Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.

Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ soovitas meile saabuva euro eeliseid täiel määral kasutada ja võimaldada kohandamismehhanismidel laienenud euroalal tõrgeteta toimida,selleks on väga tähtis, et Eesti rakendaks asjakohast poliitikat, toetades seeläbi püsivalt kiiret majanduskasvu. Eesti valitsus võttis selleks kohustuse tagada euro kasutuselevõtu järel toodangu ja tööhõive jätkusuutlikku kasvu soodustav majanduskeskkond, tasakaalustatud makromajandustingimused ja hinnastabiilsus.
Kahjuks praegu ei saa öelda,et nimetatud kohustuste elluviimine on jõuliselt Eesti ellu rakendumas.
Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti majandus on maha käinud ning kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis.
Juulis 2010 eksport oli 10 904,1 mln krooni
,samas kui import oli 11 582,9 mln krooni.
Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele. Tööstusettevõtted tootsid augustis 23 protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus — aprillis tootsid ettevõtted 19 protsenti, mais 17, juunis 21 ja juulis 23 protsenti rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel, teatas statistikaamet.Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest Eesti siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 22 protsenti ning selle müük ekspordiks tervelt 41 protsenti. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi 3 protsenti rohkem toodangut.
Toodang ületas augustis eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33 protsenti. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises.
Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis sama palju toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 1 protsendi.
Elektrit toodeti augustis 53 protsenti ja soojust 8 protsenti rohkem kui 2009. aasta samal kuul. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.Ärid seisavad,sest siseturul tellimusi on väga vähe. Eesti ettevõtete palgafond vähenes eelmisel aastal pankrottide, koondamiste ja palgakärbete tõttu 21,5%, selgus maksu- ja tolliameti statistikast.
Töötajate arv vähenes aastaga 73 000 inimese ehk 13% võrra 486 000 töölkäijani.
Kõige enam ehk ligi 23% töötajatest saab 5000-8000-kroonist kuupalka.
Eestis tegutses eelmise aasta lõpus 44 600 ettevõtet ehk aastatagusega võrreldes ligi 9% vähem.
Nii et kokkuvõttes praegune Eesti majanduse areng on jätkuvalt tasakaalustamata ning sellepärast sellisest majandusest rahval ei ole midagi head oodata.
Partei ja valitsus lubab ühtelugu,et Eestis enne euro tulekud hinnad ei tõuse,kuid tegelik elu on midagi muud.Ühtelugu ja üheaegselt tulevad meil ootamatud hinnatõusud.Kuid peab arvestama,et sellistest hinnatõusudest Eesti majandus ei tõuse.Siin,võib öelda,toimub lihtne raha ümberjagamine,mille käigus rikkamad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks.Kuid riigi poolt ei ole märgata mingit sekkumist,et selline mõttetu hindade tõus peatada. Lõpuks aga peab selle hinnatõusu kinni maksma seesama Eesti riik sotsiaaltoetuste kaudu!
Seega usaldusväärse majanduspoliitika rakendamist ootame Eesti valitsuselt juba aastast 2005,kuid see ei tule ja ei tule. Kuulda on,et Euroopa Keskpank on hiljuti esitanud mitmeid ettepanekuid euroala majanduse juhtimise tugevdamiseks. Praegu ei jää meil muud üle,kui oodata,et need ettepanekud vaatab läbi president Van Rompuy juhitav töörühm kes määrab kindlaks, kuidas tugevdada euroala majanduspoliitika juhtimis- ja täitevstruktuure,eestlastel tuleks aga see küsimus lahendada eelseisvatel riigikogu valimistel.Ka majandus- ja rahaliidu institutsiooniliste alustalade tugevdamiseks tuleb Euroopa parlamendil teha märkimisväärseid edusamme. See aitaks muuta majandusliitu ühtsemaks, nii et see vastaks rahaliidus juba saavutatud majandusliku lõimumise ja vastastikuse sõltuvuse määrale.


Järgneb.