Kõige olulisem on kindel töökoht

25 maa elanike hinnangute alusel arvutatud keskmisest kauem töötamiseks Valmis olevate
Ida -ja Lõuna- Õigus maade elanike hoiakutevahelised erinevused olid Marksa suuremad
võrreldes madalamal paiknevate jõukamate ühiskondade suhteliselt homogeensete
hoiakutega .
Kokkuvõtvalt võib täheldada , et kõrge Õigus Keskmine kohta tingitud eelkõige idaeurooplaste ,
sealhulgas dee eestlaste valmidusest pühendada heaoluühiskondade liikmetest rohkem aega
nädalas töötamisele . Ule kaheksatunniste viiepäevase töönädala eelistajate väiksesse Juhatus määrab
jäävad dee Türgi, Ning " Vana Õigus " vaeseim Riik Portugal Mille sisemajanduse koguprodukt
EI jäänud 2004 aastal enam Eestile oluliselt alla .
Kõige olulisemaks kriteeriumiks Töö valikul hinnati enamuses võrdluseks valitud maades
kindlat töökohta . Vaid Rootsis , Taanis JA Hollandis hinnati Seda madalamalt võimalusest OMA
algatusvõimele rakendust Leida . Enamuses maades hinnati teistest teguritest Váhom oluliseks
tööga kaasnevaid väljavaateid edutamiseks . Lisaks enamusi väärtusi teistest maadest
kõrgemalt tähtsustanud kreeklastele hinnati Seda peaaegu samaoluliseks dee poolakate JA
sloveenide poolt . Veidi Váhom tähtsaks kriteeriumiks peeti Seda Ungaris , Tšehhis JA Eestis.
Veelgi Váhom oluliseks kriteeriumiks töövalikul Oli edutamine soomlaste , hoolandlaste JA
rootslaste Ning eriti enamust väärtusi teiste maade elanikest madalamalt hinnanud taanlaste
mered.
VÄGA oluliseks teguriks peeti töövalikul dee selle EEST makstavat palka . Kindla töökoha
tagamise järel Oli näha teiseks kriteeriumiks Kreeka järel mitmetes Ida- Õigus riikides . Prioritee
Poolas , Ungaris , tsitaatides dee Sloveenias Eestis JA Tšehhis Oli selle Teguri Keskmine väärtus ule 4,
valesti osundab , et näha tegemist on tähtsa JA VÄGA tähtsa kriteeriumi vahele mahtuvate
hinnangutega . Sissetulekuid peeti Töö valikul Marksa vähemtähtsamateks teguriteks
Skandinaavia -ja Lääne- Õigus maades : Rootsis , Soomes , Taanis JA Hollandis . Teistest
töövalikukriteeriumitest tähtsamaks peeti initsiatiivi rakendamisvõimalusi Rootsis , Taanis JA
Hollandis . Maadevahelised erinevused initsiatiivi väärtustamises olid oluliselt väiksemad tsitaatides
teiste töövaliku kriteeriumite puhul . Kõiki tööväärtusi teiste maade elanikest kõrgemalt
hinnanud kreeklased väärtustasid initsiatiivi kasutamise võimalusi vahend samuti kõrgelt , kuid
võrreldes teiste teguritega siiski madalalt . Tööalaste JA perekondlike kohustuste
kombineerimist hindasid teistest maadest olulisemaks eelkõige lõunapoolsemad katoliiklikud
JA õigeusklikud ühiskonnad : lisaks Kreekale dee Ungari , Sloveenia , Poola . Soomlastele ,
eestlastele JA taanlastele AGA dee hollandlastele polnud näha enam prioritee oluliseks
töövalikukriteeriumiks . Eestisiseselt hindasid venekeelsed inimesed ankeedi english täita
eelistanud elanikest kõrgemalt palka JA karjäärivõimalusi .
Järgneb

kirjastaja :

http://www.esten.ee/

teiste aitamisest

Tööaja ja nädalase tööintensiivsuse vähendamine on maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul üks paremaid viise, millega inimese tööstressi vähendada ja sellega ka eluiga ja tervelt elatud aastate hulka pikendada.

