Blogi otsing

29 мар. 2010 г.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.

**



Nii mõnigi maailma riik on seoses majandussurutisega on ettevõtnud tõsiseid abinõusid,et päästa oma maa ja rahva järjest halvenevast olukorrast.Kuid on ka selliseid riike s.h. ka Eesti,kes on sellise päästeoperatsiooni ei olegi ettevõtnud,lootes,et küll majandus ja suurriigid panevad nende eest asja käima ja seda vajalikus suunas.
Hiina eksport koges suurt langust juba 2008 aasta lõpus .Sellepärast kohe tõusis päevakorda majanduse pehme maandamine. Nii teatas Hiina valitsus 10. novembril 2008.a. massiivsest majanduse toetamise paketist. Selle järgi kulutab riik järgneva kahe aasta jooksul majanduse elavdamiseks umbes 570 miljardit dollarit ehk summa, mis võrdub ca 14,5 protsendiga Hiina SKP-st. Tõsi küll, osalt sisaldab see plaan juba varem välja kuulutatud investeeringuid, aga suur on ta sellegipoolest. Et infrastruktuuri tehtavate investeeringute ettevalmistamine võtab aega, hakkas paketi mõju avalduma alles 2009. aasta teises pooles. Vältimaks rasket maandumist enne seda, langetas Hiina keskpank 26. novembrist oma keskset intressimäära 5,58 protsendilt 4,52 protsendile.Hiina eksport pöördus uuesti kasvule alles detsembrikuus 2009. Aastalõpu elavnemisest hoolimata kahanes eksport 2008 aastaga võrreldes 16 protsenti. Tänu algatatud laiaulatuslikule abipaketile möödunud aastal kasvas Hiina majandus 8,7 protsenti, mis ületas paljude, sealhulgas ka Hiina valituse ootused. Hiina abipakett osutus eriti efektiivseks. Valitsus lisas avalikke investeeringuid ning samal ajal suurendasid Hiina pangad tuntavalt laenuväljastamist. Hiina majandusse pumbati lisa raha ning arvukad infrastruktuuri arendushanked tõstsid majanduse aktiivsust.
Lisaks sellele, et Hiinas on investeeritud tööstusesse ja infrastruktuuri arengusse on hiinlasi ka õhutatud tarbimisele. Maksusoodustused ja otsesed toetused on kasvatanud jaemüüki eeskätt koduelektroonika ja sõidukite osas. Möödunud aastal müüdi Hiinas esmakordselt rohkem autosid, kui Ameerika Ühendriikides.
Hiinas on tarbijate usaldus olnud selgelt tugevam, kui mujal riikides. Kiire majanduskasvu on teinud võimalikuks just abipakett, millega mindi tõrjuma rahvusvahelise majanduskriisi mõjusid.
Hiina möödunud aasta majanduskasvu baseeruvat eeskätt abipaketile. Suurem osa sellest rahast ei pärine siiski riigi taskust vaid Hiina pankadest. Pangad väljastasid möödunud aastal uusi laene rekordiliselt 9,6 biljonit jüaani ehk 980 miljardit eurot.
Pankade laenuandmise suurus üllatav. See ületas ka Hiina valituse eesmärgi. Uusi laene anti möödunud aastal plaanitust kaks korda rohkem.
Möödunud aasta oligi Hiinas erandlik, kuna majanduskasv rajanes ekspordi asemel kodumaisele tarbimisele. Mõned hindajad on viimaste aastate põhjal öelnud, et ehk Hiina majandus ei olegi muust maailmast nii sõltuv. Minu arvates on see vale järeldus. Statistika kohaselt ekspordi langus viis sisemajanduse kogutoodangukasvust ligi neli protsenti. Majanduskasvu hoidis üleval vaid kodumaise tarbimise kasv.

