Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/