torustik kui klapid/ventiilid/kraanid on vähem koormatud: võrreldes torustiku parameetrite muutmisega on (vee) staatiline surve madalam ja ühtlasem oluliselt väheneb dünaamiline koormus, sest sujuv reguleerimine võimaldab start-stopp-süsteemiga võrreldes vältida hüdraulilisi lööke Viidatud asjaolude tõttu võib seadmete ressurss isegi kahekordistuda. Paraneb ka elektrivõrgu talitlus: käivitusvool on oluliselt väiksem ning enam pole vaja ka asünkroonmootorite magnetvälja loomiseks osta reaktiivvõimsust või toota seda kondensaatorpatareide või sünkroonkompensaatoriga. Sagedusmuundur genereerib ise mootorile vajaliku reaktiivvõimsuse. Peale selle juhin Teie tähelepanu,et vaadeldav probleem võib esineda mitme asjaolu tõttu.Näiteks probleemi põhjuseks võib olla torustiku vanadus,vajalikku regulaator-klappi puudumine jne... Nii et Teil tuleks kontrollida,kas vastav torustik on paigaldatud projekti kohaselt.Või viga on hoopiski projektis? ehitajas?..... Soovitame tellida eksperthinnang pädevalt firmalt või eksperdilt. | |
Elle, 20.06.2002 13:19:00 Tere! Kavatsen panna suvilasse vee sisse. Olen kuulnud, et mõned soovitavad plastiktorusid, kas Teie soovitaksite plastikust torustiku kasutamist? Mõeldud on trassi vedamist tänava torustikust maja juurde. | |
Leonard-Urmas Sepp, 21.06.2002 8:37:00 Soovitame kindlalt polüetüleenist ( PE ) torustiku. See on termoplast.Selle grupi materjalid koosnevad molekulidest, mis näevad välja nagu pikad üks teisega läbi põimunud niidid. Termoplasttooteid vormitakse kõrgel temperatuuril.Siis on toormaterjal venivalt vedel. Seejärel jahutatakse tooted maha ning materjal muutub tahkeks ja kõvaks. Võib täheldada,et mõned plasttorufüüsikalised omadused muutuvad ajaga. Seda nimetatakse vananemiseks. Üks nähtustest on jäikuse suurenemine. See on positiivne muutus sest, ringjäikus aitab maa-alustel torudel vastu seista tagasitäitepinnase survele. Terminit vananemine ei tohi mõista ainult negatiivses tähenduses. Aeglased füüsikalised muutused ei tähenda, et materjaliga on juhtunud midagi halba. Vastupidi, on ju üldiselt teada,et plast on vastupidavamaid maaaluste torude materjale.Mitte ükski looduslik aine, millega maa alla pandud torustikud võivad kokku puutuda, ei suuda plaste lagundada. Tuleb lisada,et PE nn. kestvus tootjatehase poolt on antud vähemalt 50 aastat. Kui alternatiivvariandina oleks kasutusel terastoru, siis selle nn.kestvus oleks 6-15-25 aastat. Seda aga on tunduvalt vähem kui polüetüleenist ( PE ) torul. | |
Terje, 26.06.2002 16:56:00 Kas kanalisatsiooniummistuste puhul on võimalik kasutada ka torude puhastamist (survepesu?)ja kuidas ja kes seda teeb? | |
Leonard-Urmas Sepp, 27.06.2002 8:18:00 Kanalisatsiooniummistuste puhul ning väliskanalisatsiooni hooldamisel on vaja kanalisatsioonitorustikke regulaarselt puhastada. Üheks võimaluseks on torustike survepesu. Ka meie kasutada survepesuauto on varustatud kõrgsurvepumbaga (kuni 150 at), erineva läbimõõdu (15 ja 30 mm) ja pikkusega voolikutega ning veevoolu jaotusotsikutega. Puhastusvesi koos setetega kogutakse ning suunatakse puhastisse. On võimalik puhastada ilma kanalisatsioonita majade kogumis- ja settekaevusid. Puhastustöid on võimalik teostada kuni 40 meetri kauguselt (eelneval kokkuleppel ka kaugemalt), maksimaalne imamissügavus on 8 meetrit. Paakautosid kasutame suuremate mahutide tühjendamisel: näiteks basseinid, autopesulate pesuveemahutid jms. On võimalik kasutada KOMBINEERITUD SURVEPESUAUTO VOLVO FL 7 BAASIL.Auto on mõeldud kanalisatsioonitrasside puhastamiseks ja ummistuste likvideerimiseks. Samuti imb- ja kogumiskaevude tühjendamiseks ja puhastamiseks.Survepesuvoolik on varustatud erinevate pesuotsikutega. Võimalik kasutada survepesu püstolit maksimaalse veesurvega 100 bar. Tänapäeval moodsad ja komplektsed plastiksüsteemid kanalisatsiooni torustikel on projekteeritud parima kvaliteedi tagamiseks. Torude head hüdraulilised omadused vähendavad survepesu vajadust, seega on ka hoolduse maksumus väiksem. Vaatleme roiskveesüsteemi: Torustik algab majast. Näiteks köögi kraanikausist algab kanalisatsioonitoru . See läheb edasi betoonkoonusega puhastus- ja kontrollkaevu. Torustik jätkub järgmises puhastus- ja kontrollkaevus, mis on majakaev Siin on kaev piiriks era- ja kohaliku munitsipaaltorustiku vahel. Kui tekivad probleemid, siis piisab kaevu vaatamiset, et näha, kus ummistus on tekkinud. kaevul on betoonkoonus ja kerge liikluskaas Kanalisatsioonitorustik on näiteks ühendatud 200 mm Ultra toruga peakanalisatsiooni, millel paiknevad teatud vahemaade tagant Ultra puhastus- ja kontrollkaevud. Tänapäeval kasutatakse võimalikult palju 315 ja 425 mm kaevutorudega puhastuskaeve