Roe ja Ester (1999) Tilburgi ülikooli tööjõu uurimise instituudist toonitavad, et empiiriliselt
kõige rohkem uuritud väärtuste valdkonnaks on tööga seonduvad teemad, sest kaasaegses
tööstusühiskonnas on tööl võtmeroll ühiskonnaliikme elus mitte ainult sissetulekute esmase
allikana, vaid ka sotsiaalse staatuse, tarbimisharjumuste, tervise ja perekonnaelu kujundajana.
Tööväärtused ei juhi meid mitte ainult erinevates töösituatsioonides, vaid neil on ka tähtis
koht elukutsevalikul ja töörahulolus. Tööväärtuste mõistetakse nii teatud töösituatsioonis
saavutatud väljundile omistatud olulisust, kui ka erinevaid sotsiaalselt ihaldatud töökäitumise
viise. Tööväärtused on olulisteks töössesuhtumise indikaatoriteks.
Töö sotsiaalpsühholoogilisi aspekte käsitlevaid uuringuid on põhjalikult analüüsinud
Mortimer ja Lorence (1995), kes liigitavad empiirilistes uurimustes käsitletud väärtusi
erinevatest motiveerivatest väljunditest ehk hüvedest lähtuvate kahe- või kolmeosaliste
struktuuri kaudu. Kolmese jaotuse puhul võib rääkida esmalt töö sooritamisega kaasnevatest
loomuomastest hüvedest, mida iseloomustavad tööülesannete sooritamisega
kaasnevad eneseaktualisatsiooni võimalused, väljendades avatust muutustele, autonoomsuse
taotlust, initsiatiivi kasutamist, loomingulisust. Teise grupi moodustavad inimestele
orienteeritud, suhetega seonduvad hüved, mis peegeldavad orienteeritust suhetele, soovi
toetada ühiskonda tulenevad kas inimestega töötamisest või teiste aitamisest. Kolmandasse
gruppi kuuluvate individuaalseid sihte ja organisatsiooni eesmärke kombineerivate
turvatunnet ja ainelisi väärtusi koondavate hüvedeni (näiteks kasutada initsiatiivi, huvitav
loominguline töö, kasutada oma võimeid) jõuab töötaja oma tegevuse eest saadavate töö ja
sissetulekute kindlust väljendavate tasude (nt sissetulek, karjäärivõimalused, turvalisus ja
prestiiž) kaudu. Tööväärtused on liigitatud ka kahefaktorilisse mudelisse, mis koosneb
loomuomaseid ehk individuaalseid eesmärke ja organisatsiooni huvisid kombineerivaid
hüvesid ning tööväliseid ehk töö sooritamise eest saadavaid isiklikke eesmärke väljendavaid
hüvesid eristavatest dimensioonidest.
Järgneb.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Kuhu kadusid Eesti töökohad?