2010.a.langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt viis protsenti, mis on kõige suurem langus pärast Teist maailmasõda. Viieprotsendiline langus ei olnud siiski suur üllatus suure ekspordilanguse käes kannatavale Saksamaale.
Majandusteadlased ootasid 4,8 protsendilist sisemajanduse koguprodukti langust.
Saksamaa sisetarbimine suutis 2009. aastal näidata isegi imepisikest, 0,4 protsendipunkti suurust kasvu. See on siis rahahulk, mille riigi elanikud kulutasid iga päev mitmesuguste tarvilike ja ebatarvilike asjade peale.
Esimese pankade elustamise abipaketi koostas Saksa valitsus USA suurpanga Lehman Brothersi kukkumise järel 2008. aasta oktoobris.
See on kiiduväärt, et Saksa valitsus ja parlament suutsid erakordselt lühikese ajaga vastu võtta nii mahuka otsuse. Saksamaa pakub praegu pankadele 400 miljardi euro eest garantiisid, 80 miljardit eurot on valmis, et teha rahasüste pankade omakapitali.
Lehman Brothersi krahhi aasta novembrikuus sai Saksamaa valmis esimese abipaketi – 32 miljardit eurot maksusoodustusi mulluseks ja tänavuseks aastaks. Kaks kuud hiljem käis valitsus välja veel ühe abipaketi – 62 miljardit eurot.
Kolmas abipakett on tulemas, seda ei nimetata ametlikult enam küll majanduse stimuleerimiseks, vaid kasvu kiirendamiseks. Selle maht on kuus miljardit eurot.
Abipakettide raha eest on ettevõtted ja eraisikud saanud ajutisi maksusoodustusi, samuti on tehtud kulutusi avalike ehitiste tellimiseks ning hoitud inimesi Kurzarbeit-programmi raames lühendatud ajaga tööl. Ainuüksi nimetatud programm neelab kahe aastaga keskvalitsuse kassast kuus miljardit eurot. Ühe töökoha kulu on riigile kuus 590 eurot.
Mullu mais töötas Kurzarbeit-programmi toel Saksamaal 1,5 miljonit inimest, mullu detsembris 800 000. Kulutusi on valitsus valmi tegema selle aasta lõpuni.
Kurzarbeit tähendab inimesele seda, et ta töötab lühendatud tööpäevaga ja saab selle eest vähem palka, valitsus hüvitab tööandjale aga sellise inimese palgal hoidmise sotsiaalmaksukulu.
Saksamaa valitsusametnikud on väga uhked selle üle, et nii on õnnestunud tööpuuduse kasvu riigis ohjeldada.
Peale selle Saksamaal on olemas ettevõtete laenude garanteerimise ja ka laenude andmise programm, mille maht on 115 miljardit eurot. Tegelikult on sealt raha jagatud umbes 11 miljardi euro jagu. Aga valitsus usub, et riiklike laenude ja garantiidega on suudetud alles hoida üle miljoni töökoha.
Kõige tähtsam on valitusametnikele aga hoida rahva usaldust. See on hästi õnnestunud, sest nagu öeldud, tarbimine isegi kasvas Saksamaal mullu pisut, kuigi kriis räsis kõiki tööstusharusid.
Ees ootavad keerulised ajad, mil tuleb taas hakata kulutusi kärpima.Midagi tuleb teha ja see on valus. Aga mida teha ja kui valus see kõik kokku ikkagi olema saab?
Ning lõpetuseks: kui Saksamaa ja ka teised Euroopa riigid võtavad tõsiselt kohustust hoida eelarve lähiaastail tasakaalus, siis jääb majanduskasv kiduma veel vähemalt kümneks aastaks.
Võib-olla aga veelgi pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et Euroopa suurim majandus Saksamaa on eksportiv riik. Teised Euroopa maad on aga üliolulised Saksa toodangu tarbijad. Pole eksporti, pole ka majanduskasvu. Kui ühel päeval Saksa kaupu enam välismaal ei osteta, siis pole neid ka kellelegi toota.
Selleks ja järgmiseks aastaks ootavad Saksa valitsuse analüütikud vähem kui kaheportsendilist majanduskasvu. Kaks protsenti on aga see piir, mille ületamisel võiks tööpuudus taas vähenema hakata.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.Pole eriti midagi kuulda ka Eesti valitsuse kriisiabi meetmetest, majanduse turgutamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Minu arvates Eesti valitsus peab tegema kõik, et veel tänavu saavutada 4-5 protsendiline majanduskasv.Vastasel juhul jääb meie riik järjest vaesemaks ning inimesed hakkavad siit põgenema.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/


Комментариев нет:

Отправить комментарий