selleks, et ära hoida ummistusi kanalisatsioonisüsteemides. Töid, mida varem teostati kaevus, saab nüüd tänu videole teostada ka maapinnalt. Kui pärast paigaldamist või kasutamisel tekivad probleemid, näitab piirkaevu kontroll, kas ummistus on peakanalisatsioonis või eratorustikus. Mitme puhastus- ja kontrollkaevu olemasolul saab vea leida ning ummistuse kõrvaldada survepesuga. Kuna aina rohkem paigaldatakse kõrge kvaliteediga plastiktorusid, siis väheneb vastavalt ka paigaldatud süsteemide pideva hoolduse ja kontrolli vajadus. Ja lõpetuseks: üheks võimaluseks oleks teostada uuringud videoga ja kui selgub torustiku eriti halb olukord siis tuleks vana asemele uus torustik paigaldada ,sest teatud aja tagant tellida survepesu tähendaks mingi aja jooksul uue torustiku paigaldamise maksumuse saavutamist ja lõpptulemus oleks ikkagi vajadus tellida uue torustiku paigaldamise pluss ummistusele kulunud summa. | |
Jane, 28.06.2002 16:09:00 Tere. Kas nn. kare vesi kahjustab ka veetorustikke ja kuidas seda vältida? | |
Leonard-Urmas Sepp, 30.06.2002 21:01:00 Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi, setet ning põhjustab plekke klaasil ja portselanil pärast nõudepesu, kuivatab nahka. Katlakivi vähendab torude ristlõikepinda ja halva soojusjuhtivuse tagajärjel ka soojusülekannet.Teatud juhtudel ta võib põhjustada metalli ülekuumenemist ja mehaanilise tugevuse vähenemist. Kare vesi võib rikkuda majapidamismasinad, soojavee seadmed ning ummistada torud, mis toob kaasa küttekulude suurenemise. Vee karedus on loomulik loodusliku vee omadus, mida põhjustavad temas sisalduvad lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolad. Lisaks suurendab karedust ka raua-, SiO2-soolad, sulfaadid ja kloriidid Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast.Karbonaatne ja mittekarbonaatne karedus kokku moodustavad üldkareduse.Karbonaatne karedus on mööduv karedus,sest seda saab kõrvaldada vee keetmisega,mittekarbonaatne karedus on püsi- ehk jäävkaredus. Kare vesi ei ole inimese tervisele ohtlik,kuid sel puhul kulub toidu keetmisele rohkem aega,pesemisvahendite kulu pesupesemisel on suurem jms.Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Karedas vees on pesemine raskendatud, sest seebis sisalduvad rasvhappeioonid reageerivad kaltsium- ja magneesiumioonidega, moodustades vees lahustamatuid kaltsium- ja magneesiumsooli. Moodustuv sade kleepub pestavale pinnale ja on ebameeldiva lõhnaga. Seepi (ka pesuvahendeid) kulub rohkem. Vee teatud omaduste ja tingimuste korral, mis sõltuvad vees lahustunud ühenditest, võib tekkida torustike seintele kaltsiumkarbonaatne (CaCO3) kaitsekile ja takistada materjali korrodeerumist. Vastavate tingimuste kujundamisel on oluline, et vees oleks 50% (12 °C) lahustunud O2 , reguleeritud lahustunud süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus ning vees ei tohi olla madal pH ja redokspotensiaal. Kareda vee vastu kasutatakse Ioonvahetusfiltrid vee pehmendamiseks: - Eraldavad veest kaltsiumi ja magneesiumi ioonid -Automaatselt regenereeritavad Regenereerimine soolaga -Eraldavad veest ka lahustunud raua (kuni 1 mg/l) Kemikaalideta veetöötlemisseadmed katlakivi tekke vältimiseks. COLLOID-A-TRON ja SCALETRON tüüpi. Kasutatakse: -soojusvahetid -survevalu seadmed -õhukonditsioneerid -vaakumpumbad -vee soojendid -kompressorjahutusseadmed -külmutid Naad: -Väldivad katlakivi teket Neid on: -lihtne paigaldada Naad: -ei vaja elektrit Kõik see on: -hooldusvaba Torustiku ja veega kokkupuutes olevate seadmete kaitseks korrosiooni eest ning karbonaatsete setete tekkimise vältimiseks vett stabiliseeritakse: agressiivse vee korral lisatakse veele leelistavaid reagente või fosfaate,kasutatakse ka vee aereerimist ja karbonaatsete setete tekkimisel lisatakse mingi happe lahust või fosfaate. | |
Ilmar 01.07.02 , 01.07.2002 12:24:00 Tere. Kuidas on võimalik tarbevee torustikku (eramu tsinktorud) puhastada? Probleemiks on see, et torustiku läbinud vesi omandab ebameeldiva lõhna. Kui vett veidi aega joosta lasta kaob lõhn. | |