Eesti rahandus on euroliidu riikidega võrreldes praegu heas korras, kuigi rohkem kui saja tuhande inimese töötuks jäämise hinnaga.Euro kasutuselevõtu kriteeriumide täitmise nimel tehtud eelarvekärped on toonud Eestile vähemalt 30-40 000 täiendavat töökohakaotust, arvab Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljan.
Igaks juhuks valitsuse ettepanekul tõusis hiljuti pensioniiga alates 2017 aastast. Sellega valitsejad suutsid veenda Euroopa Liitu , et Eesti liigub kindlalt eelarvepuudujäägi kahanemise suunas.Mis siis,et rahvas ei olnud pensioniea tõstmisega nõus -valitsejatel on vaja saada hääli järgmistel parlamendi valimistel,sest euro tulek sillutab teed Ansipi uuele valimisvõidule..Nii et Eesti eurotsooniga liitumine saab olema pigem poliitiline kui majanduslik mäng.
Kuid euros tunda kriisi hõngu.
Üleilmne finantskrahh tabas maailma juba oktoobris 2008. Kreekas saadi kriisi tõsidusest aga aimu alles aasta hiljem – sinnamaani esitati statistika pähe arve, mis ilustasid tegelikkust kaks kuni kolm korda. Ja siis on riik äkitselt avastanud, et ennustatud 3,7 protsendi asemel istutakse 12,7-protsendises eel­arveaugus. Eksporditurgude kahanemise järel tabas Kreekat ka langus turismisektoris, mis viis majanduse esimest korda pärast 1993. aastat kriisi. Tööpuudus hakkas jõudsalt kasvama
Mainekas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor’s alandas Kreeka võlakirjade reitingu „rämpsu“ tasemele ning vähendas Portugali reitingut kahe punkti võrra.
Kreeka on esimene eurotsooni liige kelle võlakirjad on „rämpsuks“ hinnatud. Lühidalt öeldes tähendab madal reiting seda, et konkreetsesse riiki on riskantne investoritel raha paigutada.
Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et jõudsid IMFi ja Euroopa Liiduga päästepaketi ja kärbete osas kokkuleppele ning kutsus riigi elanikke üles suurte ohvritega leppima.
Papandreou juhitav Kreeka valitsus peaks täna päevapeale teatama kuni 2012. aastani toimuvatest suuremahulistest kulude kärbetest, vahendab AP. Selle eest aidatakse suure võlakoormaga maadlevat riiki 120 miljardi euroga.
Papandreou sõnul puudutavad kärped avaliku sektori palkasid ning pensione, kuid mitte erasektorit. Samuti ootab ees tarbimismaksude tõus, kaitse- ning tervishoiukulutuste vähendamine. Kreeka valitsus esitab parlamendile spetsiaalse erakorralise seaduspaketi, mille viimane peaks vastu võtma reedeks.
Papandreou kutsus kaasmaalasi teleesinemises üles mõistlikkusele ning suurtele ohvritele, vältimaks katastroofi.
Eurotsooni rahandusministrid kogunevad täna erakorralisele koosolekule ning peaksid seal Euroopa Liidu osaluse abipaketis ka kinnitama.
Kreeka ametiühingud kavandavad kolmapäevaks uute kärbete vastu suunatud üldstreiki.(postimees,02.05.2010.)

Praegu probleemide küüsis vaevleva euroala tulevik sõltub Reiljani sõnul sellest, mis majanduses juhtuma hakkab. «Euroala tore hea ilma süsteem,» lausus ta. «Kui majanduses hakkab paremini minema, siis võib väga vabalt juhtuda, et suudetakse vastuolud ületada, probleemid lahendada ning edasi minna. Aga kui majanduses läheb edasi halvasti, /.../, siis probleemid kujunevad suureks ja me ei tea, mis sellest asjast välja tuleb.»
ELi probleem seisneb selles, et täitmaks kõiki neid võetud kohustusi, peaks EL olema tõepoolest Euroopa Ühendriigid või Euroopa Nõukogude Liit,» lausus Reiljan.
Tundub,et Kreekas toimunu tõttu ei taheta eurot Eestile anda.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud.

Igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse.
Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid majanduse turgutamiseks.Riigi majanduse ebastabiilsuse põhjus ei peitu ainult üleilmse majanduskriisi taga.Suure,negatiivse "panuse" taga on ka Eesti riigi väärad poliitilised otsused.Praegu jääb mulje,et Eesti valitsus eriti ei pinguta majanduse turgutamisega ning loodab et kõik laabub iseenesest.Selline imelik suhtumine oma riigi majandusarengu küsimustesse on seotud peaministri omapärase mõtteviisiga majandusküsimustes.
Ansip on väga vastuoluline figuur.Talle on raske leida ühist iseloomustust.Tema on teinud nii õigeid kui ka valesid otsuseid.Ta on taandanud makse buumi ajal-mitmes riigis see on suur kuritegu.
Turu-uuringute ASi läbiviidud mahukas küsitlus valitsusliikmete töö hinnangust rahva seas näitab, et võimuloleval kabinetil on õnnestunud endast vähemalt keskmine mulje jätta.
Peaminister Andrus Ansip on küsitluse järgi selgelt vastuoluline poliitik. 35 protsenti hindajaist panid tema tööle viiepallisüsteemis kas «5» või «4», 27 protsenti andsid koolipoisi «3» ning 35 protsenti pidasid Ansipi tööd halvaks: «2» või «1».
Ansip on ise tunnistanud, et eksis Eesti majandusliku olukorra hindamisel, kuid artiklites kaevamine toob välja tänastes oludes ikka päris põnevaid pärle. Septembris 2005 leidis Ansip näiteks, et tollel hetkel Töötukassas asunud 1,7 miljardit krooni ei lähe mitte kunagi vaja. Ta lisas:
"Selleks, et see summa aastaga ära kulutada, peaks tööpuudus Eestis olema nii suur, et meil ei oleks seda riiki enam." (EPL, 22.09.05).
Kindlasti ei osanud Eestis keegi uskuda, et vaid mõne aasta pärast läheb kogu raha vaja, kuid see juhtum heidab siiski pisut valgust Ansipi iseloomule. Sel hetkel on näha, et ta on enesekindel, ei usu, et kunagi midagi võiks viltu minna ning usaldab oma kõhutunnet piisavalt, et selle põhjal suure mõjuga avaldusi teha.2007. aasta valimiste lävel peaminister lausa praalis heatujuliselt ning lubas julgelt pensione tõsta:
"Mis me keerutame, Aivar Sõerd tegelikult teab, et sotsiaalmaksu laekumine saab prognoosi kohaselt olema piisav, et katta ära pensionitõus sel aastal," ütles Ansip. "Ah, nimetage siis mind lobisejaks." (EPL, 15.03.07).
Samal ajal lubas peaminister kokku ka konservatiivset eelarvepoliitikat ning samas anti heldelt raha kõikvõimalikeks kulutusteks, mis juba iseenesest on selgelt oksümoorsed positsioonid.
Kui nüüd keegi peab Ansipi meelemuutusi tarkuse ja õppimisvõime tunnuseks, siis suhtumises majanduskasvu ei paista need omadused liiga teravalt silma. Ilmneb hoopis jäikus ja soovimatus mõista tegelikku olukorda.Samas, 2008. aasta aprillis leidis Ansip, et negatiivseks lisaeelarveks ehk siis defitsiiti vältivaks sammuks pole põhjust.Pööre hakkas tulema alles 2008 aasta lõpus, kus isegi Ansip oli sunnitud tunnistama kulude kärpimisvajadust.Järgmise aasta lõpus teatas peaminister aga juba, et "kriis ja rasked ajad on Eestisse jõudnud" ning mais 2009. tunnistas ta juba ilmselget: "ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha."Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei osanud ta tõesti sellise ulatusega kriisi ette näha, kuid seda ei osanud ka enamus maailma juhtivatest riikidest. „Mina ei osanud sellise ulatuse, sellise sügavusega finantskriisi ette näha,“ tunnistas Ansip ning selgitas ka, mida oleks tagasi vaadates tulnud teisiti teha. Peaministri sõnul oleks pidanud reserve veelgi suuremas ulatuses koguma ning samuti oleks tulnud jääda konservatiivseks ning mitte tõstma sellises ulatuses avaliku sektori palku. (EPL, 13.05.09).
Peaministril on kombeks esineda informeeritud isikuna ning talle meeldib rääkida asjadest, mille kohta tal on ilmselgelt ainult mingi memo, kui sedagi. Samuti pole tal paljudest teemadest kuigi palju isiklikke ja tänapäevaseid teadmisi. Üritades täie veenvuse ning ilma viitamiseta "tark" olla, juhtuvadki paljud apsakad, mida hiljem tuleb siluda. Puudutagu see siis omavalitsuste laenukoormat või seda summat, mida Töötukassa tegelikult töötutele maksab (Ansip arvas, et 15 000 krooni töötu kohta, Töötukassa andmetel saab kaks kolmandikku neist alla 6000 krooni). Selliste möödapanekute dokumenteerimist ei võtnud ma siiski eraldi eesmärgiks, kuid on selge, et neil on oma roll peaministri maine kujunemisel.Ülalpool väljatoodud näidete põhjal võime ilmselt öelda ka seda, et kui Ansip oleks suutnud Rahandusministeeriumi suunal paremini koostööd teha, kui ta poleks elanud täielikus majanduslanguse eituses 2008. aasta hiliste kuudeni, kui tema valitsus ei oleks teinud sedavõrd optimistlikke eelarveid uskudes, et kõik hea jätkub, oleks meie väljavaade ka täna parem. Nagu ka siis, kui Ansipi valitsus poleks ellu viinud 2009. aasta pensionitõusu.Praegu Ansip on järjepidevalt käitunud nii,et selgelt võib aru saada - ta tahab jääda peaministriks ka edaspidi,vähemalt veel viis aastat.Kuid elu peab siiski reformierakonna poolt läbiviidavat poliitikat mitte sobivaks Eesti riigi edaspidiseks arenguks,see tuleks kardinaalselt muuta.
Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud ,kellest mõned näevad Ühtset Eestit.Ootus ühiskonnas uue jõu järele on täiesti olemas.Ühtse Eesti poliitjõuks muutumises on potentsiaal täitsa olemas.
Ühtne Eesti juhib tähelepanu ebademokraatlikule,ebaausale ja ebaviisakale elemendile poliitikas ja sellist meeldetuletust on meil kõigil vaja.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Kodu müügist saadud tulu maksuregulatsioon jääb muutmata

