Blogi otsing

26 окт. 2010 г.

Firmade käive Eestis pidevalt kokku kuivab

**





Alles see oli kui Eesti kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.
2009. aastal kaupade eksport vähenes nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni. Eksport vähenes väga järsult kohe I kvartalis.
Kui 2008. aastal oli ekspordikäive kvartalite lõikes 31–34 miljardit krooni, siis 2009. aastal oli see järgmine:
• I kv 23,4 miljardit krooni,
• II kv 25,5 miljardit krooni,
• III kv 25,8 miljardit krooni,
• IV kv 26,6 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:
• Soome (18,4% kogu ekspordist),
• Rootsi (12,5%),
• Läti (9,7%) ja
• Venemaa (9,3%).
Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Statistikaameti andmetel kosus Eesti eksport augustis 2010.võrreldes mullusega koguni 37 protsenti. Augusti sedavõrd suurt ekspordi kasvu ei osatud ette näha mitte keegi ning see tuli positiivse üllatusena. Augusti number oli oodatust oluliselt parem.Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37 protsenti ja import 34 protsenti eelmise aasta augustiga võrreldes. Seejuures suurenes eksport näiteks Rootsi 67 protsenti. Tänavu esimese kaheksa kuuga kokku on aga eksport kasvanud mullusega võrreldes 26 protsenti.
Eestist eksporditi augustis enim masinaid ja seadmeid (23 protsenti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes masinate ja seadmete eksport koguni 71 protsenti. Statistikaameti selgituste järgi suurenes kaubagrupiti augustis enim telefonide ja isoleeritud traadi eksport, kasvades mullu sama ajaga võrreldes vastavalt 501 ja 120 miljoni krooni võrra.
Samas sisetarbimine Eestis on juba pikemat aega kehv ja erilist tarbimisbuumi pole ju koduturul kahjuks niipea oodata - nii et riigi majanduskasv on praegu ühekülgne ning kõike probleeme eksport riigis ei lahenda ja ainult selle najal me veel majanduskriisist välja ei rabele.
Muidugi kasvuruumi on Eestis veel küllaga - me peaksime oma eksporti veel vähemalt poole võrra kasvatama, Selleks on Eestis veel küllalt võimalusi.Ja seda mitte ainult uute tootmisettevõtete rajamisega.
Kuigi Eesti mõnedel ettevõtetel läheb praegu taas paremini, pole eufooriaks siiski veel põhjust, kuna kriisi tagajärjel on paljude firmade käive kodumaal kokku kuivanud. Positiivne on seejuures aga tõik, et majanduskriisi mõjul on kasvanud nende ettevõtete hulk, kes on eesmärgiks seadnud oma toodete-teenustega välismaale laieneda.Samas pole välismaale laienemine ettevõtete jaoks lihtne ning tavaliselt võtab see aega kolm-neli aastat.
Riigil tuleks lahendada terve rida probleeme,mis takistavad ekspordi mahtude suurenemist.Asi on jõudnud niikaugele,et Eestis puudub vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõud,ei ole isegi liinitöölisi,puudub vastav insenertehniline personal,kes suudaks inimesi ja masinaid tööle panna ja palju muud.
Riigil tuleks need küsimused kiiresti lahendada.Seni aga pole lootust,et Eesti aastane ekspordimaht juba järgmisel aastal jõuaks vähemalt kriisieelsele tasemele ning tunduvalt ületaks senise rekordaasta 2008, mil Eesti ekspordimaht ulatus üle 130 miljardi krooni.
Ka "tarbimisbuumi" tekitamine koduturul ootab tõhusamat valitsuse abi töötuse likvideerimisel riigis,sest kriisi aastatel Eesti residentidel on vähenenud palgatulude kogumahud, mistõttu on loogiline,et sisetarbimine on järsult kukkunud ning väheneb veelgi.Sellega aga veel paljude firmade käive kodumaal kokku kuivab -ning firmade pankrottide ja töötute arv suurenevad veelgi.


Комментариев нет:

Отправить комментарий