Leonard-Urmas Sepp, 04.07.2002 13:57:00 Kui vee töötlemise käigus hapniku sisaldus ei ole piisav, põhjustab see probleeme, mis võivad selguda alles tarbijatepoolse rahulolematuse põhjal. Üks levinumaid probleeme võib olla suur ammooniumiooni sisaldus vees, mis nõuab oksüdeerumiseks rohkelt hapnikku. Kordan,et kui vajalik lahustunud hapniku kogus vees ei ole piisav, võib ammooniumioon jääda vette. Jääkammoonium oksüdeerub osaliselt nitritiooniks (NO2-) , mida võib analüüsimisel siis veest leida. Samal ajal võib nitritioon edasisel oksüdeerumisel muutuda nitraatiooniks, ning vees lahustunud hapnikku sisaldus langeb jaotusvõrgus alla nõutud 5 mg O /l . Nüüd võib protsess mitmesugustel koosmõjudel ja täiendavalt oksüdeerimist vajavate ainete ilmumisel muuta suunda, nitraadist saab nitrit ja jällegi ammooniumioon. Samuti suureneb oht vesiniksulfiidi tekkeks, eriti kui on suur vee orgaanika ja sulfaadi sisaldus ning torude korrodeerumisel lisandub väävlit. Lisandub anaeroobsete mikroorganismide tegevus ja kõigi koosmõjul halveneb joogivee maitse, ilmub ebameeldiv lõhn ja jaotusvõrgu iga lüheneb. Nii kaotatakse raha ja inimeste tervist. Suure rauasisalduse tõttu on vesi hägune, tekib sade, veel on ebameeldiv lõhn ja maitse Väävelvesinik annab veele väga ebameeldiva mädamuna lõhna. Agressiivne süsihappegaas muudab vee ebastabiilseks ja tekitab korrosiooni. Näiteks väävelvesinikku (edaspidi divesiniksulfiid) esineb praktiliselt kõigis Viljandi linna varustavates puurkaevudes kontsentratsioonides ~0,01 - 0,3 mg/ dm3(pH 8,0 on väävelvesinik üle 90% dissotsieerunud). Veevärgi torude uurimisel on selgunud, et nende sisepindu katab kaitsevõimet mitteomav raudsulfiidi koorik. Väävelvesiniku suurem sisaldus jaotusvõrgus on põhjustatud füüsikalis-keemiliste tingimuste muutustest (toru materjalis on ka väävlit) ja sulfaatioone redutseerivate anaeroobsete bakterite elutegevusest. Sulfaatioonide redutseerimisel tekivad sulfiidioonid, mis suurendavad vesinikdepolarisatsiooniprotsessi kiirust ja vähendavad polarisatsiooni raua anoodsel lahustumisel. Tulemuseks on torustiku intensiivne korrosioon, mis võib tekitada märkimisväärseid kulutusi torustike omanikele kui ka selle vee tarbijatele. Pikema ajalooga vee tööstust omavates riikides ollakse seisukohal, et mittemingil tingimusel ei tohiks joogivees leiduda divesiniksulfiidi. Eesti standard lubab hea kvaliteediklassiga vee puhul 0,05 mg/ dm3. Juba 0,03 mg/ dm3 vesiniksulfiidi on haistmismeelega tuntav. Näiteks Viljandi linnarahva kaebused on järgmised: 1. veel on ebameeldiv lõhn; 2. umbses dušikabiinis hakkab halb(tugev mädamuna hais); 3. miski määrib pesu ,must õlikas ollus, hiljem värvub õhu käes kuivades pruunikas-punaseks; 4. ummistab filtreid ja nende vahetamisel määrib käsi; 5. happe pealevalamisel levib mädamunahais. Divesiniksulfiid esineb vees nii lahustunud kui gaasilises olekus. Divesiniksulfiid on ebameeldiva lõhnaga toksiline ühend ja juba väga väikesed sisaldused võivad anda veele ebameeldiva maitse. Divesiniksulfiidil on omadus paralüseerida lõhna tundmist, mis on juba mürgitussümptoom. Iseenesest pole see veel ohtlik, võrreldes sellega, mis selle gaasi pikemat aega sissehingamisel järgneda võib. Seetõttu tuleb vältida tema sissehingamist ja juba tugevat nn mädamuna haisu tundes tuleks sellisest kohast lahkuda. Labori arvamus on, et veevärgi vees ei tohi esineda divesiniksulfiidi, sest selle vees lahustunud gaasi foonil kiireneb torude korrosioon ja nn. anaeroobses keskkonnas arenevad mitmesugused mittesoovitavad seened, vetikad ja bakterid. Samuti tekib ebameeldiv ja määriv must või tumepruun raudsulfiid, mis teatud tingimustel võib minna üle kollaseks mineraaliks(lisandite tõttu on värvilt must) püriidiks (FeS2). Kasutada tuleks FA2S tüüpi rauaeraldusfiltrid. Eraldavad veest mehaanilise reostuse, lahustunud ja oksüdeerunud raua, mangaani ning väävelvesiniku (piiratud koguses). Filtrit läbinud vesi on läbipaistev, ebameeldiva lõhna ja maitseta. Seismisel sadet ei teki.Ka aeratsiooni süsteemid on ette nähtud väävel-vesiniku, süsihappegaasi ja teiste gaaside eraldamiseks veest. Kui vesi on ebameeldiva lõhna ja maitsega, värvunud.Kasutatakse aktiivsöefiltrid.Need: parandavad vee lõhna- ja maitseomadusi eraldavad veest mehaanilised lisandid eraldavad veest piiratud koguses (kuni 1 mg/l) lahustunud raua eraldavad veest orgaanilised ained (ca 50% ulatuses) automaatselt tagasipestavad Kus juures filtermaterjal on vahetatav, filter on pikaajaliselt kasutatav. Lämmastikuühendid. Lämmastikuühendid satuvad vette orgaaniliste ainete lagunemisproduktidena, väetistest ja heitveega. Lämmastikuühendid vees on kahjulikud inimese tervisele. Permanganaatne hapnikutarve näitab orgaaniliste ainete, sh. huumushapete sisaldust vees. Orgaaniliste ainete ülemäärane sisaldus vees muudab vee värvuse kollakaks või rohekaks, annab veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Kasutatakse nitraadieraldusfiltrid CAB tüüpi. Huumusfiltrid: eraldavad veest orgaanilised ained samaaegselt toimub vee pehmendamine Rõhutan veel kord,et kui joogivees puudub lahustunud hapnik ,siis on see suur probleem sest: lahustunud hapnikku olemasolu joogivees on esmatähtis. Tarbija suhtumise määrab ära just esmane emotsioon kraani avades - hapnikku sisaldav vesi on