2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati.

Tänapäeva majandus on mõeldamatu ilma välismajandussidemeteta.

Eesti eksport miljonit eurot alates aastast 1999 :

1917 3034 3007 2975 3299 3833 4847 5063 5642 5931 4498

Eesti väliskaubanduse bilanss on negatiivne. –

Eesti riik ostab rohkem kaupu sisse, kui müüb oma toodangut välja.

Eesti väliskaubandusbilanss, miljonit eurot alates aastast 1999

-445 -222 -177 -523 -413 -1111 -1432 -2911 -3352 -2762 -1332

Kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.

Kaupade import moodustas Eestis 2008. aastal 169,9 mld krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 4,9% (nominaalhindades). Tänu impordi vähenemisele paranes oluliselt kaubavahetuse bilanss, mis läbi aastate on olnud suures miinuses. Nüüd moodustas defitsiit 37,4 mld krooni, mis on rekordilisest 2007. aasta omast 15,8 mld krooni väiksem. Suurim negatiivne bilanss oli mineraalsete toodete kaubavahetuses (u 12 mld krooni). Samas suurim positiivne saldo oli puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (u 7 mld krooni).

Teenuste bilanss oli 2008. aastal traditsiooniliselt positiivne, kusjuures nii eksport kui ka import kasvasid. Teenuseid eksporditi 55 mld krooni eest ( 2007. a 50 mld kr) ja imporditi 38 mld krooni eest (2007. a 35 mld kr). Teenuste positiivne bilanss vähendas omakorda jooksevkonto kroonilist defitsiiti, mis moodustas nüüd 23,4 mld krooni ehk 9,4 % SKP suhtes (2007. a 43,5 mld kr ja 18,2%).

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.

Kriis levis väga kiiresti ja tõmbas kaasa kõiki peamisi majanduspiirkondi. Mis aga eriti halb, kriis pärssis tugevasti rahvusvahelist kaubavahetust. Eestile kui ekspordist sõltuvale riigile tähendas see aga sisemajanduse koguprodukti olulist langust. Samuti raskendas Eesti olukorda asjaolu, et globaalsele kriisile eelnes siin kiire majandusareng, mis päädis kinnisvarabuumiga vahetult kriisi eel. Raskendavate asjaolude hulka tuleb panna ka eduaastatel kogu­nenud suur pangalaenukoormus ja pikaajaline välistasakaalustamatus.

Suur lisandväärtuse langus 2009. aastal vähendas riigi eelarvetulusid, omanike kasumit ja töötajate palka. Paljudele tähendas majanduskriis tööst ilma jäämist. Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.

Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega, millel mõnel juhul oli aga ka kestvam positiivne mõju. Näiteks püstitas valitsus eesmärgi täita 2009. aastal Maastrichti kriteeriumid, mis tähendas suuri kärpeid riigieelarves. Nüüd Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga. Vähem oluline pole ka välistasakaalu kvalitatiivne paranemine (positiivne jooksevkonto saldo), mis, tõsi küll, oli suuresti sisenõudluse vähenemise tagajärg. Majandusras­kused sundisid ettevõtteid ja valitsussektorit muutuma efektiivsemateks, kohanema raskemaks muutunud oludega, millest võib ka näha edaspidiseks teatud tulu.

Kaupade eksport vähenes 2009. aastal nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:

• Soome (18,4% kogu ekspordist),

• Rootsi (12,5%),

• Läti (9,7%) ja

• Venemaa (9,3%).

Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Teenuste bilanss oli 2009. aastal traditsiooniliselt positiivne: eksport 49,4 miljardit krooni, import 28,4 miljardit (eelmisel aastal vastavalt 55,0 ja 35,8 miljardit krooni). Teenuste positiivne bilanss parandas olulisel määral jooksevkonto saldot, mis oli sel aastal esmakordselt positiivne: 9,8 miljardit krooni ehk 4,6% SKP suhtes.

Järgneb.