Eesti Energia taotleb jätkuvalt elektrihinna tõusu,olgu et 2011.a.teise kvartali puhaskasum kasvas aastaga 45 protsendi võrra.
Teise kvartali puhaskasum kerkis 21,2 miljoni euroni, poolaasta kasum aga vähenes 37,4 protsendi võrra, 63,6 miljoni euroni.
«Suur osa kasumist on tulnud ühekordsest tehingust, mida järgmistes kvartalites enam sellisena ei tule,» märkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Ettevõte müüs 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot. Eesti Energia osalus Jordaania tütarfirmas langes 65 protsendile.
Lisaks kasvatas Kaasiku sõnul tulusid õlimüük, millest teeniti kvartaliga kuus miljonit eurot enam. «Kogused suurenesid märkimisväärselt, hinnad olid palju paremad kui aasta tagasi,» kommenteeris ta.
Paranes ka elektri müük avatud turgudel, millel oli samuti kuue miljoni euro suurune mõju kvartali ärikasumile. Kui mullu tuli 56 protsenti esimese poolaasta ärikasumist avatud turult, siis tänavu 69 protsenti, teise kvartali sama näitaja oli aga tervelt 90 protsenti.
«Avatud turgudelt teenitud ligi 90 protsenti ärikasumist on tähelepanuväärne tulemus, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturuettevõtteks,» lisas Kaasik.
Avatud jaeturgudel oli kvartali keskmine müügihind 47 eurot megavatt-tunni kohta ja on nelja protsendi võrra tõusnud. Eesti Energia hõlmas 75 protsenti Eesti, 14 protsenti Läti ja seitse protsenti Leedu avatud turust.
Ometi ei loobu ettevõte hinnatõusuplaanidest ka veel suletud koduturul. Konkurentsiametile on esitatud hinnatõusutaotlus, mille rahuldamisel kerkiks elektrihind 29 eurolt megavatt-tunni kohta 33 eurole.
Liive põhjendas taotlust olukorraga, kus tootmissisendid on kallinenud enam kui tootmisest teenitav tulu. Tema hinnangul on ettevõttele praegusest populaarsusest olulisem olla konkurentsivõimeline kahe aasta pärast, kui elektriturg täielikult avaneb.
«Populaarne oleks öelda, et me praegu ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» lausus Liive. «Aga 2012 on keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29ga.»
Samas siiani pole piisavalt infot, miks on vaja elektri hinda tõsta ja kas see hinnatõus on õigustatud.Kahjuks elektrihinna tõusuga kaotame osa oma palgast, pensionist ja ettevõtete konkurentsivõimest.
Jääb arusaamatuks miks elektrihinna tõusu ei saa katta Eesti riik ise,tagastades Eesti mitmest ettevõttest juba varem võetud dividendide arvelt?
Eesti Energiast hakati dividende võtma siis, kui Eestil oli vaja teha ettevalmistusi eurole üleminekuks ning hoida riigieelarve defitsiit alla 3% piiri. Sellega Eesti valitsus päästis hetkeolukorda,mõtlemata sellele mis inimeste heaolust edaspidi saab.
Peaks olema elementaarne, et väljavõetud dividendide võrra võiks omanik Eesti Energiasse raha tagasi panna,ennäe -Euroopa Liit seda ei luba.
See näitab,et eurole üleminekuga kaasnevad ülemäärased kulutused. Selle eest on meil nüüd "suur rõõm" - omame eurotsooni raha, kuid oleme siiski vaesemad kui krooni ajal.On muidugi kurb, et meie riiki juhitakse A.Ansipi käe all ühepäevaprobleeme lohakalt lahendades, mitte veerandsada aastat ette vaadates. Mida see kaasa toob, näeme kunagi hiljem.Igal juhul midagi head siin oodata ei tule.
Momendil Eestis on Euroopa kõrgeim hinnatõus, eurole üleminekuks ja valimiste aegu tuli valitsusel hinnatõuse pikalt edasi lükata. Need hinnatõusud, mis meie hindu Euroopa tasemega võrdsustavad, toimuvad praegu,kuna oleme eurotsoonis ühisest katlast kallist suppi rööpamaas - ise ju tahtsime,ütlevad rikkad Eesti riigi juhid.
Praegu võib öelda,et Eestis toimub varjatud maksukoormuse kasv elektrihinna tõusu kaudu.
Nii et Eesti riigi valitsejate heaolu tuleb Eesti rahva, lihtsa tarbija taskust, kellel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.
Комментариев нет:
Отправить комментарий