elusorganismile omasem ja janu kustutav. Taani Kuningriigi Keskkonna- ja Energeetikaministeerium sätestas 1988 aastal seadusega, et joogivees peab olema 5 mg/ dm³ lahustunud hapnikku. (12 °C juures normaal tingimustel on vees lahustunud hapnikku 10,78 mg/ dm³) Rootsi joogivee standard näeb ette 50% (5,5). Eesti standardis EVS 663:1995 " Joogivesi. Üldnõuded" pole kahjuks selline näitaja käsitlust leidnud ja muudab keeruliseks veevärgil veetöötluse vajaduse selgitamist. Näiteks Viljandi linna puurkaevud ammutavad vee allpool hapnikubarjääri sügavatest põhjaveekihtidest (200 m) ja seega joogivees lahustunud hapnik puudub. Hapniku defitsiit näitab, et teatud ühendite oksüdeerumine toimub nüüd tarbija juures, näiteks kraanist voolav vesi rikastub hapnikuga ja seni lahustunud raud sadeneb nüüd raudhüdroksiidina, värvides vee punakaspruuniks. Samuti tekib ebameeldiv haisting väävelvesiniku mädamunalõhnast. Lahustunud hapnik võtab osa keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimisel. Aeroobne veekeskkond loob vajalikud stabiliseerivad tingimused ja takistab anaeroobsete mikroorganismide arengut. Vee desodoreerimine seisneb lõhna ja maitset põhjustavate,põhiliselt lahustunud orgaaniliste ainete ja gaaside ( näiteks siin varem nimetatud väävelvesiniku ) kõrvaldamises.Selleks töödeldakse vett sorbentidega või rakendatakse aeratsiooni, ehk joogivee õhuga läbipuhumine,et parandada tema omadusi. Kui nüüd vaadelda Teie poolt püstitatud küsimuse konkreetses plaanis,siis teadmiseks Teile,et: - Teie eramu osas peavad olema regulaarselt läbiviidavate hooldustööde käigus tehtud alljärgnevate tehnosüsteemide korrastamised: - elamu katlamaja; - küttesüsteem, soojus- ja boilerisõlm; - sooja- ja külmaveesüsteemid; - kanalisatsioonitorustikud; - elektrivarustussüsteemid; - pliidi, ahjud ja suitsukäigud; - korstnad; - üldkasutatavad veevõtukohad ja WC-d; jne. Kui neid töid ei ole õigeaegselt tehtud,siis on ju loomulik,et näiteks Teie torustikus on tekkinud sette ja selle pärast esinevad need nähud ,millest kirjutasite minule oma küsimuses. Torustikule on näiteks võimalik teostada majasiseselt läbipesu, ühendades selle lahti veemõõdusõlmes ,kuid läbipesuga võib kaasneda ka vanade torustike ummistusi nurgapunktides ja samas võib tekkida läbipesu järel liitekohtades lekkeid jne.... Probleemi lahendamiseks tuleks tellida eksperthinnang pädevalt firmalt ,eksperdilt või meilt urmas@esten.ee | |
Kadri, 31.07.2002 16:20:00 Tere. Kas vihmaveedrenaazi panemisel saaksin arvestada mingi m2 maksumusega, kas oskate seda öelda? Ette tänades. | |
Leonard-Urmas Sepp, 02.08.2002 17:00:00 Tere lugupeetud Kadri. Vihmaveedrenaazi paigaldusel sõltub hind paigaldatava torustiku läbimõõdust,sügavusest ja asukohast.Teie kirjast ei selgu torustiku asukoht, kas on tegemist haljasalaga eravalduses või väljaspool seda või on tegemist linnatänavaga,asfaltkattega sõidu- või kõnniteel. Kokkuvõttes on Teil võimalik hinnatäpsustamiseks võtta ühendust e-meili teel urmas@esten.ee ja kirjutada täpsemalt millega tegu, siis saaks väikse tasu eest anda täpsema hinnangu torumeetri paigaldamise hinna kohta. | |
Triinu, 07.08.2002 13:34:00 Kui sügavale tuleks paigaldada vihmavee drenaaz, kui hoonesse suurte vihmadega hakkab vesi tungima.Keldri sügavus maapinnast 1400mm ja vesi tungib keldrisse alumise 40 cm piirkonnas.Ja umbkaudu kui palju seelle drenaazi jooksev meeter maksab. | |
Leonard-Urmas Sepp, 09.08.2002 19:53:00 Tere. Ma julgen arvata, et küsimusele saaks paremini vastata kui teie, lugupeetud Triinu, meile otse kirjutaksite urmas@esten.ee , siin otse.ee rubriigis ei tahaks seekord välja panna oma hinnad mida võib mõni teine paigaldaja lugeda, et meie tööde hinna teada saada. Ärge pahandage aga konkurendid ei maga. Paigaldamise sügavus ja kaugus sõltub nagu eelmistes vastustes kirjutanud oleme ikkagi sellest millise pinnasega teil tegemist võiks olla maja ümber, kas kõikjal on pinnas ja milline või on mõnes kohas teekivid,asfalt või midagi muud.Kui soovite väga täpse vastuse saada siis palun ka minule anda väga täpseid andmeid. Suure lugupidamisega Urmas Sepp | |
Indrek, 16.08.2002 10:25:00 Tere. Kas vee- ja kanalisatsioonitööde osas on olemas kvaliteedinorme? Kas neid on kuskil Internetis ka ülesse pandud. Ette tänades, Indrek | |
Leonard-Urmas Sepp, 19.08.2002 18:09:00 Kvaliteedinõuded on saadaval Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kontorist müüdavate teatmestike varal.Näiteks MaaRyl 2000 ,RYL-77 ,TTU raamatukogus jne. Internetis neid veel ei ole. | |
toomas, 05.09.2002 11:48:00 millist kanalisatsioonitüüpi soovitaksite eramule, kus lähedal puudub üldine kanalisatsioonitrass | |