Kuigi rahandusministeerium valmistas eelmisel aastal koos muude tulumaksuseaduse täiendustega ette eluaseme müügitulu maksustamise muudatused, on riik nüüdseks sellest plaanist loobunud.
Valitsus arutas tulumaksuseaduse plaanitavaid muudatusi märtsi keskel.
Muudatustega on plaanis näiteks kaotada ebavõrdsus residentide ja mitteresidentide tulu maksustamisel, muuta aktsiaoptsioonide maksustamist ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmise ja pärandamisega seotud maksuküsimusi.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman ütles BNS-ile, et eluaseme müügitulu maksustamist puudutavad sätted jäid valitsusse arutamiseks läinud tulumaksuseaduse muutmise eelnõust välja.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles teisipäeval BNS-ile, et eluaseme müügitulu maksustamise regulatsiooni muudatus oli ametkondlik plaan, mille pole kunagi olnud Reformierakonna toetust.

Möödunud aasta augustis kirjeldas rahandusministeerium oma pressiteates eluaseme müügist teenitud tulu maksustamisel kavandatavat sisulist muudatust.

"Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) soovitust järgides kehtestatakse maksusoodustuse saamiseks periood, mille jooksul tuleb korterit või maja elukohana kasutada. Elukoha määratlemisel soodustuse rakendamiseks võetakse edaspidi aluseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed," selgitas ministeerium toonases pressiteates.
Tulumaksuseaduse praeguse regulatsiooni kohaselt ei tule eluaseme müügilt teenitud tulult maksu maksta, kui müüdud eluase oli müüja alaliseks või peamiseks elukohaks. Ajalist piirangut maksusoodustuse saamiseks praegune seadus ette ei näe.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.

