Eestit tabas maailma finantskrahh ja usaldamatuse järsk süvenemine halval ajal. 2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel. Väljapääsu nähti ekspordi arendamises, mis pidi korvama siseturu taandarengu. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti traditsioonilistel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja globaalsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus teisel poolaastal tugevasse kriisi.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008. aastal püsivhindades 3,6% ja moodustas jooksevhindades 248,1 mld krooni (kasv jooksevhindades 9,2 mld krooni ehk 3,7%). Majandusolukord halvenes kvartalist kvartalisse: I kv – kasv 0,2%, II kv –langus 1,1%, III kv – langus 3,5% ja IV kv – langus 9,7% (I poolaasta langus 0,5%, II poolaasta langus 6,7%). Globaalse majanduskriisi negatiivsed mõjud SKP-le (summaliselt) olid kõige suuremad tööstuses, kaubanduses ja veonduses-laonduses.
SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et sisenõudlus vähenes 4,6%, sellest eratarbimine 4,0% ja investeeringud 8,6%. Loodud lisandväärtusest investeeriti 28,4% ja tarbiti leibkondade poolt 54,8%.
2008. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 6,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 3% ja omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas vähenes 9,1%. Nii tööstuse kui ka kaubanduse osas oli teine poolaasta esimesest oluliselt halvem.
2009 majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.
Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) vähenes 2009. aastal püsivhindades 14,1% ja moodustas jooksevhindades 214,8 mld krooni (langus jooksevhindades 36,7 mld kr). Suuremal määral põhjustasid langust töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus.
SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2009. aastal vähenes Eesti sisenõudlus 2008. aastaga võrreldes 23,9%, millest investeeringud vähenesid 34,5% ja eratarbimine 18,9%.
Äriettevõtete tegevust 2009. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 25,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 15,6%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas langes 37,3%.
2008. aasta kevadel alanud jaemüügi vähenemine võrreldes eelmise aasta vastava kuuga langes madalaimale tasemele 2009.aasta veebruaris, vähenedes aastaga 19%. Märtsist maini vähenes jaemüük aastases võrdluses 14-16%. Jaemüügi langus aeglustus mõnevõrra juunis kui jaemüük vähenes aastaga 11%. Aeglustumine oli aga lühiajaline ja juulis kiirenes jaemüügi langus taas.
Juulis 2009. mõjutasid kaupade jaemüügi langust enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta juuliga võrreldes neljandiku. Kõige rohkem ehk 32% vähenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, mänge ja mänguasju, sporditarbeid, lilli, istikuid, väetisi jm. Hoolimata juunis toimunud kergest elavnemisest majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, püsis juulis nende kaupluste müük jätkuvalt tugevas languses. Neis kauplustes vähenes jaemüük aastaga 27%. Eelnevate kuudega võrreldes aeglustus aga langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodet kauplustes. Nende kaupluste jaemüük vähenes aastaga 15%, mis oli väiksemaid langusi viimase poole aasta jooksul.
2010. aasta septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%. Ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus tänavu septembris taas tõusule.
Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni (288 miljonit eurot). 2009. aasta septembriga võrreldes paranes märkimisväärselt tööstuskaupade kaupluste jaemüük, mis pöördus langusest tõusule ning kasvas 4%. Oluliselt paranes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Neis kauplustes pöördus jaemüük üle kahe aasta kestnud languse järel taas tõusule, kasvades 2009. aasta septembriga võrreldes 11%. Mõnevõrra paranes müük ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes, kuid nende kaupluste jaemüük aastases võrdluses veel kasvu saavutada ei suutnud ning võrreldes 2009. aasta septembriga vähenes jaemüük neis 7%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes kaupade jaemüük veel ka spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (17%), kasutatud kaupade kauplustes (16%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (10%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (7%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga võrreldes samale tasemele. Nende kaupluste müügimahtude kasvu pidurdas septembris kiirenenud toidukaupade hinnatõus.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2010. aasta üheksa kuuga (jaanuar-september) vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 5,6 miljardit krooni (360 miljonit eurot), millest kaupade jaemüük andis 80%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.
Siiski jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks oli viimati 105% ja langeva trendiga. Makimaalnemahuindeksi väärtus 135% oli 2007.aasta teisel poolel.
Комментариев нет:
Отправить комментарий