Leonard-Urmas Sepp, 06.09.2002 14:09:00 Tere Toomas. Vastuseks Teie küsimusele teatan, et sellises olukorras oleks võimalik paigaldada Teie krundile kogumismahuti, mille suurus tuleks arvutada. Kui soovite siis võin seda Teile väikese tasu eest teha. Ka töö ise võin Teile ära teha kui lepime hinnas kokku. | |
Laura, 06.09.2002 15:51:00 Tere, Olen suure probleemi ees, hoone sisene torusüsteem on paigaldatud vene ajal ja nüüd on probleemiks arvatavasti torude ühenduskohtadest seinte vahele immitsev vesi (põrandale ka loomulikult). Arvan et välja tuleks vahetada kogu püstiku torud, või mis? Millised torusid tuleks valida ja mida torude vahetusel silmas pidada? Lisaksin veel, et kogu süsteem on mäda: köögis on laed märjad, wc ja samuti wc vastas oleva toa sein on täielikult märg. Ülemised naabrid ütlevad, et neil on kõik korras ja neid see ei huvita, mis minul allkorrusel toimub. Õnnetu korteriomanik | |
Leonard-Urmas Sepp, 13.09.2002 10:05:00 Tere preili Laura. Tuleks objekt ülevaadata ja siis saaks otsustada. Palun võtke minuga ühendust. Lugupidamisega, Urmas | |
Priit , 15.09.2002 9:33:00 Tere Urmas Kui sügaval peaks minimaalselt olema kanalisatsioonitorustik(110), majast Kaevuni on 6m kui suur peaks olema langemisnurk. Olen kuulnud, et kui nurk liiga suur on jookseb vesi tahketest ollustest mööda ja ei vii neid kaasa.? Kas ta peab olema soojustatud ja kuidas, antud juhul jääks see torustik ainult 40cm sügavusele. 2 küsimus Mis materjalidega soojustada kaevutrassi. mis on u 1m sügavusel pae peal, ja mismoodi soojustada selle trassi tulek vundamendi ja pae vahepealt? Ette Tänades Priit | |
Marek, 16.09.2002 15:16:00 Eramus veekraav on kaevatud 90 cm. sügavune. Toru tahan panna plastikust. Milline oleks kõige parem võimalus seda soojustada ja mis materjalidega. ETTE TÄNADES! MAREK | |
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2002 9:53:00 Torustiku isoleerimiseks müüakse vastavat torukoorikut torustike müügile spetsialiseerunud hulgiladudes ja kauplustes, mida pannakse ümber toru ja fikseeritakse teibiga kinni. Ostes peaks kindlasti jälgima õige torukooriku valikut,sest on olemas sarnaseid mida paigaldatakse ainult siseruumides. Vale ostu puhul kaob külmakaitse kui torukoorik imab vett täis. Küsida võiks kindlasti sellisest kohast nagu Hals Traiding mis asub Tallinnas kui ka Tartus. | |
ulvi, 20.09.2002 14:50:00 Kas on olemas mingeid norme, kui suure survega peaks tulema vesi segistist? Kas on mingeid nõudeid torude läbimõõdule eramus veesüsteemi ehitamisel? Näiteks, kas 10mm läbimõõduga toru jagamine dushi- ja tavalise segisti vahel on normaalne ? | |
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2002 9:55:00 Norme on olemas kindlasti tänapäevalgi.Aga usun et Teie eramul on olemas projekt millel omad lahendused antud projekteerija poolt.Kas nüüd 10mm torustik on just õige lahendus , sellele leiate ise vastuse tarbides vett samaaegselt mõlemist kohast. Huvitav oleks teada kas torustik koliseb seejuures,kas survelangus on suur? Kui see nii peaks olema pöörduge ehitaja poole, sest on ju meil olemas ehitusgarantiid. | |
aleksandr, 30.09.2002 10:09:00 Tere olge nii lahked ja saatke mulle infot saatke mulle infot mingisuguse sagedusmuunduri kohta-toopohimote,ehitus,tehnilised parameetrid,kasutamisvoimalused-10-15 lehekylge.tanan | |
Marko, 05.10.2002 16:22:00 Tere.Soovin ehitada tulevikus oma krundile kaks eraldi elamut.Kui kaugele on mõtet rajada puurkaev,kui kahe maja kaugus teineteisest on ca 60m.Kas saab hakkama ühe kaevuga? | |
Ain, 14.10.2002 21:37:00 Tere Kas puurkaev on ainult hästi kallis kambriumi kihtidesse puuritud kaev või on olemas ka variant, mis oleks mõistlik teha paari suvila varustamiseks veega, et mitte igaühele oma tavapärast raketega kaevu teha. Tänan | |
Leonard-Urmas Sepp, 23.10.2002 20:07:00 Tere Marko ja Ain. Teie küsimustele ei ole võimalik täpse vastuse anda, kuna selleks on vaja tutvuda planeeringuga ning saada infot põhjavee asukoha sügavusest, kaskkonnatalituse poolt esitatavate nõuetega ja pm. | |
Gunnar, 03.11.2002 19:21:00 Majas on 55 korterit ja eeldatav vee tarbimine kuus umbes 250 m3.Milline filter oleks sobilik vee kvaliteedi tõstmisel,rooste,lõhn jne.Olen kuulnud hinnaklassist alates 20 000.-Isepuhastuv,elektriline ja kõike ei teagi mida veel. | |
Leonard-Urmas Sepp, 06.11.2002 10:51:00 Tere Gunnar. Eesti agressiivse vee tõttu soovitame klientidel alati veefiltrit kasutada, sest lenduvale roostele, eriti aga liivale ei pea ka kõige kvaliteetsem segisti vastu. Üldjuhul tavaline veefilter, mis korjab veest välja liiva ja prahi ei sobi raua või kareduse eraldamiseks. Vesi võib aja jooksul muutuda ja te ei märka seda enne kui suur rauasisaldus rikub ära valge pesu ja karedus paneb nahka teie veekeetja, pesumasina või elektriboileri.Õige filtri valikuks on aga paljast veeanalüüsist siiski natukene vähe. Loomulikult on veel palju igasuguseid näpunäiteid ja sellepärast me lahendamegi iga kliendi probleemid personaalselt | |