Nii mõnigi maailma riik on seoses majandussurutisega on ettevõtnud tõsiseid abinõusid,et päästa oma maa ja rahva järjest halvenevast olukorrast.Kuid on ka selliseid riike s.h. ka Eesti,kes on sellise päästeoperatsiooni ei olegi ettevõtnud,lootes,et küll majandus ja suurriigid panevad nende eest asja käima ja seda vajalikus suunas.
Hiina eksport koges suurt langust juba 2008 aasta lõpus .Sellepärast kohe tõusis päevakorda majanduse pehme maandamine. Nii teatas Hiina valitsus 10. novembril 2008.a. massiivsest majanduse toetamise paketist. Selle järgi kulutab riik järgneva kahe aasta jooksul majanduse elavdamiseks umbes 570 miljardit dollarit ehk summa, mis võrdub ca 14,5 protsendiga Hiina SKP-st. Tõsi küll, osalt sisaldab see plaan juba varem välja kuulutatud investeeringuid, aga suur on ta sellegipoolest. Et infrastruktuuri tehtavate investeeringute ettevalmistamine võtab aega, hakkas paketi mõju avalduma alles 2009. aasta teises pooles. Vältimaks rasket maandumist enne seda, langetas Hiina keskpank 26. novembrist oma keskset intressimäära 5,58 protsendilt 4,52 protsendile.Hiina eksport pöördus uuesti kasvule alles detsembrikuus 2009. Aastalõpu elavnemisest hoolimata kahanes eksport 2008 aastaga võrreldes 16 protsenti. Tänu algatatud laiaulatuslikule abipaketile möödunud aastal kasvas Hiina majandus 8,7 protsenti, mis ületas paljude, sealhulgas ka Hiina valituse ootused. Hiina abipakett osutus eriti efektiivseks. Valitsus lisas avalikke investeeringuid ning samal ajal suurendasid Hiina pangad tuntavalt laenuväljastamist. Hiina majandusse pumbati lisa raha ning arvukad infrastruktuuri arendushanked tõstsid majanduse aktiivsust.
Lisaks sellele, et Hiinas on investeeritud tööstusesse ja infrastruktuuri arengusse on hiinlasi ka õhutatud tarbimisele. Maksusoodustused ja otsesed toetused on kasvatanud jaemüüki eeskätt koduelektroonika ja sõidukite osas. Möödunud aastal müüdi Hiinas esmakordselt rohkem autosid, kui Ameerika Ühendriikides.
Hiinas on tarbijate usaldus olnud selgelt tugevam, kui mujal riikides. Kiire majanduskasvu on teinud võimalikuks just abipakett, millega mindi tõrjuma rahvusvahelise majanduskriisi mõjusid.
Hiina möödunud aasta majanduskasvu baseeruvat eeskätt abipaketile. Suurem osa sellest rahast ei pärine siiski riigi taskust vaid Hiina pankadest. Pangad väljastasid möödunud aastal uusi laene rekordiliselt 9,6 biljonit jüaani ehk 980 miljardit eurot.
Pankade laenuandmise suurus üllatav. See ületas ka Hiina valituse eesmärgi. Uusi laene anti möödunud aastal plaanitust kaks korda rohkem.
Möödunud aasta oligi Hiinas erandlik, kuna majanduskasv rajanes ekspordi asemel kodumaisele tarbimisele. Mõned hindajad on viimaste aastate põhjal öelnud, et ehk Hiina majandus ei olegi muust maailmast nii sõltuv. Minu arvates on see vale järeldus. Statistika kohaselt ekspordi langus viis sisemajanduse kogutoodangukasvust ligi neli protsenti. Majanduskasvu hoidis üleval vaid kodumaise tarbimise kasv.

