Blogi otsing

22 нояб. 2010 г.

Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu.

**




2010. aastal töötuse määr alanema ei hakka ning prognoosi järgi tõuseb 17-19%-ni. See survestab eratarbimist. Tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ning 2010. aastal eratarbimise languseks tuleb 4%. kuna Töötuse määr kasvab kiiresti ja ei peegelda keskmise palga muutus adekvaatselt kogu elanikkonna sissetulekute vähenemist. Palgafond vähenes 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18%.
Peale töötleva tööstuse ja energeetika ekspordi vedasid majanduskasvu kolmandas kvartalis ka transpordisektor, laomajandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Nende lisandväärtuse suurenemise taga on lisaks välisnõudlusele ka majandusaktiivsuse kasv kodumaisel turul.

Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool. Sellele viitab elanike taastuv tarbimine ning ettevõtete suurem vajadus investeerida seoses vabade tootmisvõimsuste.Vähe mõjutab sisemajanduse kasvu kinnisvaraga toimiv tegevus.
Kinnisvara moodustab valdava osa kodumajapidamiste rikkusest ning seetõttu on loomulik küsida, kas selline rikkuse/jõukuse kasv viib ka muutusteni reaalmajanduses.
Kinnisvara väärtuse arvutamisel selgus, et kinnisvarafondi väärtus osakaaluna
SKP-st on Eestis võrreldes teiste riikide sarnase näitajaga päris kõrge,
mis annab alust uskuda, et enamik majapidamiste rikkusest on paigutatud eelkõige
kinnisvarasse. Tarbimisfunktsiooni hindamisel leiti, et kinnisvara väärtuse
kasvu mõju eratarbimisele on siiski tagasihoidlik — kinnisvararikkusest
tulenev tarbimise piirkalduvus on 1,1%. Seega kandub Eestis igast kinnisvara
väärtuse kroonist, mis hinnatõusu tulemusel on majapidamiste rikkust kasvatanud,
tarbimisse vaid 1,1 senti, mis võrreldes teiste riikide vastavate näitajatega
on väga väike (teiste riikide näitaja jääb vahemikku 1,3–7,5%). Tulemust võib
põhjendata eelkõige sellega, et Eestis soetati ajavahemikul 1997–2005 kinnisvara
eelkõige eluasemeks, mitte aga spekulatiivsetel eesmärkidel või investeeringuks.
Lisaks tarbimise piirkalduvusele on arvutatud potentsiaalne
tarbimine kinnisvara tagatisel (HEW – home equity withdrawal). HEW-i väärtus
näitab tõusutrendi, kuid ometi ei ole tarbimine sedavõrd kasvanud. Seetõttu
võib väita, et kinnisvara väärtusest tulenev eratarbimise kasv on olnud väiksem
kui see oleks võimalik kinnisvarahindade kasvu korral. Kokkuvõtvalt, kinnisvara
väärtuse kasvu mõju eratarbimisele Eestis ajavahemikus 1997–2005 oli
võrreldes teiste riikidega tagasihoidlik, kuid vaadeldes potentsiaalse tarbimise
(kinnisvara tagatisel) trendi võib arvata, et tarbimine kinnisvara tagatisel tulevikus
kasvab. Seda väidet toetab ka Eesti finantsturu areng.