Pille, 04.11.2002 17:59:00 Kas Te oskaksite mulle öelda, mis on järgmiste liimide põhikomponendiks:silikaatliim, PS-liim ja PVA-liim? Oleksin väga tänulik, kui oskaksite mulle vastata. (mida pikemalt, seda parem) Aitäh! | |
Leonard-Urmas Sepp, 06.11.2002 12:15:00 Tere Pille. Harilikult on liimi põhikomponendiks orgaaniline,harvemini anorgaaniline aine, mis lahustatuna,dispergeerituna või sulatatuna annab liimile liimimisvõime. Anorgaanilised liimid on peamiselt vees lahustuvad silikaadid. S.o. hüpoteetiliste ränihapete(ortoränihappe H4SiO4,metaränihappe H2SiO3) jpt.. soolad. Silikaatide koostisse võib kuuluda ka vesi H2O või anioonina OH-.Silikaate on looduses väga palju.. Kõige rohkem kasutatakse sünteetilisi orgaanilisi liime.Need jagunevad termoplastseiks s.h. polüvinüülatsetaat-, ja polüisobuteenid... | |
Helen, 06.11.2002 14:04:00 Millised protsessid toimuvad väävliühenditega normaalselt töötavas aktiivmudapuhastis? Kas ja kui palju sulfiide eraldub reoveest bakterite toimel? | |
Leonard-Urmas Sepp, 07.11.2002 9:25:00 Tere Helen. Kuna Teie poolt tõstatatud teema on suur ja lai.Ning eriarvamusi on palju,siis ütlen Teile seekord ainult nii palju: Reovee biokeemilisel puhastamisel aerotankides tekkib helbeline muda ,teise nimega aktiivmuda.Aktiivmuda helbed moodustavad reovee heljuvainest ja mikroobidest.Reovees olevad lahustunud orgaanilised reoained ja helveste pinnale adsorbeerunud kolloid- osakesed oksüdeeruvad mikroobede kaastoimel. Kui aktiivmudapuhasti saaks stabiilselt töötada ilma liigmuda kõrvaldamiseta, võiksid aktiivmuda kontsentratsioon ja puhastusefekt tõusta väga kõrgeks. Tühisedki õhustus- ja segamishäired võivad aga põhjustada mikroorganismikoosluse täieliku hävimise ja puhastusefekti järsu languse pikaks ajaks. Eestis on ligi tuhat väikest reoveepuhastit, mis alati tõhusalt ei tööta. Ebarahuldava töö põhjuseid on mitu: juurdevooluvee hulga ja koostise kõikumine, puudulik hooldus, seadmete amortiseerumine jm. Enamik väikepuhasteid, sh ka enamlevinud BIO-seeria puhastid, toimivad kestusõhustusreziimil ning liigmuda ei kõrvaldata. Puhastis muda tavaliselt aeroobselt täielikult ei mineraliseeru, koguneb põhja ja võib hakata anaeroobselt lagunema. Lagugaasid (metaan, väävelvesinik jm) tõstavad siis muda pinnale. Aktiivmuda kandub koos väljavooluveega puhastist välja siis, kui bioprotsess on mingil põhjusel häiritud ning muda settivus halveneb. Muda kõrvaldamisest loobumine lihtsustab puhasti hooldust tunduvalt, ometi ei tohi unustada, et põhja settinud surnud muda tuleb aegajalt kõrvaldada. Bakterite elutegevuses toimuv sulfaatide koostises oleva väävli redutseerimine elementaarseks väävliks või vesiniksulfiidiks nimetatakse sulfaadireaktsiooniks. Assimilatoorne sulfaadireaktsioon põhineb mõningate bakterite võimel kasutada sünteesi-protsessides vajaliku väävli saamiseks sulfaate... | |
Gunnar, 07.11.2002 15:57:00 Tere. Tekkis tahtmine panna tuppa veega põrandaküte.Maja on suur korterelamu.Radikas on ainult ühe toru otsas akna all,teine tagasivool on teises toa nurgas.Kas peab panema pumba ja kas tohib jahedamat vett võtta tagasivoolust?Keegi ei ütle kuidas teha,tuleme ja teeme,mõtetu.Olen ise võimeline töö ära tegema.Vannitoas sai alles tehtud nii ja üleval pool on kõik ka soe.Toas on tesiti. Ise elan Pärnus. | |
Leonard-Urmas Sepp, 08.11.2002 12:08:00 Teha võib kõike, kuid selleks on vaja asi kooskõlastada maja haldajaga, koostada projekt, kuna keskkütte süsteem läheb tasakaalust välja. Ja juba kinnitatud projekti alusel võib julgelt tegutseda. | |
Kati, 08.11.2002 18:47:00 Soovime vee majja tuua pumbaga. Tean, et rakked (10) + töö maksavad 8000. Kui suurte kulutustega pean veel arvestama - pump, filtrid, torud ja muu juurdekuuluv. Lugupidamisega Kati | |
Leonard-Urmas Sepp, 12.11.2002 14:10:00 Tere austatud Kati. Teie poolt antud andmete põhjal on väga raske töö hind välja tuua.Orieteeruvalt aga Teie kulutused ettevõtmisele oleks ca 7-10 tuhat krooni. See oleks lisa Teie poolt nimetatud maksumusele. | |
Janne, 11.11.2002 15:35:00 Tere! Olen mures! Kust leiab infot tehisjärve lüüside kohta, kes tegeleb lüüside parandamisega ? | |
Leonard-Urmas Sepp, 12.11.2002 14:35:00 Tere Janne. Tehisjarvede ja lüüside probleemistikuga tegelevad vesiehituse firmad: TERRAMARE EESTI OÜ Regati pst 1-133, 11911, Tallinn jt | |
24.01.2012
Esten OÜ poolt teostatud tööd.