2010.a.langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt viis protsenti, mis on kõige suurem langus pärast Teist maailmasõda. Viieprotsendiline langus ei olnud siiski suur üllatus suure ekspordilanguse käes kannatavale Saksamaale.
Majandusteadlased ootasid 4,8 protsendilist sisemajanduse koguprodukti langust.
Saksamaa sisetarbimine suutis 2009. aastal näidata isegi imepisikest, 0,4 protsendipunkti suurust kasvu. See on siis rahahulk, mille riigi elanikud kulutasid iga päev mitmesuguste tarvilike ja ebatarvilike asjade peale.
Esimese pankade elustamise abipaketi koostas Saksa valitsus USA suurpanga Lehman Brothersi kukkumise järel 2008. aasta oktoobris.
See on kiiduväärt, et Saksa valitsus ja parlament suutsid erakordselt lühikese ajaga vastu võtta nii mahuka otsuse. Saksamaa pakub praegu pankadele 400 miljardi euro eest garantiisid, 80 miljardit eurot on valmis, et teha rahasüste pankade omakapitali.
Lehman Brothersi krahhi aasta novembrikuus sai Saksamaa valmis esimese abipaketi – 32 miljardit eurot maksusoodustusi mulluseks ja tänavuseks aastaks. Kaks kuud hiljem käis valitsus välja veel ühe abipaketi – 62 miljardit eurot.
Kolmas abipakett on tulemas, seda ei nimetata ametlikult enam küll majanduse stimuleerimiseks, vaid kasvu kiirendamiseks. Selle maht on kuus miljardit eurot.
Abipakettide raha eest on ettevõtted ja eraisikud saanud ajutisi maksusoodustusi, samuti on tehtud kulutusi avalike ehitiste tellimiseks ning hoitud inimesi Kurzarbeit-programmi raames lühendatud ajaga tööl. Ainuüksi nimetatud programm neelab kahe aastaga keskvalitsuse kassast kuus miljardit eurot. Ühe töökoha kulu on riigile kuus 590 eurot.
Mullu mais töötas Kurzarbeit-programmi toel Saksamaal 1,5 miljonit inimest, mullu detsembris 800 000. Kulutusi on valitsus valmi tegema selle aasta lõpuni.
Kurzarbeit tähendab inimesele seda, et ta töötab lühendatud tööpäevaga ja saab selle eest vähem palka, valitsus hüvitab tööandjale aga sellise inimese palgal hoidmise sotsiaalmaksukulu.
Saksamaa valitsusametnikud on väga uhked selle üle, et nii on õnnestunud tööpuuduse kasvu riigis ohjeldada.
Peale selle Saksamaal on olemas ettevõtete laenude garanteerimise ja ka laenude andmise programm, mille maht on 115 miljardit eurot. Tegelikult on sealt raha jagatud umbes 11 miljardi euro jagu. Aga valitsus usub, et riiklike laenude ja garantiidega on suudetud alles hoida üle miljoni töökoha.
Kõige tähtsam on valitusametnikele aga hoida rahva usaldust. See on hästi õnnestunud, sest nagu öeldud, tarbimine isegi kasvas Saksamaal mullu pisut, kuigi kriis räsis kõiki tööstusharusid.
Ees ootavad keerulised ajad, mil tuleb taas hakata kulutusi kärpima.Midagi tuleb teha ja see on valus. Aga mida teha ja kui valus see kõik kokku ikkagi olema saab?
Ning lõpetuseks: kui Saksamaa ja ka teised Euroopa riigid võtavad tõsiselt kohustust hoida eelarve lähiaastail tasakaalus, siis jääb majanduskasv kiduma veel vähemalt kümneks aastaks.
Võib-olla aga veelgi pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et Euroopa suurim majandus Saksamaa on eksportiv riik. Teised Euroopa maad on aga üliolulised Saksa toodangu tarbijad. Pole eksporti, pole ka majanduskasvu. Kui ühel päeval Saksa kaupu enam välismaal ei osteta, siis pole neid ka kellelegi toota.
Selleks ja järgmiseks aastaks ootavad Saksa valitsuse analüütikud vähem kui kaheportsendilist majanduskasvu. Kaks protsenti on aga see piir, mille ületamisel võiks tööpuudus taas vähenema hakata.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.Pole eriti midagi kuulda ka Eesti valitsuse kriisiabi meetmetest, majanduse turgutamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Minu arvates Eesti valitsus peab tegema kõik, et veel tänavu saavutada 4-5 protsendiline majanduskasv.Vastasel juhul jääb meie riik järjest vaesemaks ning inimesed hakkavad siit põgenema.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.

21.03.2010.a. Postimehes Sampo Soome elukindlustusettevõtte Mandatum Life asepresidendi Janne Saarikko arvates investorite usaldus Eesti vastu majanduskriisi ajal ei kadunud mitte hetkekski.

Saarikko ütles, et Eesti kui terviku toimetulek majanduskriisiga on olnud väga hea.

Investorite seisukohast on Saarikko sõnul paljud asjad Eestis erakordselt hästi.

Selline jutt paneb imestama.Sest kui Eesti majandus 2009.a. oli maailma ulatuses tagant viiendal kohal - kohti kokku oli 215,siis Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.

Seda enam ,et Eesti Konjunktuuri instituudi andmetel Eesti majandusolukord detsembris 2009.a. oli halb.Eesti majandusarengu seis 2009.a. neljandas kvartalis oli negatiivne –SKP reaalkasv oli miinus kaheksa protsenti.

Investeeringute olukord ja eratarbimine Eestis oli samuti väga halb.

Muidugi viimastel kuudel majanduses on üha uusi märke sellest,et majandus on kuigipalju kohanenud kokkutõmbunud välis – ja sisenõudlusega ja viinud läbi mõningad korrektiivid.Kuid kõigest sellest ei piisa.Eriti halb on Eestis üha kasvav tööpuudus.18.03.2010.a. registreeritud töötuid kokku oli 95119,mis teeb kogu tööjõust 14.6%.Viimase nädalaga töötute hulka lisandus 2174 inimest.
Majandusarengu piduriteks jäävad ka eelseisval perioodil nõudluse vähesus ja kõrge tööpuudus.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/