Eesti majandus juulis.

Juulis jätsid Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni keskpangad ajaloo madalaimal
tasemel olevad intressimäärad muutmata, kuna inflatsioon püsis
mõõdukatel tasemetel; seega ei olnud keskpankadel põhjust majanduste
taastumisse sekkuda. Tööstustoodang ja jaemüük kasvasid enamikes KIE
riikides. Eriti tugevad näitajad tulid Tšehhi Vabariigist, kus juuni
tööstustoodang kasvas eelmise kuuga võrreldes 6% (16,9% eelmise
aastaga sama perioodiga võrreldes) ja mai jaemüük tõusis kuuga 7,6%
(aastaga 3,1%).
Regiooni valuutad näitasid kuu jooksul peamiselt positiivseid tulemusi.
Tšehhi kroon ja Poola zlott tugevnesid euro suhtes vastavalt 3,9% ja 3,2%.
Märkimisväärne tugevnemine toimus, kuna investorid suurendasid oma
osalusi KIE-s naastes regiooni tugevamate majanduste varadesse. Ungari
forint oli IMF’i ja EU abipaketi edasiste maksete peatamise tõttu äärmiselt
volatiilne. Siiski õnnestus forintil kuu jooksul euro suhtes 0,5% tugevneda.
13. juulil sai Eesti ECOFIN’ilt eurotsooniga ühinemiseks lõpliku kinnituse
ning Eesti võtab euro kasutusele 2011.a 1. jaanuarist hetkel kehtiva
vahetuskursiga. Võib olla on see eurotsooni probleemidest hoolimata
Eesti majanduse jaoks selgelt positiivne sündmus?

ELiga liitumine kindlustab Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja
institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Integreerumisprotsess
alandab regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühildumise. Madalamad
riskitasemed koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad Uus Euroopa riikide
majandustel kasvada kiiremini võrreldes arenenud Euroopa riikidega.
Pikemas perspektiivis peaksid madalamalt baasilt ettevõtete käibed ja majapidamiste
sissetulekud kasvama tunduvalt kiiremini võrreldes Lääne- Euroopa riikidega. Suurimad
kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus,
jaekaubandus, ehitus jne. Kõik eelmainitud sektorite ettevõtted saavad kasu kohalikest
tarbijatest. Praegused ajalooliselt madalad hinnatasemed pakuvad pikaajalisele investorile
erakordset võimalust. Usun, et madalad hinnatasemed peegeldavad täielikult regiooni ja
maailma majandusega seotud riske. Mitmetes regiooni riikides on kodumaine
institutsionaalne inverbaas (pensionifondid ja avatud aktsiafondid) alles tekkimisel.
Tulevikus hakkavad nemad mängima üha tähtsamat rolli kohalikel aktsiaturgudel.
Kohalike aktsiaturgude ebaefektiivsuse tõttu leidub just väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete hulgas palju võimalusi. Keskmiselt kauplevad regiooni väikeettevõtted
madalamatel hinnatasemetel võrreldes arenenud maailma sama sektori ettevõtetega ning
näitavad tugevamat kasumikasvu.

Eesti tööpuudus on endiselt väga kõrge ja selle langus on küllaltki aeglane.Sellepärast ka sise-
nõudlus on Eestis väga madal.Ostame ja tarbime küllaltki vähe.Vaatamata sellele,et meie eksport ja
tööstus kasvatavad tootlikkust,uusi töökohti see ei loo.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/