ekspertiisMõningad Esten OÜ poolt teostatud tööd:
| Aasta | Objekt | Tehtud töö | Tellija |
|---|---|---|---|
| 1996 | Järve haigla | Tehniline ekspertiis ja torutööd | Järve haigla |
| 1994-2002 | Tagastatavad hooned | Ehitustehnilised ekspertiisid | Tallinna Linnavalitsus |
| 2002 | Soolepa talu | Vesi- ja kanalisatsioon.Trasside ehitus | Soolepa talu |
| 2002 | Koidu tn. | Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine | Saniotek |
| 2002 | Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine Maleva tn. | Teostatud remonttööde maksumuse ekspertiis | Saniotek |
| 2002 | Taludevahe t. | Vee-ja kanalisatsiooni ning sadevee trassi ehitamine | Lexteron |
| 1999-2002 | Valdeku kohvik | Omanikujärelevalve | Ranissa |
| 2003 | Kuressaare Raekoda | Ehitustehniline ekspertiis | Kuressaare Linnavalitsus |
| 2003 | Saue Gümnaasium | Gümnaasiumi raamatukogu linoleumpõranda katte tasasuse eksperthinnang | AS Renover ehitus |
| 2003 | Tartus Lai t.33 paiknev hoone | Tartus Lai t.33 paikneva hoone alusmüüride-ja aluspinnase tehnilise olukorra ning probleemide lahendamiseks pakutavate lahenduste analüüs | OÜ Famila Kinnisvara |
| 2003 | Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paiknev saunahoone | Jõgeva Maakonnas Saare vallas Pällu külas Pääsukese talus paikneva sauna hoone väärtuse eksperthinnang | Jõgeva Maakohus |
| 2003 | Tallinnas Soo t.30 paiknev elamu | Tallinnas Soo t.30 paikneva elamu kivifassaadide viimistluse olukorra eksperthinnang | KÜ Soo-30 |
| 2003 | Maardus Keemikute t. jalgtee | Maardus Keemikute t. rajatud jalgtee olukorra eksperthinnang | SCE Grupp OÜ |
| 2003 | Elamu Nõmmel | Elamu sise- ning haljastustööde maksumuse tuletamine | Tallinna Linnakohus |
| 2003 | Põllu tn. vee- ja kanalisatsioonitrassid | Ehitustööde järelevalve teostamine | OÜ Remo Group |
| 2004 | Viimsil Pärtle elamurajoonis paikneva tüüpelamu 105P lamekatuse ja projekti eksperthinnang | projekti eksperthinnang | OÜ Moodne Kodu |
| 2004 | Harju Maakonnas Saue Vallas Pilliroo tn.paikneva elamu elektripaigaldise olukorra eksperthinnang | projekti ja teostuse eksperthinnang | Harju Maakohus |
| 2005 | Tallinnas Heldri tn. paikneva elamu laminaatparkett põrandate olukorra eksperthinnang | projekti ja teostuse eksperthinnang | kohus |
| 2006 | Jõhvis paikneva Kivi Tn.5 viiekorruselise elamu tehnilise olukorra eksperthinnang | projekti ja teostuse eksperthinnang | AS EVOptiva |
| 2006 | Paarismaja 2004 omaniku ehitusjärelevalve | Ehitustööde järelevalve teostamine | OÜ Forting Invest |
| 2006 | Harju Maakonnas Saue vallas Laagri alevikus aadressil Põdratuka tn.X kinnistu turuhinnaleidmine eri aegadel | Turuhinna määramine eri aastatel | Harju Maakohus |
| 2006 | Patikal paiknevate endise Muuli Farmi koosseisus olnud hoonete tehnilise olukorra eksperthinnang | hoonete tehnilise olukorra eksperthinnang | AS EV Optiva |
| 2006 | Ekspertarvamus Tallinnas ehitatava elamu esimese korruse parklapealse monoliitse raudbetoonvahelae läbipainde kohta | hoone monoliitse vahelae tehnilise olukorra eksperthinnang | Filbi Grupp |
| 2006 | TALLINNAS MAGASINI TN.PAIKNEVA TELLISVOODRIGA SÕRESTIKTÄIDISSEINTEGA ELAMU TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | Evetom Grupp AS |
| 2006 | TALLINNAS KOIDU TN.68B PAIKNEVA PALKELAMU OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise seisukorra eksperthinnang | KÜ Koidu 68 |
| 2006 | TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI VÄLISRÕDUDE TEHNILISE SEISUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | Merko Tartu AS |
| 2006 | LAGEDIL LINNU TEE 16 PAIKNEVA elamu TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | omanik |
| 2006 | EKSPERTHINNANG ÕISMÄE TEE 82 ELAMU KORTERITE SISEKLIIMA OLUKORRA JA DEFEKTIDE KOHTA | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | KÜ Õismäetee 82 |
| 2006 | EKSPERTHINNANG HARJUMAAL,RAE VALLAS,PEETRI KÜLAS, KALJUVEE MAAÜKSUSEL ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISEKS KOOSTATUD EHITUSPROJEKTI JA EHITUSE TEOSTUSE VASTAVUSE KOHTA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGULE NR. 777,06.06.2006.A. | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | Rae Vallavalitsus |