Majapidamised laenuvõtmise või laenukoormuse suurendamise teel võivad tarbimist suurendada. Seetõttu on kinnisvarahindade kasvu ülekandumine tarbimisse otseselt seotud finantsturu arenguga. Teisiti öeldes, see sõltub suuresti õigusaktidest ning pankade laenuandmispoliitikast.
Eestis valitseb finantsturul küllaltki tihe konkurents ning
seetõttu püüavad pangad meelitada kliente üha rohkem laenu võtma, pakkudes
seda aina soodsamatel tingimustel, mistõttu need, kes veel mõni aeg tagasi ei
olnud n.-ö. laenukõlbulikud, seda nüüd juba on.
Üüriturg on Eestis küllaltki väike ning seetõttu võib arvata, et eelarvepiirangu
2005.aasta teise poole osas on alust arvata, et seoses kinnisvara väärtuse kasvuga
on kinnisvara tagatisel võetud laenude maht hüppeliselt kasvanud.
Teadlik rikkuse efekt võibki olla 2005. aasta lõpul tekkinud olukorra põhjuseks
— üha enam inimesi leiab, et nende omanduses olev kinnisvara on väärtuslikum
ning seega suurendatakse laenukoormust, et juba suurenenud rikkust
kohe tarbima hakata. Samas ei pruugi võetud laenud olla kohe tarbitud—need
võivad olla suunatud hoopis investeeringuteks uude kinnisvarasse, aktsiatesse
jmt.
Alateadliku efektina toodud säästude vähenemist pole märgata olnud kuna säästumäär ei näi olevat mõjutatud leibkonna kasutuses oleva eluaseme omamisest.
Nii et ei saa öelda, kas kinnisvara väärtuse kasv mõjutab eratarbimist või mitte. Lisaks sellele puuduvad meil andmed majapidamiste finantsvarade kohta — kui palju on võetud laenu kinnisvara tagatisel,et soetada finantsvarasid või kui palju on müüdud kinnisvara, et soetada finantsvara (emiteeritud aktsiate või ettevõtete näol). Kokkuvõtvalt võib öelda,
et arvestades kinnisvara väärtuse kasvu võiks tarbimine olla kasvanud tunduvalt
rohkem, kui see käesolevaks hetkeks tegelikult on, ning samas on alust
uskuda, et kinnisvara hindade mõju tarbimisele tulevikus suureneb.
Tarbimine on üks olulisemaid agregeeritud nõudluse komponente ning eratarbimine
sõltub eelkõige eelarvepiirangust ning planeerimisperioodist. Eelarvepiirangus
on tulude pool tavaliselt palgaline sissetulek ja mittepalgaline
sissetulek (rent, kasum jmt.). Palk ja rikkus on definitsiooni kohaselt kointegreeritud.
See tähendab, et tarbimist on võimalik avaldada pikema perioodi seoses rikkuse ja palga kaudu.
Rikkusest tulenev tarbimise piirkalduvuse suurus sõltub suuresti tarbimisfunktsiooni
kohta tehtud eeldustest — oluliseks osutuvad nii planeerimisperiood,
intertemporaalne asenduselastsus, rikkuse komponentide likviidsus kui
ka rikkuse jaotumine erinevate rikkuse komponentide vahel. On selge, et rikkuse
komponentide väärtuste muutused mõjutavad majapidamiste tarbimist
erinevalt. Üldiselt on leitud, et eratarbimine muutub kõige enam siis, kui muutub
finantsrikkuse väärtus. Kinnisvarast tulenev rikkuse/jõukuse efekt on mõnevõrra
tagasihoidlikum. Erialases kirjanduses on viidatud ka sellele, et kinnisvarast
tulenev rikkuse efekt sõltub muuhulgas sellest, kui suur on kinnisvaraomanike
osakaal kinnisvara kasutajatest. Teisisõnu, palju on neid inimesi,
kes reaalselt elavad enda omanduses olevas korteris/eramus. Samas võib sellele
leida hulgaliselt vastuväiteid — näiteks viimastel aastatel on täheldatud,
et kinnisvara väärtuse muutusest tingitud rikkuse efekt sõltub üha rohkem finantsturu
liberaliseeritusest, mitte sellest, kui suure osa elanikkonnast moodustavad
kinnisvaraomanikud. Teisiti öeldes on laenud muutunud aina paremini
kättesaadavaks ning laenutingimused leebemaks ning tarbimise silumine
üle aja ei sõltu kinnisvara olemasolust.
Käesolevas uurimuses anti lisaks ülevaade teiste riikide andmetel hinnatud
rikkuse/jõukuse efekti puudutavatest uurimustest. Mikroandmeid kasutavates
uurimustes hinnati kinnisvarast tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks 2–6,2 sen-
tiiga kinnisvara väärtuse euro kohta. Mõnevõrra rohkem on uuritud kogu rikkuse
efekti, mille suurus on vahemikus 5,4–8,2 senti. Makroandmeid kasutades
on kogu rikkusest tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks hinnatud (tarbimisfunktsiooni
põhjal) 3,3–16 senti. Kuna andmed on mitmel juhul puudulikud
(s.o. disagregeeritud kujul), võib juhtuda, et hinnatud tulemused on allapoole
nihkega. Lisaks mainitakse mitmes töös, et mida suuremale hulgale inimestele
on laenud kättesaadavad, seda suuremat mõju kinnisvara väärtuse kasvust
tulenev rikkuse/jõukuse efekt tarbimisele avaldab.
Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.
Viimane majanduslangus on olnud ulatuslikem Euroopa Liidu (EL) senises ajaloos. Piirkonna SKP on olnud languses alates 2008. aasta teisest kvartalist. 2009. aasta esimeses kvartalis langes EL-i SKP 4,8% ning teises kvartalis 4,9%. Aasta kokkuvõttes on SKP langus oodatav kõikides liikmesriikides välja arvatud Poolas. Saksamaal ja Itaalias ulatub oodatav SKP langus 4%-5%-ni. 2009. aasta suurimad tagasilöögid euroalal tulevad Soomes ja Slovakkias, kus SKP languseks kujuneb 6-7%. Peamiseks põhjuseks on olnud sisemaise nõudluse langus, suuremal määral investeeringute ning vähemal määral eratarbimise osas.
Euroopas ning paljudes teistes piirkondades on riikide majandusaktiivsus langenud tagasi 2005. aasta tasemele.

Järgneb.


Комментариев нет:

Отправить комментарий