Follow by Email

Blogi otsing

4 мар. 2010 г.

Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma?

**





Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma? Mis juhtub, kui see ei taastu? Euroopa majandusseisaku jätkumine tähendab muude riskide seas ka ohtu Eesti majanduse välistasakaalule. Eelmise aasta viimaste kuude maksulaekumised olid prognoositust mõnevõrra suuremad ja seetõttu jäi eelarvedefitsiit Eesti Panga hinnangul eelmisel aastal kindlalt alla 3% SKPst. Valitsuse lähiaastate põhiülesanne on viia eelarve ülejääki ja taastada reservid Jooksevkonto puudujääk on küll tavainimesele raskesti hoomatav, kuid majandusanalüütikuid paneb selle suurus endiselt muretsema. Lihtsustatult tähendab jooksevkonto defitsiit seda, et Eesti majanduses tervikuna kulutatakse raha märksa rohkem kui teenitakse. Majanduses osalejad teevad oma kulutusi (olgu selleks siis investeeringud või tarbimine) välisraha kasutades.

Praeguse jooksevkonto defitsiidi üheks oluliseks põhjuseks võib pidada just maailmamajanduse (s.h Euroopa Liidu) oodatust aeglasemat arengut. Ühelt poolt ei ole Eesti toodete väljavedu kasvanud oodatud tempos ning seetõttu tulud sellest ei ole piisavalt kiiresti kasvanud. Teiselt poolt tähendab Euroopa aeglane majanduskasv seda, et intressimäärad Euroopas, mis määravad raha hinda ka Eestis, on ääretult madalad. Madalad intressid ei soodusta kuidagi säästmist, vaid ahvatlevad raha juurde laenama, et saaks rohkem kulutada. Samuti oli suurema majanduskasvu ootus ilmselt sisse arvestatud juba tehtud investeerimisplaanidesse, mille tasuvuse aeg nüüd pikeneb. Kõik need tegurid on põhjustanud meie välistasakaalu halvenemist. Seega võib arvata, et kui Euroopa Liidu majanduskasv 2010. aastal ei taastu, ei pruugi ka välistasakaal paraneda.
Tegelikult nõustuvad enam-vähem kõik, et jooksevkonto defitsiit on Eesti-sugusele riigile täiesti normaalne nähtus. Küsimus on aga selles, et Eesti majandusse investeeritud raha tahetakse tulevikus ka tagasi saada. Paratamatult kerkib küsimus, kui suurt võlga Eesti majandus (erasektor) võib endale lubada, et me lõpuks raha tagasi makstes endal hinge kinni ei tõmbaks.
Jooksevkonto defitsiidi korral on äärmiselt oluline vältida usalduse kaotust Eesti majanduse suhtes (tänu millele toovad investorid raha Eestisse ja intressimäärad on nii madalad). Usaldust saab mõneti võrrelda naeriga, mis kasvas nii ilmatu suureks, et taat ja eit koos lapselapse ja koduloomadega ei jõudnud seda enne välja tõmmata, kui väike hiireke neile appi tuli. Selleks, et usaldus kaoks, on samuti tarvis mitmete asjaolude koosmõju ning lõpuks võib esmapilgul tühisena tunduv hiireke saada selleks otsustavaks tõmbejõuks.
Pea võimatu on prognoosida seda jõudu, mis usalduse väljakangutamiseks vaja läheb. Iial ei või teada, millal haarab naerist see hiireke, kes selle ka üles juurib. Seetõttu on riigil mõistlik ajada poliitikat, kus tehakse kõik selleks, et usalduse naeris oleks võimalikult sügaval maa sees kinni. Riik saab seda teha eeskätt konservatiivse eelarve- ning rahapoliitika abil. Stabiilse majandusarengu säilimiseks on oluline nii reservide olemasolu kui ka valmisolek õigeaegselt reageerida muutuvatele välistingimustele, sest Euroopa majandusseisak võib veelgi venida.



Kirjastaja:

http://www.esten.ee/


Комментариев нет:

Отправить комментарий