| 2006 | HARJUMAAL,HARKU VALLAS LAABI KÜLAS;LAABI TN.14 PAIKNEVA KAHEKORRUSELISE ELAMU VUNDAMENDI OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | omanik |
| 2006 | EKSPERTARVAMUS HARJUMAAL, KOHILA VALLAS, VILIVERE KÜLAS, LEPA PÕIK 2 EHITAMISEL OLEVA ELAMU PROBLEEMIDE KOHTA KVALITEEDIGA, KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU, - EHITUSLOA- JA KOMMUNIKATSIOONIDEGA | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | omanik |
| 2007 | TALLINNAS KOTKA TN. PAIKNEVA PALKELAMU TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | Tallinna Linnavalitsus |
| 2007 | TALLINNAS PÄRNU MNT. PAIKNEVA PUITMAJA TEHNILISE OLUKORRA EKSPERTHINNANG | hoone tehnilise olukorra eksperthinnang | Tallinna Linnavalitsus |
| 2007 | HARJUMAAL SAKU VALLAS KIISAL KUUSE TN. PAIKNEVA ELAMU KORTERI NR.1 VEEKAHJU UURIMISE EKSPERTHINNANG | VEEKAHJU UURIMISE eksperthinnang | Omanik |
| 2007 | EKSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE KOHTA NING RAHALISE SUMMA TUVASTAMINE,MILLE VÕRRA KORTERI NR.2 TURUVÄÄRTUS ON SUURENENUD SEOSES ELAMU KATUSEVAHETAMISEGA AASTAL 2002 | KSPERTHINNANG HARJU MAAKONNAS VIIMSI VALLAS VIIMSI ALEVIKUS AADRESSIL AIANDI TEE KINNISTU KORTERI NR. TURUVÄÄRTUSE KOHTA | Halduskohus |
| 2008 | EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA | EKSPERTARVAMUS TALLINNAS PAIKNEVA GONSIORI TN.5A VIIEKORRUSELISE ELAMU TEHNILISE OLUKORRA NING KUUENDA JA SEITSMENDA KORRUSE PEALEEHITAMISE KOHTA | omanik |
| 2008 | TALLINNAS SUUR-AMEERIKA TN.31 PAIKNEVA ELAMU KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE EKSPERTHINNANG | KONSTRUKTSIOONIDE JA TULEKAHJU UURIMISE NING KAHJU HINDAMISE EKSPERTHINNANG | Omanik |
| 2008 | Eksperthinnang Tallinnas Ehitajate 108 Oscarrehvid OÜ-le kuuluvasse bürohoonesse paigaldatud klaasvaheseinte vastavuse kohta ehitisele ettenähtud nõuetele ja töövõtulepingu nr.1003 /26.03,16.06.2007.a. tingimustele. | klaasvaheseinte paigaldamise vastavus nõuetele ja töövõtulepingu tingimustele | AS Malmerk Fassaadid |
| 2009 | Ekspertarvamus Harju maakonnas, Rae vallas, Lagedi alevikus, Kingu tn 4 paikneva elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta | elamu ehitustehnilise olukorra ning sellele vastava kinnistu turuväärtuse kohta | vandeadvokaat Raul Ots |
| 2009 | Sakala 7 ekspertiis ja ehitaja kahju tuletamine | Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | Künnap Holding |
| 2009 | Ekspertarvamus Roosikrantsi tn.4a paiknevas elamus, kus uurime maja niiskuskahjustusi. | maja niiskuskahjustuste uurimine | KÜ Roosikrantsi 4a |
| 2009 | (Orienteeruv)Hinnakalkulatsioon Tallinnas Ranniku tee 37 paikneval kinnistul teostamisele kuuluvate tööde kohta ,et ehitis vastaks ettenähtud nõuetele. | Ehitaja poolne kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | omanik |
| 2009 | HARJUMAAL MAARDUS KARJÄÄRI TN.13 PAIKNEVA ELAMU KORTERI NR.6 VEEKAHJU UURIMISE EKSPERTARVAMUS | kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | Harju Maakohus |
| 2009 | EKSPERTARVAMUS HARJUMAAL, RAE VALLAS, RAE KÜLAS, LOOPERA TEE 28 PAIKNEVA MAJA ESIMESEL KORRUSEL PÕRANDA VAJUMISE PÕHJUSED JA NIMETATUD PÕRANDA TAASTAMISE MAKSUMUS | kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | IF Kindlustus |
| 2009 | EKSPERTARVAMUSE HARJUMAAL, RAE VALLAS, PEETRI KÜLAS, SUUREKIVITEE 48 PAIKNEVA MAJA OLUKORRA KOHTA TULENEVALT LIIGNIISKUSEST KRUNDIL JA NIISKUSKAHJUSTUSTEST TULENEVA TAASTUSMAKSUMUSE | kahju tekitamine elamu konstruktsioonidele | Martina Proosa |
| 2009 | ARVAMUS HARJUMAAL TALLINNAS TAMMSAARE TEE 99 PAIKNEVALE ELAMULE K-KATE KATUSETÖÖD OÜ POOLT ESITATUD KATUSEINSPEKTSIOONI RAPORTI JA HINNAPAKKUMISE KOHTA | olukorra analüüs | KÜ Tammsaare tee 99 |
| 2010 | EKSPERTARVAMUS TARTUMAAL TARTUS VAHI KÜLAS PAIKNEVALE ELAMULE | olukorra analüüs | pr.M.Motin |
| 2010 | EKSPERTARVAMUS TALLINNAS ÕISMÄEL SUURPANEELMAJAS PAIKNEVA KORTERI VEEKAHJUDE KOHTA | EKSPERTHINNANG | HARJU MAAKOHUS |
| 2010 | EKSPERTARVAMUS MÄRJAMAAL KINNISVARA HINDAMINE | EKSPERTHINNANG | HARJU MAAKOHUS |
| 2011 | Ekspertarvamus Tallinnas Luise tn. 11 a asuva hoone ehitustehniline seisukord seisul september 2011.a. | EKSPERTARVAMUS | Krishna Teadvuse Eesti Kogudus |
tagasi pealehe juurde
Сообщения
